Obsah (9)

§ 376§ 423§ 428§ 429§ 367§ 173§ 162§ 177§ 150

2-23-11685 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Narva Tsiviilasja number 2-23-11685 Tsiviilas

§ 376

lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti

§ 376

lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (

§ 423

lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (

§ 428

lg 1 p 3, §d 429 ja 431).“ Kohus on menetluslikku olukorda pooltega 17.05.2024 arutanud ja hageja on kinnitanud, et ta on selles osas hagist loobunud. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

1. Kohus võtab hageja hagist loobumise osaliselt vähendatud viivise nõudes vastu ja lõpetab menetluse hageja viivise nõudes ulatuses, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivise määra. Kohus jätkab menetlust põhinõude (3990 eurot) ja hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 461,40 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 3990 eurolt alates 18.08.2023 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni ning sissenõudmiskulude nõude osas.
2. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates (

) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb rahuldada.

1. Esmalt analüüsib kohus kohaldatava õiguse küsimust. Lepingule kohaldatav õigus tuleb kindlaks määrata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
2. juuni
3. a määrusele (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (vt Rooma I määruse art 28). Selle määruse art 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või see peab nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Lõike 2 kohaselt võivad pooled igal ajal 3/5 2-23-11685 kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas art 3 alusel tehtud valiku või muude Rooma I määruse sätete alusel. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et tsiviilkohtumenetluses kehtivast dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt on pooltel õigus ka kohtumenetluse vältel leppida kokku vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse suhtes (vt Riigikohtu 16.02.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-04, p 17). Pooled kinnitasid, et kohaldamisele kuulub Eesti õigus (dtl 138, dtl 142), seega kohaldab kohus Eesti õigust.
4. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hagejalt ainet titaandioksiid, mudel R-996, tootja LOMON (dtl 102). Tellimus esitati 3 tonni Lomon 996 tellimiseks 04.05.2022 (dtl 7), hinna pakkumus esitati samal päeval (dtl 6) ja kokkulepe sõlmiti 4.05.2022 (dtl 6, dtl 111 jj). Arve (dtl 10), s.h viide viivise suurusele 0,2% päevas tasumata summalt (dtl 10). Tarnetingimus DAP ja viide ettemaksule (dtl 10).
5. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 219 lg 1 ja 2 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
6. Kohus leiab, et pooled sõlmisid müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale 3 tonni titaandioksiidi summas 11 970 euro eest, kostja kohustus aga selle eest tasuma. Osaliselt on summa tasutud, tasumata on 3990 eurot (dtl 14). Kostja ei ole sellele summale vastu vaielnud. Kostja on oma vastuväited esitanud selles osas, et hageja ei ole tõendanud kauba tarnimist. Esmajoones leiab kohus, et arve muutus sissenõutavaks juba enne tarne tegemist (dtl 10), kuid lisaks sellele on hageja esitanud tõendid tarne teostamise osas (dtl 121, 122). Kostja on küll leidnud, et tõendid ei ole piisavad selleks, et tõendada kauba kätte saamist, samas on jätnud kostja tähelepanuta asjaolu, et nõue muutus juba sissenõutavaks enne tarne tegemist. Täiendavalt, kohus leiab, et kostja on ka ise tunnistanud kauba saamist ja ka lubanud selle eest maksta (dtl 123, dtl 16, dtl 19, dtl 53, dtl 123). Kui kostjal oleks olnud vastuväiteid kauba osas, siis oleks pidanud ta need õigeaegselt esitama, mida kostja kohtu hinnangul ei ole menetluses tõendanud. Hageja on mitmel korral ka kostjale maksmist meelde tuletanud (dtl 12, 16).
7. Kohus leiab, et kostja on müügilepingut rikkunud ja hagejal on õigus nõuda õiguskaitsevahendina selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Seega mõistab kohus hageja kasuks välja 3990 eurot tasumata müügihinna.
8. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 24.05.2022 – 17.08.2023 summas 461,40 eurot ning 18.08.2023 – 20.05.2023 summas 370.54 (kasutatud rakenduse viivisekalkulaator.ee abi). Alates 4/5 2-23-11685 21.05.2024 mõistab kohus viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 3990 eurolt kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni (

§ 367). 18.

VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja äriregistris märgitud e-postiaadressile, meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 24-26). Samas märgib kohus, et VÕS § 1131 lg 1 ei seo sissenõudmiskulu hüvitise nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Seega mõistab kohus hagejalt välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et hageja osaline hagist loobumine viivisenõude suuruse osas ei saa mõjutada menetluskulude suurust, kuna muutus viivise nõudmise alus ja nõude suurus, kuid nõue jäi siiski menetluses alles. 20.

§ 177

lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. 21. Hageja on esitanud taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Hageja taotleb 105 euro tagastamist. Kohus sellega ei nõustu. Kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda nõudest osaliseks loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada (

§ 150lg 2 p 2).

Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu arvestusega, et tsiviilasja hind on kuni 8000 eurot. Peale osalist loobumist on kohtu hinnangul hagi hind 5341,94 eurot (põhinõue 3990 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 831,94 eurot, aastane viivis 480 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot), seega on vajalik riigilõivu tasuda 595 eurot. Hagejal tekib õigus saada tagasi 35 eurot ((665 – 595):2). /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 5/5