← Eesti

2-20-129365/44

Obsah (11)§ 162§ 177§ 663§ 657§ 442§ 463§ 654§ 173§ 178§ 175§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-129365 Tsivii

§ 162

lg-t 4 saab kohaldada menetluskulude jaotamisel, mitte kindlaksmääramisel on hageja väide temalt menetluskulude välja mõistmise ebaõigluse kohta asjakohatu. Samuti ei ole tähtsust sellel, et hageja on puuduva töövõimega isik, kelle ülalpidamisel on alaealine laps ja kellele on menetluskulude tasumine ülejõukäiv. Praeguses asjas on menetluskulude jaotus ringkonnakohtu poolt kindlaks määratud, seda ei ole vaidlustatud ning see on jõustunud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude jaotust muuta ega vähendada. Kuna kostja ei avaldanud kohtule nõusolekut menetluskulude ositi tasumiseks, ei ole põhjendatud määrata, et hagejalt menetluskuludena välja mõistetud summa tuleb tasuda ühe aasta jooksul. Määruskaebused ja menetluse edasine käik 7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus hageja väited menetluskulude osas sisuliselt hindamata ning kostja menetluskulud ja nende suuruse põhjendatuse analüüsimata. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja menetluskulud ei ole põhjendatud ega mõistlikud. Kostja lepinguline esindaja esindas kostjat nii maa- kui ka ringkonnakohtus, tuginedes samale alusele ja põhjendustele mõlemas astmes. Ka ei olnud tegemist keeruka ja sisulise vaidlusega. Olukorras, kus kostja sisuliselt tunnistas laenutehingu olemasolu, kuid seoses nõude aegumisega ei pea laenu hagejale tagastama, on ebaõiglane, kui hagejale jääb kohustus tasuda kostja ebamõistlikult suured ja põhjendamatu ajakuluga esindaja kulud. Maakohus ei hinnanud 3

(7)sisuliselt hageja võimet ja võimekust kanda kostja menetluskulusid. Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg-st

  1. Praegusel juhul on kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõige ja ebamõistlik.
  2. Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskuludelt kindlaks määramata viivise. Kostja palub lisada maakohtu määrusesse, et hagejal tuleb tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebuse kohaselt taotles kostja vastavalt

§ 177

lg-le 4 26.10.2021 menetluskulude nimekirja p-s 2.4 maakohtus kantud menetluskuludelt viivise välja mõistmist ning 26.07.2021 menetlusdokumendi p-s 3.4 ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivise välja mõistmist. Maakohus on vaidlustatud määruses jätnud igasuguse põhjenduseta viivised kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. 10. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 11. Pärnu Maakohus edastas

§ 663lg 5 alusel määruskaebused lahendamiseks ringkonnakohtule.

Muuhulgas märkis maakohus, et maakohus ei saa osaliselt määruskaebust ise rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel koosmõjus

§-ga 659 tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud kostja menetluskulud 2580,62 eurot ületavas osas, ning osas, millega maakohus jättis lahendamata kostja taotluse kindlaksmääratud menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab 2580,62 eurot ületavas osas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ning kostja maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata, ning määrab, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2580,62 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Lisaks tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täiendada otsustusega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt (

§ 442

lg 5 koosmõjus

§ 463lg-ga 2).

Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kostja määruskaebus rahuldatakse ning hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis neid punkte (sh maakohtu menetluslikke korraldusi), mis ei ole täitemenetluses täidetavad. 13. Esmalt märgib kolleegium, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa hageja enam vaidlustada menetluskulude jaotust, nagu leidis õigesti ka maakohus. Menetluskulude jaotus on

§ 173

lg 1 kohaselt kindlaks määratud Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2021 jõustunud otsusega ning

§ 178

lg 1 järgi sai hageja menetluskulude jaotust vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seda ei ole hageja teinud. Sellest tulenevalt ei saa kohus menetluskulusid

§ 162lg-s 4 sätestatut arvestades enam ka teisiti jagada ning peab lähtuma sellest, et kostja menetluskulud on jõustunud kohtulahendiga jäetud hageja kanda. 4

(7)
  1. Küll aga saab ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on eksinud kaalumispiiride vastu hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitist välja mõistes. Siinsel juhul on maakohus selle vastu eksinud ning jätnud kostja lepingulise esindaja kulusid kindlaks määrates nõuetekohaselt hindamata nende kulude põhjendatuse ja vajalikkuse. 14.1.
  2. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramisel

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Siinses asjas pidas maakohus kostja lepingulise esindaja kulusid kogu ulatuses põhjendatuks, kuid maakohtu määrusest ei nähtu maakohtu kaalutlusi tehtud toimingutele kulunud aja kohta. Maakohus on üksnes nentinud, et hageja vastuväide ei ole põhjendatud. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel ise kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega. 14.1.2. Kolleegiumi hinnangul on kostja lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingutele kulunud aeg ülemäärane 6 tunni ja 25 minuti ulatuses ning ringkonnakohtu menetluses ülemäärane 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja 01.12.2020 seisukoha koostamise ajakulu (26.10.2021 menetluskulude nimekirjas toiming märgitud ekslikult kuupäevaga 01.12.2021) 5 tundi ja 45 minutit osaliselt ülemäärane. Arvestades asja keerukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja 01.12.2020 seisukoha koostamise ajakuluks 4 tundi. Samuti on ülemäärane kostja esindaja 09.12.2020 kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise ajakulu 3 tundi ja 45 minutit (26.10.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud toiming kuupäevaga 09.12.2020). Arvestades kohtuistungi kestust (36 minutit), tsiviilasja mahtu ja seda, et tegemist ei olnud keerulise vaidlusega, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu istungiks ettevalmistumisel ja sellel osalemisel 1 tund ja 30 minutit. Osaliselt ei ole põhjendatud ka kostja lepingulise esindaja 15.01.2021 täiendava seisukoha koostamise (sh tõendite kogumise) ajakulu 2 tundi ja 45 minutit (26.10.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud toiming kuupäevaga 12.01.2021). Arvestades viidatud seisukoha sisu (osaliselt refereeritud 09.12.2020 kohtuistungil avaldatut) ja seisukoha kordusi, on kolleegiumi hinnangul kostja 15.01.2021 täiendava seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu 1 tund. Ülemäärane on ka kostja menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ajakulu 1 tund (26.10.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud toiming kuupäevaga 26.10.2021). Kuigi menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, on menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise kulu

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu.

Arvestades siinses asjas tehtud toimingute ja esitatud menetluskulude nimekirja mahtu, peab ringkonnakohus menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks 20 minutit. Osaliselt ei ole põhjendatud ka apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 7 tundi ja 30 minuti. Arvestades vaidluse keskmist keerukust, samuti apellatsioonkaebuse sisu (korratakse 5

(7)maakohtus esitatud seisukohti ning refereeritakse Riigikohtu lahendeid) ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 5 tundi. Samuti on ülemäärane hageja vastusega tutvumise ning kostja 26.07.2021 menetlusdokumendi (kostja lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri) koostamise ajakulu. Arvestades, et 26.07.2021 menetlusdokumendis kordas kostja apellatsioonkaebuses esitatut, on selle menetlusdokumendi puhul põhjendatud üksnes hageja vastusega tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg, mis on hinnanguliselt 30 minutit. 14.1.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja tunnitasu määr 144 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa vandeadvokaadi keskmist tunnitasu sarnase keerukusega vaidlustes. 14.1.
  2. Ülaltoodu kohaselt oli kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 6 tundi ja 50 minutit ja ringkonnakohtu menetluses 5 tundi ja 30 minutit. Kostjale tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga (20%), kuna ta on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane (

§ 174lg 10).

Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on maakohtu menetluses 1180,22 eurot ((6 tundi ja 50 minutit × 144 eurot) + 20%) ja ringkonnakohtu menetluses 950,40 eurot ((5 tundi ja 30 minutit × 144 eurot) + 20%), millele lisandub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot. Seega peab hageja hüvitama kostjale kokku 2580,62 eurot. 14.1.5. Kuna maakohtu määruse resolutsioonist puudub otsustus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamise kohta, täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni

§ 442

lg 5 (koosmõjus

§ 463

lg-ga 2) alusel otsustusega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. 15. Kostja kasuks menetluskulude hüvitist välja mõistes on maakohus jätnud ekslikult lahendamata ka kostja taotluse määrata, et hüvitiselt tuleb tasuda viivist.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimikust nähtub, et kostja esitas vastavasisulised taotlused 26.07.2021 ja 26.10.2021 (dtl-d 247 ja 263). Kuigi hageja väitel ei ole viivise välja mõistmine põhjendatud ega vajalik, tuleb kohtul

§ 174

lg-s 4 nimetatud taotluse esitamise korral viivis välja mõista ning kohtul puudub selles osas diskretsiooniõigus (

I komm

(2018), § 177, p 3.3.2.a). Seetõttu määrab ringkonnakohus, et menetluskulude hüvitiselt (2580,62 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 16. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus osaliselt hageja määruskaebuse ja täielikult kostja määruskaebuse. 17.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 18. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

§ 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 6

(7)(allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.