Plus Capital käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 välja mõistetud summade, viivise ning menetluskulude ja nendelt arvestatava viivise katteks vähemalt 200 eurot kuus alates käesoleva otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust kuni võla täieliku tasumiseni. Kõik maksed peavad olema tasutud jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt sõlmisid Esto AS ja kostja tarbijakrediidilepingu, mille alusel kostja sai krediiti 431 eurot. Kohtule on esitatud lepingudokumendid ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed. Kostja ei ole vaidlustanud laenu saamist, krediidilepingu ülesütlemist ega nõude loovutamist. 7. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased. Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest. Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 2-21-13098 24.11.2023 tehtud lahendis seisukohale, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud
§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka
lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (
lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (
lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. 8.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 60,68 % aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks lepingu sõlmimise ajal 20,52 % aastas. Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr ei ületanud seega tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 9.
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 3 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tuleb tõendada hagejal. Hageja on selgitanud, et Esto AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi ning päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Eesti pensionikeskuses andmete kohaselt oli kostja sissetulek 1531,35 eurot. Kohus leiab, et arvestades krediidisumma suurust ja laenuperioodi oli kostja laenuvõime hindamiseks piisav päringu tegemine Creditinfo andmebaasi ning pensionikeskusse. 10. Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid alates 15.10.2021 osamaksest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et järelmaksulepingust tulenev tasumata põhivõlg on 415,71 eurot ning kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intress on 47,64 eurot ja lepingu haldustasu 11,60 eurot.
lg 1, § 101 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt nimetatud summad hageja kasuks välja mõista. 11. Hagejal on õigus nõuda kostjalt
Praegusel juhul on lepingus kokku lepitud, et viivist arvestatakse
lg 1 kolmanda lause järgi, s.o intressimääraga võrdses määras, intressimäär on 21,70% aastas ning viivise määr on 0,06% päevas. Kuivõrd lepingujärgne intressimäär on suurem kui
lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär, kohaldub
lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada lepinguga ette nähtud intressimääras, s.o 21,70% aastas. Kostjal tuleb tasuda alates lepingu lõppemisest 16.04.2022 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni viivist 186,76 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus välja ka edasiulatuva viivise, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses. 12. Hageja palub kostjalt
lg 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot.
lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale ka sissenõudmiskulu 30 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.