← Eesti

2-23-9856/132

Obsah (4)§ 657§ 659§ 172§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 31.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-9856 Tsiviilasi X avaldus vanemate ühis

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 5

(7)
  1. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle (PKS § 137 lg 1). Kohus lähtub hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3).
  2. Kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123). Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti, mistõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb jätta vanematele ühine hooldusõigus. Maakohus on lähtunud lahendi tegemisel eelkõige lapse huvidest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda praegusel juhul järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul on perekonnaasja lahendamisel. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning tuvastas nende põhjal asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas motiveeritult arvamuse.
  4. Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtteid sätestab LasteKS §
  5. Sama seaduse § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel (vt ka RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18).
  6. Maakohus võttis kohaselt arvesse 15-aastase lapse enda ütlused ja seisukohad. 16.
  7. Laps selgitas maakohtule 29.02.2024 ärakuulamisel, mis tingis tema kolimise isa juurde ja miks ta tahab edaspidi elada koos isaga. Lapse selgituste kohaselt olid tal emaga koos elades emaga sagedasti tülid, ema kaotas enesevalitsuse ja karjus lapse peale. Tüli ajal võis ema last ka lüüa. Seetõttu oli lapsel ema juures ebameeldiv olla. Suur tüli sai alguse sellest, et laps ei jõudnud hommikust süüa, kuid tal oli vaja kooli minna. Ema takistas last füüsiliselt ja tüli läks väga inetuks. Ema hammustas last ja tiris teda juustest mööda korterit. Ema karjus, et laps on tänamatu närakas ja on teda ära tüüdanud, laps ei olevat mitte keegi. Ema viis lapse isa juurde öeldes, et ela siin ja ei ole vaja tema juurde tagasi roomata. Lapse väitel on ta endiselt ema käitumisest solvunud ja ei soovi emaga kohtuda. Lapsel on valus, et ema suhtub temasse kui kaltsu, mille ta tahtis ära visata. Laps ei soovi emaga üldse suhelda, sest ema otsib temaga ette teatamata kontakti ja lapsele on see ebameeldiv. 16.
  8. Varasemal ärakuulamisel 24.07.2023 luges laps kohtule ette emalt tulnud sõnumeid, milles last süüdistati, alandati ja kasutati ebatsensuurseid venekeelseid väljendeid. Lapsele ei meeldinud sõnumid, mis ema talle saatis, lapse meelest olid sõnumid väga inetud.
  9. Eeltoodust nähtub, et ema on käitunud lapse suhtes füüsiliselt ja emotsionaalselt vägivaldselt. Selline ema käitumine on vastutustundetu ning näitab, et ta ei suuda kontrollida ega kriitiliselt hinnata oma käitumist lapse suhtes. Ema käitumise tõttu kaotas laps usalduse ema vastu ja usalduslikud suhted pole taastunud. 6
(7)
  1. Maakohus arvestas, et laps on 15-aastane ning oma vanuse ja arengutaseme tõttu võimeline väljendama oma huve. Laps on korduvalt väljendanud, et ta ei soovi, et ema saaks tema suhtes ainuhooldusõiguse. Sellises olukorras, kus laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu, ei ole võimalik vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. Maakohus märkis õigesti, et lapse vanust ja arengutaset arvestades peaks laps saama enda haridust (sh huviharidus) ja tervise küsimusi arutada mõlema vanemaga.
  2. Kokkuvõtvalt ei anna ema väited alust vaidlustatud määrust tühistada või muuta. Kui lapse ja ema vahel ei ole usalduslikku suhet, ei saa lapse tervise ja hariduse osas võtta otsuseid vastu ainult ema. Ema senine käitumine lapsega viitab sellele, et pingelise olukorra tekkimine lapse ja ema vahel on pigem tõenäoline, mis ei oleks lapse huvides. Laps kinnitas, et ta on praeguse elukorraldusega rahul. Talle meeldib isa juures elada, ta saab isa ja teiste pereliikmetega hästi läbi. Laps saab isaga rahulikult igasuguseid asju arutada ning isa toetab teda. Laps on pühendunud põhikooli lõpetamisele ja vajadusel pöördub eraõpetajate poole. Samuti on laps käinud psühholoogi vastuvõtul ning tema meeleolu ja enesetunne on paranenud. Vajadusel on lapsel võimalik veel psühholoogi abi kasutada. Seega on lapse elu korraldatud järgides tema huvi ning täiendav sekkumine lapse ellu ei ole vajalik.
  3. Põhjendamatu on ema seisukoht, et koolitee jätkamiseks Tallinnas vajab laps sissekirjutust tema juures. Ainuüksi sissekirjutus ei taga lapsele kohta gümnaasiumis. Eelkõige on vaja lapsel teha edukalt sisseastumiskatsed või eksamid. Selleks on vaja lapsele rahulikku ja toetavat õhkkonda, et keskenduda õppimisele. Pidades silmas lapse huvi, peaksid vanemad ületama omavahelised vaidlused ja olema suunatud koostööle. Nii saavad vanemad kaaluda erinevaid variante, millest üks võiks olla sissekirjutus vanavanemate juurde, kes elavad ka Tallinnas.
  4. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 22.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.