← Eesti

4-23-3193/28

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 19järgi Tartu Maakohtu 21.

veebruari

  1. a otsus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, kassatsioon Raul Eametsa kaitsja vandeadvokaat Paul Keres
  2. mai 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus ja jõustada Politsei- ja Piirivalveameti
  6. septembri
  7. a otsus, millega määrati Raul Eametsale

§ 19järgi karistuseks 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

  1. Kassatsioon rahuldada.
  2. Jätta Raul Eametsal kohtuvälises menetluses ja maakohtus tekkinud õigusabikulud tema enda kanda.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt Raul Eametsa kasuks välja 600 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuvälise menetleja otsus
  4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
  5. septembri
  6. a otsusega karistati Raul Eametsa korruptsioonivastase seaduse (

) § 19 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot.

  1. Otsuse kohaselt sõlmis R. Eamets Tartu Ülikooli (edaspidi ülikool) sotsiaalteaduste valdkonna dekaanina
  2. juunil 2023 ülikooli nimel „Koostöölepingu teadusuuringute läbiviimiseks“ Pere Sihtkapital Sihtasutusega (edaspidi sihtasutus), olles samal ajal selle sihtasutuse nõukogu liige. Sellega rikkus R. Eamets

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangut, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. 4-23-3193 Kaebus maakohtule

  1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tartu Maakohtule kaebuse R. Eametsa kaitsja, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja leidis, et R. Eametsa vastutuse toimingupiirangu rikkumise eest välistab tema eksimus teo keelatuses (karistusseadustiku (KarS) § 39 lg 1). Maakohtu otsus
  2. Tartu Maakohus tühistas
  3. veebruari
  4. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ühtlasi mõistis kohus riigilt R. Eametsa kasuks välja 3905 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Maakohus märkis järgmist.
  5. Vaidlust ei ole selles, et R. Eamets sõlmis ametiisikuna ülikooli nimel koostöölepingu sihtasutusega, mille nõukogusse ta kuulus. Seega tegi ta otsuse tema endaga seotud isiku suhtes, rikkudes sellega

§ 11lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangut.

Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et ta on ametiisik, kui ka sellest, et ta kuulub sihtasutuse nõukogusse. Seega täitis ta nii

§ 19objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu.

  1. R. Eamets ei ole väärteo toimepanemises süüdi, sest ta ei saanud lepingut sõlmides aru oma teo keelatusest ja selline eksimus oli talle vältimatu. Koostöölepingu sõlmimisega ei kaasnenud ülikoolile varalisi kohustusi. R. Eamets arvas, et toimingupiirangud kohalduvad vaid rahalistele tehingutele. Lisaks küsis ta koostöölepingu sõlmimise lubatavuse kohta nõu ülikooli õigusnõunikult ja sihtasutuse nõukogu esimehelt, kes on samuti õigusalase haridusega. Kumbki neist ei juhtinud R. Eametsa tähelepanu sellele, et lepingu allkirjastamisega paneb ta toime toimingupiirangu rikkumise. R. Eametsale ei saa ette heita, et ta ise asjakohast seadust ei uurinud. Tal ei pidanudki olema kõrgtasemel juriidilisi teadmisi korruptsioonivastasest seadusest ja toimingupiirangutest. Mõistlikum oli küsida nõu kogenud ja pädevatelt juristidelt. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
  2. PPA esitas kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kaebuses leitakse lühidalt järgmist.
  3. R. Eamets sai aru, et esines toimingupiirang. Kohus ei ole arvestanud menetlusaluse isiku haridust ja pikaajalist töökogemust erinevatel ametikohtadel, mis kinnitavad, et temalt võib eeldada ametialaste õiguste ja kohustuste head tundmist. Ta on osalenud mitmel ülikoolis korraldatud korruptsiooniteemalisel koolitusel.

-i tundmise kohustus on kõigil ametiisikutel. Seejuures on

§ 11

lg 1 p 1 ja § 7 lg 1 p 3 piisavalt selged, et olla mõistetavad ka juriidilise analüüsita. R. Eametsa käitumine näitab, et ta mõistis huvide konflikti olemasolu.

  1. R. Eamets ei olnud eksimuse vältimisel piisavalt hoolas. Ta ei küsinud ülikooli õigusnõunikult, kas just tema tohib lepingut sõlmida. Samas leidis nõunik, et sellist lepingut ei tohiks üldse sõlmida. R. Eamets eiras seda arvamust. Kohus ei analüüsinud, kas teine R. Eametsa nõustanud jurist oli erapooletu, kuivõrd tegu oli sihtasutuse nõukogu esimehega, kes oli lepingu sõlmimisest huvitatud. Ka ei andnud nõukogu esimees hinnangut selle kohta, kas R. Eamets ülikooli esindajana tohtis lepingut sõlmida, vaid hindas tema otsustuspädevust sihtasutuses.
  2. Saanud kaks erinevat arvamust, ei astunud R. Eamets täiendavaid samme vastuolu selgitamiseks, vaid valis neist endale sobivama ja allkirjastas lepingu. Samas lasus just temal ametiisikuna kohustus 2

(5)4-23-3193 veenduda, et ta ei riku toimingupiirangut. Seetõttu ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et R. Eamets ei pidanudki ise asjassepuutuvaid norme uurima ega neid endale selgeks tegema. Kassatsioonivastus 11. Kaitsja palub jätta kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuses toodud põhiseisukohad on järgmised. 12.

§ 19sätestab vastutuse toimingupiirangu teadva rikkumise eest.

Asjaolud, millest saab tuletada R. Eametsa teadmise toimingu keelatusest, on subjektiivse koosseisu tunnused. Kõik objektiivsetele ja subjektiivsetele koosseisutunnustele vastavad asjaolud peavad sisalduma väärteoprotokollis. Kohus on faktilise teokirjeldusega seotud ega tohi tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Seetõttu jättis maakohus õigesti arvestamata R. Eametsa hariduse ja varasema töökogemusega, mida polnud väärteoprotokollis märgitud.

  1. Kassaatori väide, et R. Eamets sai aru oma teo keelatusest, ei tugine ühelegi kohtus uuritud tõendile. Selline väide on vastuolus nii R. Eametsa ütluste kui ka teiste maakohtus usaldusväärseks loetud tõenditega.
  2. R. Eametsale ei saa ette heita, et ta ei olnud eksimuse vältimiseks piisavalt hoolas. Menetlusalune isik edastas ülikooli õigusnõunikule kui tema jaoks usaldusväärsele ja pädevale isikule kogu toimingupiirangu tuvastamiseks vajaliku teabe. Õigusnõunik R. Eametsa tähelepanu toimingupiirangule ei juhtinud. Lisaks küsis R. Eamets nõu sihtasutuse nõukogu esimehelt. Kassaatori väide, et õigusnõunik ja nõukogu esimees andsid R. Eametsale vastakat nõu, ei vasta tõele. Esimene neist ei juhtinud toimingupiirangule üldse tähelepanu, teine aga leidis, et piirangut ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et allkirjastades ülikooli esindajana lepingu sihtasutusega, mille nõukogusse ta kuulus, eiras R. Eamets ametiisikuna

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangut ja täitis

§ 19järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

Samuti ei ole senises menetluses vaidlustatud väärteo subjektiivse koosseisu täidetust ega teo õigusvastasust. Kaitsja positsioon on menetluse algusest saadik olnud see, et R. Eamets ei ole väärteo toimepanemises süüdi, sest ta ei saanud aru oma teo keelatusest. Kassatsioonivastusest aga ilmneb, et kaitsja ei ole eristanud süüteokoosseisu subjektiivset külge ja võimalikku eksimust teo keelatuses kui süüd välistavat asjaolu. Seetõttu peab kolleegium enne R. Eametsa väidetava keelueksimuse käsitlemist vajalikuks selgitada järgmist. 16.

§ 19

subjektiivne koosseis eeldab vähemalt menetlusaluse isiku otsest tahtlust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumine.

§ 19

ja § 11 lg 1 p 1 koostoimest nähtub, et ametiisik peab olema teadlik nn huvide konfliktist, s.t sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb korruptsioonioht (vt ka

§ 11lg 1 v.r.

kohta RKKK 11.12.2015, 3-1-1-98-15, p-d 93–95). Seevastu isiku arusaama oma teo keelatusest ei hinnata subjektiivse koosseisu tasandil, vaid alles tema süü tuvastamisel. Sel põhjusel polnud kohtuvälisel menetlejal ka kohustust R. Eametsa süüd puudutavaid asjaolusid väärteoprotokollis kajastada ega kohtul takistust neile otsuse tegemisel tugineda (vt ka RKKK 02.04.2018, 4-16-9132/51, p 13). 17. Kolleegium lahendab järgmiseks küsimuse, kas R. Eamets oli koosseisupärast tegu toime pannes keelueksimuses KarS § 39 lg 1 mõttes. Süü välistamine KarS § 39 lg 1 järgi nõuab kahe eelduse 3

(5)4-23-3193 täidetust. Esiteks peab teo toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks vältimatu. Teisisõnu ei välista mitte kõik õiguslikud eksimused isiku süüd. (RKKK 10.10.2014, 3-1-1-46-14, p 17.1)
  1. Nõustuda saab maakohtu järeldusega, et R. Eamets ei saanud aru oma teo keelatusest. Kohus luges usaldusväärseks menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt oli ta arusaamal, et toimingupiiranguga on hõlmatud üksnes selliste tehingute tegemine, millega kaasnevad ülikoolile rahalised kohustused. Sihtasutusega sõlmitud leping rahalisi kohustusi kaasa ei toonud, mistõttu ei pidanud R. Eamets selle allkirjastamist keelatuks. R. Eametsa ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tema ülikooli õigusnõunikule saadetud kirjad, milles ta rõhutas, et lepingu sõlmimisega ülikool endale kohustusi ei võta. Seevastu tõendeid, mis menetlusaluse isiku selgituse ümber lükkaks, kohtule ei esitatud.
  2. Erinevalt maakohtust asub kolleegium aga seisukohale, et kirjeldatud eksimus oli R. Eametsa jaoks välditav. Riigikohus on selgitanud, et küsimus eksimuse välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha kindlaks, kui hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ning kas ta tegi teo keelatuse väljaselgitamiseks kõik vajaliku ja võimaliku. Eeskätt peab hindama, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Üldjuhul on keelueksimus välditav. Näiteks on see nii juhul, kui teo keelatus on ilmne. Eeldatakse, et oma teo keelatuse peab ära tundma ka isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas: tal tuleb selle valdkonna reeglid endale selgeks teha. Samuti saab eksimuses olnud isikule tihtipeale ette heita seda, et ta ei pöördunud nt õigusnõustaja või mõne muu spetsialisti poole. (Vt RKKK 30.05.2016, 3-1-1-33-16, p 21.)
  3. Ülaltoodut silmas pidades ei nõustu kolleegium maakohtuga, et R. Eametsal ei pidanudki olema teadmisi korruptsioonivastasest seadusest ega selles sätestatud toimingupiirangutest. Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaanina avalikke ülesandeid täitma asudes tuli tal seda tegevust reguleerivad seadused endale selgeks teha. Praegusel juhul on R. Eamets end asjakohaste reeglite tundmise kohustusest aga täielikult taandanud. Seejuures on

§ 11

lg 1 p 1 ja § 7 lg 1 p 3, millest tuleneva keelu rikkumist talle ette heidetakse, piisavalt selged ja lihtsasti mõistetavad. Nende mõistmine ei eeldanud kõrgtasemel juriidilisi teadmisi. R. Eamets pidanuks juba üksnes neid sätteid lugedes aru saama, et toimingupiirang rakendub sõltumata sellest, kas toimingu või otsusega kaasnevad rahalised kohustused. Järelikult oli keelueksimus juba asjakohaste sätete selgekstegemisega välditav. 21. Asjaolu, et R. Eamets konsulteeris ülikooli õigusnõunikuga, võiks anda aluse jaatada eksimuse vältimatust, kui ta küsinuks temalt toimingupiirangu esinemise kohta selgelt seisukohta. R. Eamets aga pöördus nõuniku poole selleks, et saada arvamust lepingu kavandi kui sellise kohta. Õigusnõunikule saadetud kirjas küsis ta, kas oleks võimalik, et keegi juristidest viskaks sellele lepingu kavandile „pilgu peale“. Olukorras, kus õigusnõunik leidis oma vastuses, et ülikool ei tohiks sellist lepingut mingil juhul sõlmida, ega avaldanud seetõttu seisukohta küsimuses, kas R. Eamets seda allkirjastada võib, tulnuks R. Eametsal temalt selle kohta eraldi selgitust küsida. Seejuures on R. Eamets kohtus avaldanud, et tal oli kahtlus, et ta istub nagu kahel toolil. Seda enam tulnuks menetlusalusel isikul õiguslikku olukorda lähemalt uurida. Viimast R. Eamets ei teinud, mistõttu ei olnud eksimus tuvastatud asjaoludel tema jaoks vältimatu. Kahtlus lepingu sõlmimise lubatavuses jäi kõrvaldamata. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et R. Eamets küsis nõu ka sihtasutuse nõukogu esimehelt – temalegi ei esitanud R. Eamets konkreetset küsimust selle kohta, kas toimingupiirang keelab tal ülikooli esindajana lepingut allkirjastada. Järelikult jäi ka pärast õigusnõuniku ja sihtasutuse nõukogu esimehega konsulteerimist kahtlus teo keelatuses püsima (vt ka RKKK 11.12.2013, 3-1-1-92-13, p 17.2). 4

(5)4-23-3193
  1. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et maakohus välistas menetlusaluse isiku vastutuse ekslikele põhjendustele toetudes. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mis viis väärteomenetluse alusetu lõpetamiseni.
  2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsiooni, tühistab VTMS § 174 p-st 6 ja § 175 p-st 1 juhindudes Tartu Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsuse ning jõustab kohtuvälise menetleja otsuse. Seejuures kõrvaldab kolleegium kohtuvälise menetleja otsuses esinevad ilmsed ebatäpsused väärteo kvalifikatsiooni ja rahatrahvi määra osas, lugedes õigeks, et R. Eametsa on karistatud

§ 19alusel 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga.

Menetlusalusel isikul kohtuvälises menetluses ja maakohtus tekkinud õigusabikulud summas 3905 eurot tuleb VTMS § 38 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg-st 1 juhindudes jätta tema enda kanda. 25. Kaitsja taotleb kassatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamist summas 1073 eurot 60 senti. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsioonivastuse koostamisele 4 tundi tunnihinnaga 220 eurot, millele lisandub käibemaks. Mõistliku suurusega kaitsjatasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes loeb kolleegium kassatsioonivastuse mahtu ja selles esitatud argumentide asjakohasust arvestades 600 eurot. See summa tuleb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt R. Eametsa kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.