← Eesti

1-22-2859/51

Obsah (13)§ 189§ 309§ 310§ 306§ 175§ 181§ 182§ 178§ 177§ 173§ 199§ 1601§ 180

1-22-2859 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Kaitsjad Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

§-de 318‒319 järgi võivad kohtumenetluse pooled esitada kohtuotsusele apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

§ 189

lg 3, § 387 lg 1 järgi võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest on võimalik esitada Harju Maakohtule kirjalik määruskaebus. 1-22-2859 SÜÜDISTUS 06.05.2022 süüdistusaktis heideti Yle ette KarS § 209 lg 2 p 3 järgset tegu. Pettuslik tegu seisnes lühidalt selles, et süüdistatav lõi
  2. jaanuaris‒veebruaris kannatanule X vale mulje süüdistatava võimelisusest (rääkis korduvalt enda edukast tegevusest krüptovahenditesse investeerimisel; portfelli 37% kasvust) krüptovaluutasse investeerida ning valmidusest (luua kannatanule krüptoplatvormil konto; tehtav varakäsutus on riskivaba – kõige hullemal juhul saab kannatanu oma raha igal ajal tagasi) aidata kannatanut korterimüügist saadavate rahaliste vahendite investeerimisel krüptovaluutasse. Kannatanu oli süüdistatavaga usalduslikus lähisuhtes, pidas süüdistatavat krüptovaluutasse investeerimises asjatundjaks ning kandis 19.02.2020 süüdistatava juhitava C OÜ pangakontole 125 000 eurot. Süüdistatav kandis 20.02.2020 raha edasi C OÜ kontole krüptovaluuta platvormil Coinbase, kus konverteeris raha krüptovaluutasse litecoin (LTC). 12.02.‒28.02.2020 kandis süüdistatav enam kui 2074 LTC enda kontrollitavale kontole krüptovaluuta platvormil Huobi. Huobi kontol tegeles süüdistatav futuurides võimendusega kauplemisega, panustades krüptovaluuta tõusule või langusele. Neil platvormidel asuvatele kontodele kannatanul juurdepääsu ega ülevaadet ei olnud. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanu rahaliste vahendite Huobi platvormile kandmisega tagada (päästa) süüdistatava enda tehinguid - võimendusega avatud futuuride positsioone. Süüdistatav kaotas Huobi kontole paigutatud kannatanu rahalised vahendid. 28.02.2023 kohtuistungil muutis prokurör süüdistust (II kd, tl 8), parandades kuupäeva 12.02.2020, mil krüptoplatvormile Huobi tehti kanne 374,05416013 LTC, kuupäevaks 12.03.
  3. 06.04.2023 kohtuistungil muutis prokurör süüdistust teist korda (II kd, tl 75, süüdistuse tekst tl 72‒74), täpsustades süüdistatava petmistegu, süüdistatava tegevust pärast kannatanu tehtud varakäsutust, samuti süüdistatava tegevuse eesmärki. Kohus saab aru nii, et 06.04.2023 muudetud süüdistuses on petmistegu süüdistatava võimelisuses tegeleda krüptovaluutasse investeerimisega jäänud samaks, kuid konkretiseeritud on petmistegu süüdistatava valmiduses aidata kannatanut korterimüügist saadavate rahaliste vahendite investeerimisel krüptovaluutasse. Nii on 06.04.2023 süüdistuses lähemalt määratletud, et süüdistatav lubas investeerida kannatanu raha madala riskiga, näiteks üksnes krüptoraha ostmise ja hoidmise näol. Muudetud on ka süüdistatava tegevuse kirjeldust pärast kannatanu varakäsutust. Kui varasemas süüdistuses püüdis süüdistatav kannatanult saadud rahaliste vahenditega päästa Huobi platvormil enda vales suunas liikuvaid futuuritehinguid, siis muudetud süüdistuses on sellest käsitlusest loobutud. Lühidalt – süüdistatav paigutas vastupidiselt kannatanule lubatule ja kannatanu teadmata kõik kannatanu rahalised vahendid Huobi kontol riskantsetesse futuuridesse ning kaotas krüptovääringu tõusule panustades kogu kannatanu raha. Need instrumendid olid seotud vaid ühe krüptovaluutaga (LTC-ga). Süüdistatav ei hajutanud selliselt investeerimisel riske, kuigi teadis, et turud on COVID-19 pandeemia tõttu volatiilsed. Seega kohus saab aru nii, et muudetud süüdistuse järgi süüdistatav küll investeeris kannatanu vara, kuid tegi seda kannatanule lubatust ohurikkamal moel. Muudetud süüdistuse järgi oli süüdistatava eesmärk kasutada kannatanu vara enda äranägemise järgi investeerimiseks, et teenida investeeringult kiirelt suurt kasu. Koos 06.05.2022 süüdistusaktiga saadeti kohtule kannatanu X 19.03.2021 tsiviilhagi. 26.08.2022 parandati tsiviilhagis puudused – lisati hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (I kd, tl 49‒52). Seoses 06.04.2023 süüdistuse asjaolude muutumisega muudeti 08.05.2023 tsiviilhagi alust (II kd, tl 79‒82). 22.03.2023 kohtuistungil, enne täiendavate tõendite vooru, palus kohus poolte seisukohta, kas süüdistatavale ette heidetav KarS § 209 lg 2 p 3 järgne süüdistus võib kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolude pinnalt vastata KarS § 201 lg 2 p 2 või KarS § 2172 lg 1 koosseisule. Samuti, kus on sellistel juhtudel kuriteo toimepanemise koht ja kas KarS § 7 lg 1 nõuded on täidetud. 2 1-22-2859 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Tõendid, tuvastatud asjaolud
  4. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: - kannatanu X (I kd, tl 116‒125p); - tunnistaja H (I kd, tl 168p‒171p), kes on kannatanu kauaaegne sõbranna; - tunnistaja A (I kd, tl 198‒201), kes
  5. aastal toimunud kohtumisel nägi Y arvutis Coinbase ja Huobi keskkonnas toimunud tehinguid; - tunnistaja K (I kd, tl 201p‒204 ), kes on süüdistatava kauaaegne sõber; - tunnistaja G (I kd, tl 204‒208p), kes on süüdistatava kauaaegne sõber; - asjatundja M (II kd, tl 22p‒31), kes on eriteadmistega krüptotehingute valdkonnas; - süüdistatav Y (II kd, tl 31p‒44, 58‒67).
  6. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus mitmeid muid tõendeid. Kaitsja esitatud veebiväljaannete artiklid „Bitcoini krahh 2020“, „Bitcoini koroonaviiruse krahh; plokiahel pandeemias“, „Kaks aastat
  7. aasta märtsi musta neljapäeva krahhist: mis muutus Bitcoini jaoks?“ (I kd 1, 184‒197) kajastavad artiklite autorite, mõnel puhul kogu toimetuse ehk paljude erinevate inimeste, nägemust bitcoini langusest. Need veebiväljaannete artiklid on dokumentaalsed tõendid. Paraku ei ole kohtul võimalik veenduda selles, kas nende kirjatükkide üllitajad on krüptovääringute ja -tehingute osas süvateadmistega ning kas nende kirjutatu peab paika. Seetõttu ei pea kohus neis artiklites toodud arvamusi bitcoini languse põhjustest usaldusväärseks ja tõsikindlaks teadmiseks.
  8. Kaitsja esitas elektroonilisel kujul Y ja X Facebooki (FB) Messengeri andmevahetuse ajavahemikul 25.12.2019‒01.06.
  9. See andmevahetus on salvestatud mälupulgale (II kd, ümbrikus nr 1) kaustadesse „audio“, „gifs“, „videos“, „photos“ ja faili „message_1.html“. Failis „message_1.html“ (edaspidi FB Messengeri vestlus) sisaldub Y ja X FB Messengeri vestlus kirjutatud sõnumitena. Selle sadadesse lehekülgedesse ulatuva vestluse käigus teineteisele saadetud vähemalt 156 hääl-, 76 pilt- ja 37 videosõnumit on omakorda salvestatud kaustadesse „audio“, „photos“ ja „videos“. Kohus märgib, et ka prokurör esitas tõenditena kannatanult saadud FB Messengeri vestluse süüdistatava ja kannatanu vahel ajavahemikust 21.01.2020‒15.03.2020, mõned vestlusest välja nopitud Y kirjalikud sõnumid (I kd, tl 82), 3 häälsõnumit ja mõned fotod. Prokuröri esitatud FB Messengeri vestlust on vaadeldud 02.10.2020 dokumendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 100‒110, DVD-R-plaat salvestisega ümbrikus nr 127), häälsõnumeid on vaadeldud 12.10.2020 dokumendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 99, CD-R-plaat salvestistega ümbrikus nr 98), fotod (I kd, tl 93‒95). Võrreldes kaitsja esitatud FB Messengeri andmevahetusega on prokurörilt saadud FB Messengeri andmevahetus palju napim. Kuivõrd kaitsja FB Messengeri andmevahetus on mahukam ja sisaldab eneses prokuröri esitatud FB Messengeri andmevahetust (kirjavahetust, fotosid, häälsõnumeid), lähtub kohus tõenditele viitamisel edasiselt kaitsja esitatud informatiivsemast FB Messengeri andmevahetusest. Seejuures ei nõustu kohus prokuröri vaidlustes esitatud seisukohaga, mille kohaselt kaustades „photos“ ja „videos“ olevad videod ja fotod on kriminaalasjas ebavajalikud, tõenduslikku teavet mitteomavad. Nimelt süüdistuses on esitatud väide, et Y ja X olid lähisuhtes, millest tulenevalt X usaldas Y Y, mis oli ka üks põhjus, miks kannatanu rahakäsutuse süüdistatava juhitud äriühingu pangakontole tegi. Kohus leiab, et nii kaitsja esitatud FB Messengeri pikk kirjalik vestlus X ja Y vahel, kui ka selle käigus teineteisele saadetud arvukad hääl-, pildi- ja videosõnumid igapäevastest ja muudest isiklikest tegemistest koos kohtus üle kuulatud X ja Y ütlustega tõendavadki, et need noored inimesed olid
  10. aasta detsembrist kuni
  11. aasta aprilli alguseni usalduslikes lähedastes suhetes. 3 1-22-2859
  12. Lisaks sisaldub kaitsja esitatud kaustas „photos“ pildifail „xxxx“, mis on oluline võtmaks seisukohta süüdistuses esitatud pettuse väite seisukohast. Nimelt sellest aspektist, kas süüdistatav eksitas kannatanut enda võimelisuses krüptovaluutasse investeerida (süüdistuses: „
  13. aasta jaanuaris ja veebruaris rääkis Y korduvalt X Facebook Messengeris, kuidas süüdistatav tegeleb edukalt krüptovaluutasse investeerimisega …“). Eelviidatud pildifail koos FB Messengeri vestlusega, süüdistatava Y ütlustega ning kaitsja esitatud Coinbase ja Huobi platvormidel asunud kontode väljavõtetega annab teavet, kas Y väited enese edukast krüptovaluutasse investeerimisest olid valed või mitte.
  14. Veel peab seoses kaitsja esitatud FB Messengeri andmevahetusega märkima, et noorte isiklike kirja-, hääl- ja videosõnumite hulgas on ka selliseid, milles teemaks kannatanu korterimüük ja saadava raha paigutus. Esineb sõnumeid, milles räägitakse uue korteri ostu erinevatest finantseerimise stsenaariumidest. Sõnumitest on aru saada, et kannatanu küsib Ylt kui lähedaselt inimeselt nõu ja arutab temaga oma ideid. Ja süüdistatav arutab kaasa, annab Xle kui lähedasele inimesele nõu. On aru saada, et süüdistatava vaatevinklist on mõistlik raha investeerida ja ta toob esile enda positiivseid krüptotehingute kogemusi. Samas lõpliku otsuse tegemise raha investeerida jätab ta kannatanule. Veel peab märkima, et FB Messengeri vestlusest paistab, et 15.02.2020 ja 16.02.2020 on süüdistatav ning kannatanu pidanud raha investeerimise küsimuses telefoni- või Facetime vestlused, mida eraldi talletatuna ei ole.
  15. Kannatanu ütlusi lühidalt kokkuvõttes ei mäleta kannatanu 16.02.2020 investeerimiskoosoleku sisu, kuid on seisukohal, et ta andis enda raha süüdistatavale investeerimiseks nii, et see ei kao ära ka majanduslanguse korral. Süüdistatav pidi lõpetama kannatanule krüptoplatvormile konto tegemise. Lisaks on kannatanu kindel, et süüdistatav lubas, ei tee tema rahaga rumalaid riske. Süüdistatav rääkis talle, et teeb ainult 5% enda portfooliost kõrge riskiga tehinguid, aga kannatanu rahaga seda mitte kunagi ei teeks. C OÜ tuli mängu alles raha ülekandmisel, sest nii pidi kannatanul pärast maksudega lihtsam olema. Kannatanu rõhutas, et tal oli Y isiklik suhe ja ta andis raha investeerimiseks Y. Võimendustest ja riskidest sai kannatanu teada alles pärast raha kaduma minekut Keenias. Kannatanu ütlustest võib aru saada, et tal ei ole õigusalaseid teadmisi ja juriidiliste nõustajate toel üritas ta süüdistatavalt raha tagasi saada erinevate võtetega – süüdistatavale sai saadetud laenulepingu ülesütlemine, mingi hetk pöörduti Maksuametisse ja avaldusega politseisse. Püüdu saada süüdistatavalt kätte talle investeerimiseks antud 125 000 eurot kinnitab 22.04.2020 kannatanu e-kiri süüdistatavale, millega süüdistatavale saadeti laenulepingu ülesütlemisavaldus (I kd, tl 180‒182). Samuti on tehtud 31.08.2020 pöördumine Finantsinspektsioonile (II kd, tl 49‒51) järelevalvemenetluse algatamiseks C OÜ tegevuse vastavuse osas investeerimisteenusele esitatavatele nõuetele.
  16. Süüdistatava ütlusi lühidalt kokku võttes kuulis süüdistatav
  17. jaanuaris kannatanult korterimüügi plaanist. Süüdistatav läks Puerto Ricosse ja tuli tagasi jaanuari lõpus. Ta viibis Eestis kolm päeva ja läks siis Keeniasse. Ühe päeva veetis enne Keeniat koos kannatanuga. Selleks ajaks oli kannatanul kindel plaan korter müüa. Enne Keeniasse minekut süüdistatav selgitas kannatanule erinevaid stsenaariume ja riske. Selgitas paberil liitintressi (I kd, tl 146‒147), näitega, kui kannatanu paneb 70 000 eurot indeksisse, aktsiatesse ja suudab seda iga aastaga 10% kasvatada, siis mis sellest 70 000-st viie aasta pärast saab. Kannatanu kõnealuse paberi sisu ja konteksti kohtuistungil täpselt ei mäletanud. Kannatanu arvas, et kõnealuse arvutuse tegi süüdistatav näitamaks, et midagi võib plussiga kasvada, midagi tõuseb, mida korteri rahast teha saaks.
  18. Süüdistatava sõnul küsis kannatanu temalt erinevate rahapaigutamise stsenaariumite osas nõu, sest süüdistatav oli tol hetkel majanduse bakalaureuse lõpetanud, tegeles aktiivselt krüptovaluutadega ja oli tegelenud investeerimisega aktsiatesse. Süüdistatava teada õppis ka kannatanu
  19. aastal EBS-s majandust, kuid ei olnud varem investeerinud. X andmed Instagrammi, Facebooki, Tallinna Tehnikaülikooli ja Linkedln veebilehtedel (II kd, tl 2‒7) näitavad, et
  20. aastal lõpetas X Estonian Business School ülikooli bakalaureuseõppe rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Kuna süüdistataval oli krüptovaluutadega väga hästi läinud, siis soovitas süüdistatav kannatanul mingi raha krüptovaluutadesse investeerida. Teine 4 1-22-2859 süüdistatava soovitus oli, et mõistlik oleks panna mingi summa uue korteri sissemaksuks ja võtta ostuks pangalaen, sest tol hetkel olid pangalaenu intressimäärad väga madalad. Osa, mida kannatanu ei taha korteri alla panna, see jagada reisfondi, igapäeva elu ja investeerimise vahel. Süüdistatava sõnul tundus see idee kannatanule mõistlik. Kannatanu otsustas krüptosse investeerida, tal olid ootused raha juurde teenida.
  21. Süüdistatav kinnitas, et proovis kannatanule krüptovaluuta platvormile kontot teha. See ebaõnnestus, sest süüdistatav oli Keenias, kannatanu aga Eestis ja Coinbase platvormil tekkis turvarisk. Seejärel proovis süüdistatav kannatanut videokõnes konto avamisel juhendada. Kannatanul ei olnud väga palju aega ega tahtmist endale seda kontot avada. Kui nad olid avamisega poole peal, nõuti jälle mingeid uusi dokumente. Siis kannatanu ise mingi hetk pakkus välja, et annab raha süüdistatava kätte tehingute tegemiseks. Nad leppisid kokku selles, et süüdistatav haldab kannatanu raha. Kindlasti ei võtnud süüdistatav seda laenuks. See oli kannatanu abistamiseks, et süüdistatav investeerib seda kannatanu eest. Süüdistataval oli enne loodud osaühing maksude optimeerimiseks. Süüdistatav selgitas kannatanule, et kannab raha osaühingule ja portfellid lähevad kokku, süüdistatav teeb ühiseid tehinguid. Nende kokkulepe oli see, et süüdistatav teeb kannatanu rahaga täpselt samu tehinguid nagu enda rahaga, varad on segatud ja ühised. Teiseks vajas süüdistatav vähemalt ühte aastat tehingute tegemiseks. Teenitud kasumi oleks süüdistatav üle andnud kannatanule. Otsest arvet segunenud investeeringute üle süüdistatav ei pidanud, eesmärk oli, et kindlasti kannatanu sisse pandud raha tagasi tuleks ja kõik mis sealt juurde teenivad, siis arutavad omavahel, kuidas jagavad. Kas vastavalt sellele, mis süüdistatava ja kannatanu portfelli osakaal oli, kuid need asjad jäid täpselt arutamata. Süüdistatav rääkis, et tal ei olnud eesmärki kannatanu raha pealt teenida.
  22. Nii süüdistatav kui asjatundja M nimetasid ülekuulamisel erinevaid krüptovaluutasid, mis on edasiselt otsuses tähistatud lühenditega LTC, ETH, ETC, BTC ja XLM. Kohus peab asjatundja ütlusi krüptovaldkonnas puutuvalt asjatundlikeks, sest sellele viitavad asjatundja märgitud teadmised, oskused ja kogemused. Nii nähtub asjatundja ütlustest, et tal on kõrgharidus ärinduses, ta on varasemalt tegutsenud LHV maaklerina, andnud investeerimisseminare ning viimased 2 aastat töötanud krüptoettevõttes Change Invest diileri ja kauplemisüksuse juhina. Kuigi asjatundja tunneb süüdistatavat ja on süüdistatavat krüptovaldkonnas tasu eest nõustanud (vt II kd, tl 154), ei ilmne asjatundja 16.03.2023 kohtuistungil antud ütlustest, et ütluseid oleks kohandatud süüdistatava vajadustele. Seega peab kohus asjatundja ütlusi ka usaldusväärseks.
  23. Kohus loeb tõendatuks, et süüdistatav viibis enamuse aja
  24. aasta esimese poolel väljaspool Eesti Vabariiki. Y passi koopia (I kd, tl 179) järgi sisenes süüdistatav 12.01.2020 Ameerika Ühendriikidesse. FB Messengeri vestluse järgi oli Y tagasi Eestis 26.01.2020, sest selle kuupäeva kl 07.25 sõnumis kirjutas ta kannatanule, et jõudis just Frankfurti, kl 09.17, et on 3 tunni pärast Helsingis ja kl 20.29, et on Viru ringil. Passi koopia näitab, et 30.01.2020 sisenes süüdistatav Keeniasse ning lahkus sealt 15.06.
  26. Süüdistatava, kannatanu ning tunnistaja K ja tunnistaja Gi ütlustest ilmneb, et kannatanu viibis
  27. märtsis Keenias süüdistataval külas. Täpsemalt ilmneb FB Messengeri vestluse 19.02.2020 kl 08.28 sõnumitest, aga ka 03.03.2020 ja 15.03.2020 sõnumitest, et kannatanu saabus Keeniasse 03.03.2020 ja lahkus Keeniast 15.03.
  28. Sündmustik kuni kannatanu varakäsutuseni 19.02.2020
  29. FB Messengeri vestlusest nähtub, et 07.01.2020 räägib kannatanu süüdistatavale korteri maakleri kaudu müüki panemisest. 30.01.2020 kl 21.59‒22.03 saadab kannatanu süüdistatavale 5 häälsõnumit (NB! audiofaili nime on ühe variandina võimalik näha, kui viia hiirekursor häälsõnumi kohale ja parema hiireklikiga avanevast hüpikaknast valida käsk „inspekteeri“). Neis helifailides räägib kannatanu uue korteri ostuplaanist. Helifailis „xxxx“ mõtiskleb kannatanu ühe variandina, et investeerida 90% korteriostu raha, sest esialgu on sissemakse ainult 10 %. Siis aga arvab, et aastaks selle raha kinnipanekul ei ole mõtet. Teise variandina mõtiskleb kannatanu 5 1-22-2859 näiteks 15 000 euro investeerimisest, mis jääks korteriostust ja reisifondist üle. Need sõnumid koos kannatanu ja süüdistatava ütlustega tõendavad, et hiljemalt
  30. jaanuaris sai süüdistatav teada, et kannatanu soovib maha müüa endale kuuluvat korterit.
  31. Süüdistatav, kes asus nii ütluste kui passiandmete järgi Keenias, jagas kannatanule 30.01.2020 kl 22.17‒22.18 kirjasõnumites soovitusi: „Ma teeks sinuga nii, et müüd korteri maha, 10% rahast sissemaksuks, 5000 reisifondi ja ülejäänud raha investeerime kasvõi aastaks ära. Ja kui läheb korteriostuks, siis võtame rahad välja, aga ma väga-väga soovitan nii palju laenu võtta kui sa tol hetkel pangalt saaksid.“ 01.02.2020 kl 17.27 saadab kannatanu süüdistatavale häälsõnumid „xxxx“ ja „xxxx“, milles räägib sõbrannaga arutatud korteriostu finantseerimise plaanist laenu abil. Süüdistatav kirjutab kl 18.40, et võib järgmisel päeval korteriasjale natuke rohkem mõelda. 02.02.2020 kl 19.34‒19.37 jagab süüdistatav sõnumites nõu, kuidas korteriostu laenuga finantseerida ning raha vabanemisel see kohe ära investeerida. Kannatanu lubab kl 19.46 soovitustesse järgmisel päeval süveneda. 03.02.2020 arutatakse pangast laenu võtmise teemat. Kl 08.35 helifailis „xxxx“ annab süüdistatav kannatanule edasi info, et laenu taotlemiseks pangast peab olema 6 kuud laekumisi ja katseaeg läbi. Soovitab kannatanul panka laenusaamist uurima minna. Kl 08.49 helifailis „xxxx“ arutleb kannatanu laenu teemal ja mõtleb ka korteri tagatiseks panekust, mida vanematega arutada. Kl 09.45 sõnumis soovitab süüdistatav juhul, kui kannatanu oskab investeerida, korter müüa ja seda mitte (laenu) tagatiseks panna. Samas kui ei oska investeerida, siis soovitab süüdistatav korter tagatiseks panna. Süüdistatav märgib, et tema ise valiks 100% müümise ja investeerimise tee. Kannatanu kostab kl 09.46 helifailis „xxxx“, et ta ise ei oska ja peaks süüdistatava abi kasutama. Kannatanu märgib, et tahab korteri juba väga-väga maha müüa. Isegi kui ta laenu ei saa, ikkagi müüb korteri maha, paneb selle investeerima ja mingi hetk hiljem ostab korteri. Kui saab laenu, siis ostab korteri. Süüdistatav lubab kl 09.19 kannatanut aidata. Kl 10.03‒10.43 räägivad süüdistatav ning kannatanu laenu ja korterimüügi teemal edasi. Kl 10.03 helifailis „xxxx“ selgitab süüdistatav, kui korter on laenu tagatiseks, siis on vaja see välja üürida, et see tulu tagasi teeniks. Kl 10.07 helifailis „xxxx“ ütleb süüdistatav, kui kannatanu praegu laenu ei saa, tasub korteri ostu edasi lükata, ja raha seniks ära investeerida, kuni kannatanu laenu saab. Kl 10.10 helifailis „xxxx“ soovitab süüdistatav kannatanul korteri maha müüa ja raha ära investeerida. Ja kui kannatanu laenukõlblikuks muutub, siis võtavad portfellist raha niipalju välja, et sissemaks ära maksta. Kl 10.14 helifailis „xxxx“ süüdistatav ütleb, et korteri müümiseks on väga hea aeg ning 135 000 eurot korteri eest on pigem kõrge hind. Ja kui kannatanu korteri ära müüb, et raha lihtsalt seisma ei jääks, et seda ära ei kulutaks, panna see ikkagi teenima. Kui korteri ostu aeg tuleb, siis on äkki sellele 135 tuhandele midagi juurde tekkinud. Lihtsalt sellepärast, et kannatanu selle ära investeerib. Kl 10.43 helifailis „xxxx“ kiidab kannatanu süüdistatava plaani heaks. 07.02.2020 kl 07.10‒07.11 kirjutab kannatanu süüdistatavale, et sai uue töökoha ja neljapäeval on korteriga notar. 13.02.2020 kl 13.23 helifailis „xxxx“ räägib kannatanu, et täna on notar ja ta hakkab asju pakkima. Kinnistusraamatu väljatrükk (I kd, tl 128‒129) näitabki, et Xle kuulunud korteriomand on vahetanud 13.02.2020 kinnistamisavalduse alusel omanikku. 13.02.2020 kl 20.42 küsib süüdistatav, kas kannatanu tahab, et süüdistatav finantsplaani koostaks. Samuti uurib, kas kannatanu käis pangas uurimas või on kannatanul kõik ideed ja asjad muutunud. Kl 20.43 helifailis „xxxx“ mõtiskleb kannatanu jällegi uusarendusse korteriostu üle ja ebaleb, kas on mõtet aastaks korteriostust ja reisist üle jäävat raha investeerida. Kl 20.45‒20.52 soovitab süüdistatav investeerimist ning laenuraha. Süüdistatav ütleb, et ei tasu muretseda, et kodust ilma jääd, kinnisvara on piisavalt ja praegu on hinnad väga kõrged. Süüdistatav räägib, et 3 aastat võib kasuks tulla, investeeritud raha ei ole kadunud raha, see on ülilikviidne ehk selle saab iga kell rahaks vahetada. Kl 20.56 süüdistatav kirjutab, et nad võiksid teha kõne, ta ei taha kannatanu pead keerulise jutuga sassi ajada. Kl 20.56‒20.57 vastab kannatanu, et saab kõigest aru, peab ise otsustama. Kannatanu märgib, kui on välismaale minek, siis on okei investeerida, kui ei, siis tahaks kohe uut kodu, sest ei taha teiste juures elada. Süüdistatav kirjutab kl 20.57, et ei soovita enne sügist osta ja isegi sinnani oleks mõistlik ära paigutada. Kannatanu on kl 20.58 kõhkleval seisukohal, kas nii lühikese ajaga võidab üldse midagi. Seepeale kl 20.58 süüdistatav ütleb, et pool aastat on pikk aeg ja temal nt jaanuaris portfell kasvas 37%, tegeles sellega aktiivselt. Süüdistatav 6 1-22-2859 märgib, et kannatanu 135st tuhandest oleks saanud 185
  32. Kl 21.00 helifailis „xxxx“ ütleb kannatanu, et ei tea neist asjadest midagi, süüdistatav peab teda aitama, pakub välja, et kannab süüdistatavale selle raha kolme päeva pärast lihtsalt üle. Süüdistatav vastab kl 21.01‒21.02, et teeme näiteks esmaspäeval kõne ja räägime rahulikult asja läbi. Süüdistatav lubab kannatanul aidata kontod luua, kus süüdistatav saab nende asjadega aktiivselt tegeleda. Kannatanu lihtsalt annab süüdistatavale kontodele ligipääsu. Süüdistatav ütleb: „Aga enne räägime läbi ja siis otsustad.“ Kl 21.06 kirjutab süüdistatav: „Kui ma selle 4 kuuga suudan su 135k iga kuu 20% kasvatada, siis on juuniks 280k euri, siis lähme küll sinu kulul puhkama.“ Kohtuistungil süüdistatav märkis, et kl 21.06 öeldu oli naljaga pooleks lubadus ning süüdistataval ei olnud eesmärki kannatanu raha pealt ise mingit tulu teenida. Kannatanu ei olnud veel pruut, aga liikus selles suunas ja süüdistatav tahtis kannatanule head, tahtis teda aidata. 15.02.2020 kl 20.53 helifailis „xxxx“ teatab kannatanu, et tal tuli korterimüügi raha üle ja palub süüdistatavalt esmaspäeval ärikõnet, et saab arutama hakata. Kannatanu ütleb, et esmaspäeval võiks süüdistatav teda aidata ja rääkida mis edasi. Kannatanu ei taha, et see summa pangakontol seisab. Kl 20.58‒ 21.00 lepivad süüdistatav ja kannatanu kokku, et suhtlevad samal päeval Facetimes.
  33. Seega saab eelnevaga lugeda tõendatuks ka selle, et kannatanu rääkis süüdistatavale oma soovist soetada uus korter ning ühe variandina rääkis ta süüdistatavale enda mõttest finantseerida uue korteri ostu eelmise korteri müügist saadud rahaga. Tõendatuks saab lugeda ka selle, et
  34. aasta veebruaris rääkis süüdistatav kannatanule enda edukast krüptovaluutasse investeerimisest, sh
  35. aasta jaanuaris portfelli kasvatamisest 37%. Ka selle saab lugeda tõendatuks, et süüdistatav rääkis, et kogu korterimüügist saadava raha ärakasutamine uue korteri ostuks ei ole mõistlik ning palju parem oleks saadud raha investeerida. Tõenditest paistab ka see, et süüdistatav lubas kannatanut investeerimisel aidata.
  36. Kuivõrd kannatanu ütlustest võib aru saada, et süüdistatav pidi lõpetama kannatanule krüptovaluuta platvormile konto tegemise, süüdistatav aga vastupidi räägib, et esialgsest plaanist konto luua loobuti, sest süüdistataval see Keenias ei õnnestunud, kannatanu ei saanud sellega hakkama ja soovis raha hoopis süüdistatavale investeerimiseks anda, siis tuleb vaadata, kumba versiooni toetab FB andmevahetus. Sellest nähtub järgmine. Facebook Messengeri vestlusest ja kannatanu häälsõnumitest ilmneb, et kontode loomisest räägitakse ja sellega tegeletakse 16.02.2020 kl 10.25‒19.
  37. Süüdistatav ütleb kl 10.25, et teeb kauplemiskonto jaoks eraldi e-maili ja annab kannatanule kohe lingi, kus kannatanu peab end ära registreerima/verifitseerima. Kl 10.26 lubab kannatanu helifailis „xxxx“ selle asjaga tegeleda, palub need asjad endale saata, kuigi tal on vaja kolimisega tegeleda. Kl 10.34 helifailis „xxxx“ on kannatanu kahevahel, kas sellega tegeleda, kuna tal on vaja pakkida. Kl 10.36‒10.39 lubab süüdistatav sellega ise alustada, pärast kogu info kannatanule edasi anda ja palub kannatanult passipilte ja aadressi. Kl 10.42 helifailides „xxxx“ ja „xxxx“, lubab kannatanu saata enda passipildi ja räägib aadressist. Kl 10.43 saadab kannatanu süüdistatavale aadressi ning kl 10.44 piltfailiga (NB! Viies hiirekursori FB Messenger vestluses kl 10.43 saadetud piltfaili ikoonile kuvatakse arvuti vasakusse alaserva piltfaili nimetus) „xxxx“ (asub kaustas „photos“) enda passipildi. Kl 10.55 annab süüdistatav teada, et ei saa hetkel (kontot) tehtud, pakub sellega hiljem tegeleda. Kl 13.47 palub süüdistatav verifitseerimise jaoks saata kannatanu pilt (selfi). Kl 14.03 ajal annab süüdistatav teada, et Coinbase platvormile peab kannatanu kasutaja ise ära tegema, kuna süüdistatav on Keenias ja platvorm ei lase teha. Süüdistatav saadab selleks kannatanule Coinbase lingi. Kl 14.11 palub süüdistatav veel kannatanust pilti, pilti passiga ja mõne arve pilti. Kl 15.17 helifailis „xxxx“ kannatanu ütleb, et kui ta paneb ema aadressi, siis pole tal arvetest pilte. Kannatanu lubab panna varasema elukoha aadressi ja asjaga kohe tegelema hakata. Kl 15.21 helifailis „xxxx“ räägib kannatanu, et tal on palju muid asju teha, uurib, kas saaks järgmine päev neid asju teha. Süüdistatav soovib kl 15.31‒ 15.32 aadressi ja pilte, et siis ise edasi tegeleda. Kl 16.02‒16.03 saadab kannatanu pildifailidega „xxxx „xxxx“ ja „xxxx“ arve ja pildid. Kell 19.49 süüdistatav saadab uuesti kannatanule Coinbase lingi ja palub kannatanut: „Mine katsu sinna ära regada tänase õhtu jooksul, kuna ma Keenias, siis ta turvalisuse huvides ei lase.“ Süüdistatav märgib kl 19.52 veel, et on päev läbi jauranud nende 7 1-22-2859 kontode avamisega, igal pool tuli mingi takistus ette. Kl 19.54 kirjutab süüdistatav: „Mul oleks 30 min aega kõne teha, saaks nats plaane arutada.“ Kl 19.54 kannatanu vastab: „Ma hellan, kohe.“ Kl 20.33 saadab süüdistatav kannatanule C OÜ pangakonto numbri.
  38. Kuna kannatanu helistamise lubaduse ja süüdistatava poolt kontonumbri saatmise vahele jääb üle 30-minutiline vahemik ning süüdistatava ütlusi arvestades pakkus kannatanu selle kõne lõpus välja raha ülekandmise süüdistatavale, süüdistatav selgitas maksude optimeerimise eesmärgil kande vajalikkust äriühingu kontole, siis saab siit järeldada, et 16.02.2020 toimus kannatanu ja süüdistatava vahel raha paigutamist puudutav kõne. Lisaks, kuivõrd kontonumbri saatmisele ja kõnele eelnevates sõnumites süüdistatav korduvalt teavitas kannatanut, et tal ei ole võimalik Keenias kontot kannatanule ise teha, siis leiab kohus, et kannatanu pidi aru saama, et talle ei avata krüptoplatvormile eraldi kontot. Seega peab vaid osaliselt paika süüdistuse väide, et süüdistatav lubas aidata luua krüptovaluuta platvormil kannatanule oma konto, selleks, et kannatanul oleks täielik kontroll ja otsustusõigus oma rahaliste vahendite üle. FB Messengeri andmevahetus ja sellega haakuvad süüdistatava ütlused näitavad, et algul süüdistatav tõesti lubas kannatanule krüptoplatvormile isikliku konto loomist, rääkis selles osas kannatanule tõtt. Objektiivsetel ning kannatanule teatavaks tehtud põhjustel jäi see konto loomata, mis tähendab, et varasem konto loomise lubadus ei saanud kannatanut eksitada. Kuna konto loomine objektiivselt ei õnnestunud ning kannatanu kandis raha Y juhitava C OÜ pangakontole, siis pidi kannatanu ka aru saama, et tema raha liigub edasi süüdistatava kontrollitavale krüptoplatvormi kontole, mille üle kannatanul vahetut kontrolli ei ole.
  39. Kohus möönab, et FB Messengeri andmevahetuse põhjal rääkis süüdistatav enda krüptotehingute kogemusest positiivsel toonil ning rahapaigutuse vestlustes, kus süüdistatav rääkis krüptosse investeerimisel investeeritud raha uue korteriostu puhul vajalikus summas välja võtmisest, selle investeerimisviisi ülilikviidsusest (nt 30.01.2020 kl 22.18, 03.02.2020 kl 10.10 ja 13.02.2020 kl 20.52 sõnumid) võis kannatanule jääda mulje, et tema krüptoturule investeeritav raha ei kao. Seda, et selline mulje kannatanul tekkis, toetavad ka tunnistaja H ütlused. Tunnistaja sõnul suhtles ta
  40. aastal kannatanuga tihedalt. Tunnistaja sõnul kannatanu rääkis talle Keeniast tagasi tulles investeeringust, sellest, et kannatanu andis enda korteri müügist saadud raha Y investeerimiseks. Tunnistaja sai kannatanu jutust aru nii, et raha pidi minema kuskile 3 aastaks üsna stabiilselt kasvama ja selle raha pidi 3 aasta pärast tagasi saama.
  41. Samas väide, et süüdistatav nimetas enne kannatanu 19.02.2020 varakäsutust krüptovaluutasse investeerimist riskivabaks tegevuseks, pädeb vaid osaliselt. Nimelt süüdistatav kirjutas 17.02.2020 kl 21.21‒21.22 FB Messengeri vestluses kannatanule, et teeb 5% enda portfoolioga kõrge riskiga tehinguid ka, teenis 2 tunniga 30%, märkides: „ Aga no, see tõesti kõrge riskiga ja selliseid tehinguid julgen vaid väga väikse osaga enda portfooliost teha“. Ning saatis edukate tehingute tõenduseks kannatanule ka kuvatõmmise enda mobiiltelefonis näha olevast 5-kordse võimendusega futuuritehingutest (vt pildifail „xxxx“). Sellistest sõnumitest on aru saada, et tegemist on suure kasumiga just sellepärast, et tehing on riskantne. Samas, kuivõrd süüdistatava sõnul päev varem, 16.02.2020, videokõnes lepiti kokku, et süüdistatav teeb kannatanult saadava rahaga aastase perioodi jooksul samasuguseid tehinguid nagu süüdistatav ka ise enda varaga teeb, siis võis kannatanul tekkida enne varakäsutust ootus, et kannatanu investeeritavast varast üle 5% riskantsetesse tehingutesse ei panda. Järelikult kannatanul võis tekkida 16.02‒17.02.2020 süüdistatava räägitu põhjal mulje, et enamus tema rahast investeeritakse madala riskiga.
  42. FB Messengeri andmevahetus koos kannatanu ja süüdistatava ütlustega tõendab, et
  43. aasta veebruaris rääkis süüdistatav korduvalt kannatanule enda edukast krüptovaluutasse investeerimisest. Edasi otsib kohus vastust küsimusele, kas süüdistatava väited enese edukatest krüptotehingutest (ehk enesest kui asjatundlikust inimesest krüptovaluutasse investeerimisel) peavad paika. Järelikult tuleb eelnevalt kajastatud FB Messengeri andmevahetuses toodud vastavasisulisi väiteid, mis toimusid enne kannatanu 19.02.2020 varakäsutust, kõrvutada muude tõenditega. 8 1-22-2859
  44. Süüdistatava ütluste järgi alustas ta krüptovaluuta tehingutega
  45. aasta suvel, pani sisse ca 17 000 eurot.
  46. aastal kauples ta peamiselt Coinbase platvormil, natuke ka Binance platvormil asuval kontol. Süüdistatava strateegiaks oli panustada mõõna ajal krüptovaluuta ostule ja kõrgema hinna ajal müümisele.
  47. aasta lõpus oli ta tipus, vara hind oli kerkinud 100 000ni. Süüdistatav müüs maha hulga coine ja võttis oma alginvesteeringu välja. Ülejäänud teenitud kasumi jättis ta kontole edasiseks kauplemiseks. 2018‒2019 oli turgudel kauplemisaktiivsus ehk kõikumine väike ja suurema aja süüdistatav siis lihtsalt hoidis oma vara. Vahepeal langes sisse jäänu 70 000-lt 20 000-ni, mis oli 70% langus.
  48. suve lõpul lõi süüdistatav kauplemiseks juriidilise isiku C OÜ, sest nii sai võtta arvesse ka kaotustega tehinguid. Äriregistri väljavõte (I kd, tl 143) haakub süüdistatava ütlustega. Sellest nähtub, et C OÜ kanti registrisse 08.08.2019 ning 04.03.2021 seisuga oli Y selle äriühingu ainus juhatuse liige ja osanik. Süüdistatava sõnul oli
  49. aastal Coinbase üks esimesi platvorme, kuhu oli võimalik kauplemiseks teha ettevõtte konto.
  50. sügisest hakkas süüdistatav varasid juriidilise isiku alla koondama.
  51. aasta lõpus hakkas turg elavnema, kauplemisaktiivsus tagasi tulema. Süüdistatav avas ka Huobi platvormil konto, sest see oli tol hetkel hinnatud ja üsna turvaline platvorm. Seal oli kauplemisel suur volüüm ehk paljud inimesed kauplesid seal. Huobi platvormil oli kasutamiseks mitmeid finantsinstrumente, mida Coinbases ei olnud; sai futuuridega kaubelda. Lisaks oli Huobi kasutajasõbralik platvorm - hästi välja arendatud mobiiliäpi ja arvuti poolega. Süüdistatav alustas kauplemist Huobi kontol enda vahenditega, kandis sinna enda isiklikult Binance ja Coinbase kontolt kõik varad, ca 500‒600 LTC. Huobis ei saanud ettevõtte kontot avada. Kohus saab süüdistatava ütlustest aru nii, et Huobi kontol enda äriühingu nimel tehingute tegemiseks oli süüdistataval C OÜ-ga sõlmitud agendileping (I kd, tl 183). Huobi kontol tegi süüdistatav spottehinguid ja futuuridega tehinguid. Täpsemalt kauples süüdistatav Huobi kontol bi-weekly futuuridega, mis on 2-nädalase tähtajaga futuurid. Süüdistatava sõnul kasvas tema portfell
  52. jaanuaris väga palju, sest LTC alusvarana tõusis 40 USD-lt 70 USD-le. Süüdistatava ütlused
  53. jaanuaris LTC hinna tõusust peavad paika, sest LTC-USD viie aasta kursigraafikult (II kd, tl 46‒47) on selgelt näha päris
  54. aasta alguses LTC hinna tõus. Ajavahemiku 30.01.2020‒16.03.2020 LTC-USD päevakursside (vt II kd, tl 54, ka I kd, tl 157) kõrgeimat hinda arvestades püsis
  55. aasta alguses 1 LTC hind üle 70 USD kuni 26.02.
  56. Järelikult peab paika süüdistatava räägitu, et
  57. alguses tema portfelli väärtus tõusis alusvara hinna tõusu tõttu.
  58. Süüdistatava ütlused krüptovaluutaga kauplemise algusest, sisse pandud algkapitalist ja kauplemise edasisest kulust haakuvad kaitsja elektroonilisel kujul esitatud Coinbase ja Huobi platvormidel asuvate kontode andmetega (II kd, ümbrikus nr 20). Nende elektrooniliste tõendite hulgas on „Kaitseakti tõend nr 5 (väljavõte 1) (tõlge).pdf“, mis asub kausta „Kaitseakti tõendid 4-6“ alakaustas „Kaitseakti tõend 5 (RT Coinbase)“. Süüdistatava sõnul on tegemist tema enda Coinbase konto väljavõttega. Sellest failist selgub, et tehinguid alustati
  59. juunis ning 24.09.2017 seisuga oli kontole kantud (deponeeritud) kokku 13 050 eurot, lisaks oli kontole 15.09.2017 seisuga pandud väliselt kontolt kokku 243,24 LTC-d (vastab kontolt nähtuvalt 8173,47 eurole). Failist on näha, et
  60. novembris ja detsembris on süüdistatav kontolt välja võtnud 15 300 eurot. Lisaks on ta
  61. detsembris kandnud enda Coinbase kontolt välja (süüdistatava ütluste järgi Binance kontole) krüptovaluutat. Näiteks 18.12.2017 on ta kandnud kontolt välja 36 LTC-d (vastab kontolt nähtuvalt 9870,84 eurole), 21.12.2017 kokku 2,36 BTC (vastab kontolt nähtuvalt 30 674,82 eurole), 27.12.2017 33,23 LTC (vastab kontolt nähtuvalt 7327,32 eurole), 27.12.2017 1,47 BTC (vastab kontolt nähtuvalt 18 662,83 eurole), 01.01.2018 48,78 LTC (vastab kontolt nähtuvalt 9047,57 eurole). Seega failis toodud andmed viitavad
  62. aasta teisel poolel toimunud kasumlikule kauplemisele.
  63. ja
  64. aastal on tegevus süüdistatava Coinbase kontol olnud tagasihoidlikum, viimane rahaliste vahendite väljavõtmine (2045,52 eurot) on toimunud 22.02.
  65. Konto jääk seisuga 14.05.2022 on 0,01 eurot ja 509,61 XLM-i (mille väärtus süüdistatava sõnul on ca 10 eurot).
  66. Kaitsja esitatud elektrooniliste tõendite hulgas on „Kaitseakti tõend nr 4 (väljavõte).csv“, mis asub kausta „Kaitseakti tõendid 4-6“ alakaustas „Kaitseakti tõend 4 (CH Coinbase)“. 9 1-22-2859 Süüdistatav kinnitas, et tegemist on C OÜ Coinbase konto tehingutega, mis algasid faili real 934 toodud kuupäeval, s.o 12.11.
  67. Süüdistatava ütlustest võib järeldada, et sellel kontol ta ostis coine (krüptovaluutat) ja kauples coinidega. Failist on näha, et 12.11.2019 on C OÜ Coinbase kontole kantud 6625,37 eurot (rida 934). Failist (read 935‒949) on näha, et sellest rahast on 13.11‒ 14.11.2019 ostetud 3024,40 euro eest (sh tehingutasud) krüptovaluutat XLM ja LTC. Rida 950 näitab, et 18.11.2019 kanti kontole 0,02 LTC (sellele vastab kontolt nähtuvalt 1,15 USD). Rida 1029 järgi kanti 27.12.2019 kontole 928,96 eurot ning 12.02.2020 rea 1036 järgi 1 LTC (sellele vastab 79,51 USD). Ridadel 951‒1028, 1030‒1035, 1037‒1090 on näha tehinguid rahaliste vahendite ja krüptovaluutaga. Tehinguid on tehtud BTC ja LTC-dega, samuti XLM-ga. Read 1091 ja 1092 näitavad, et 19.02.‒20.02.2020 on kontolt minema kantud 255,52 eurot ja 963,68 ETC-d (sellele vastab 8850 USD-d). Seejärel on C OÜ Coinbase kontole laekunud 20.02.2020 125 000 eurot (rida 1093).
  68. Süüdistatava vastustest kohtule ilmneb, et vahetult enne 125 000 euro laekumist oli suurem osa vahendeid C OÜ Coinbase kontolt Huobi kontole kantud. See on ka usutav, sest euro-USD kursi järgi (I kd, tl 160) oli seisuga 20.02.2020 1 euro väärt 1,079 USD-ga. Järelikult kanti „Kaitseakti tõend nr 4 (väljavõte).csv“ järgi 19.02.‒20.02.2020 Coinbase kontolt minema 255,52 eurot ja 8202,03 euro (8850:1,079) väärtuses ETC-d, kokku vara 8457,55 euro (255,52+8202,03) väärtuses. Kuna sisse pandi Coinbase kontole vara vähem (kokku 7554,33 eurot ja 1,02 LTC) kui välja kanti, siis oli süüdistatava krüptovaluutaga kauplemine C OÜ Coinbase kontol
  69. aasta alguses, enne kannatanult pärineva 125 000 euro kontole kandmist, kasumlik. Järelikult süüdistatav ei eksitanud FB Messengeri vestlustes kannatanut, kui rääkis enese edukast krüptovaluutasse investeerimisest ja jaanuarikuisest portfelli kasvust.
  70. Asjatundja M ütlustest nähtub, et Coinbase ja Huobi on mõlemad krüptokauplemise platvormid. Coinbase on registreeritud USA-s, Huobi Seišellidel. Kauplemise alustamiseks on vaja kauplemisplatvormidele kanda vahendeid. Vahendeid on võimalik kanda Fiat-rahana, eurodes, dollarites, vastavalt sellele, mida krüptoplatvorm aktsepteerib. Võimalik on kauplemiseks kanda ka krüptovaluutat. Asjatundja sõnul võimaldas Huobi platvorm ka võimendusega kauplemist.
  71. Kaitsja esitatud elektrooniliste tõendite hulgas on „Kaitseakti tõend nr 6 (väljavõte).xlsx“, mis asub kausta „Kaitseakti tõendid 4-6“ alakaustas „Kaitseakti tõend 6 (Huobi)“. Süüdistatav kinnitas, et tegemist on tema Huobi konto väljavõttega. „Kaitseakti tõend nr 6 (väljavõte).xlsx“ on mälupulgal ajaliselt sortimata andmestikuga. Andmestik on võimalik viia vähese vaevaga kronoloogilisse järjestusse järgmiselt: avada fail „Kaitseakti tõend nr 6 (väljavõte).xlsx“, selekteerida avatud excel-tabelis D-veerg, valida ülalt menüüribalt „Andmed“, sealt valida „Sordi A-st Y-ni“, seejärel valida avanenud hüpikaknast „laienda valikut“ ning siis vajutada „sordi“ nuppu. Nende toimingute järel kuvataksegi „Kaitseakti tõend nr 6 (väljavõte).xlsx“ sisu kronoloogilises järjestuses. Edasiselt lähtubki kohus kronoloogilisse järjestusse viidud „Kaitseakti tõend nr 6 (väljavõte).xlsx“ andmestikust, sest nii on võimalik tehinguid jälgida. Selle tabeli realt 1 on näha, et 17.02.2020 on Huobi kontole kantud 1122 ETC. Kaitsja esitatud ETC-USD päevakursi järgi (II kd, tl 55) järgi oli 17.02.2020 ETC madalaim päevahind 8,80 USD ja kõrgeim 9,79 USD. Seega seisuga 17.02.2020 oli 1122 ETC väärt 9873,60‒10 984,38 USD (väärtus eurodes oli USD-dest järelikult veidike madalam). Arvestades asjatundja M ja süüdistatava ütlusi, on võimalik aru saada, et sissekantud ETC-dega on asutud tegema tehinguid, milles panustati alusvara (krüptovaluuta) väärtuse tõusule (sellele viitab tabelis „open long“) ning tegemist on futuuritehingutega. Avatud positsioone on ka sulgetud („close long“). Süüdistatava ja asjatundja ütlusi arvestades on tabelist nähtuval real 2 avatud futuuritehingu positsioon, mille alusvaraks oli ETC (B-veerg). Avatud futuurilepingu lõpptähtaeg on näha C-veerus. E-veerus on näha positsiooni puudutav toiming. F-veerus on näha positsiooni suurus. G-veerus on näha positsiooni sulgemisel tekkinud kasum või kahjum, mis peegeldab tehingu tulemina toimunud alusvaralist liikumist. Asjatundja sõnul on futuurid võimendusega instrumendid. Kui turg liigub soodsamas suunas, on võimalik sellest rohkem kasu lõigata, kui tehingutes, kus võimendust ei 10 1-22-2859 pakuta. Samas on risk selle võrra suurem, et kui turg liigub vastupidises suunas, siis võib kahjum samas suunas suureneda. Asjatundja ütlustest nähtuvalt ei saa tabeli põhjal öelda, kui suurt võimendust süüdistatav kasutas.
  72. Süüdistatav mäletas ütlustes, et üldiselt kauples ta Huobi kontol 5-kordse võimendusega. Süüdistatava ütlusi arvestades on Huobi konto väljavõttest (tabeli read 2‒5) võimalik aru saada, et ta avas 17.02.2020 futuuritehingu, milles oli 88 positsiooni ning mille alusvaraks oli ETC. Selle tehingu sulgemisel sai ta väikese kahju 0,92 ETC. Tabeli ridadelt 6‒23 on näha, et süüdistatav avas ETC hinnatõusule panustades 17.02.2020 kahe tunni kestel veel üheksa futuuritehingut, kokku 2159 positsiooni (230+120+582+719+11+250+110+110+27). Need 9 futuuritehingut sulges süüdistatav ca 4 tundi pärast avamist (read 24‒25) ja teenis tehingult 125,72 ETC kasumit (rida 24, G-veerg). 17.02.2020 seisuga oli 125,72 ETC väärt 1106,33‒1230,79 USD (järelikult eurodes mõnevõrra vähem). Seega 17.02.2020 kauplemine futuuridega samuti kasumlik, sest samal päeval sissepandud 1122 ETC kasvas 1246,80 ETC-ni (1122-0,92+125,72).
  73. Kui vaadata süüdistatava FB Messengeri vestlust kannatanuga, siis 17.02.2020 ongi süüdistatav kõnealuseid edukaid tehinguid kannatanule esitlenud. Süüdistatav kirjutas 17.02.2020 kl 21.22, et teenis kahe tunniga 30%, tegemist on tõesti kõrge riskiga tehinguga, milliseid ta julgeb teha vaid väikese osaga enda portfooliost. Süüdistatav saatis 17.02.2020 kl 21.21 kannatanule ka kuvatõmmise enda mobiiltelefonis näha olevast 5-kordse võimendusega futuuritehingust (vt pildifail „xxxx“). Kuivõrd nii asjatundja kui süüdistatav seletasid ülekuulamisel lahti Huobi konto terminid ja kuvatõmmisel on samad terminid, siis on kuvatõmmise sisust võimalik aru saada. Kuvatõmmiselt on näha, et tegemist on lepingute kausta vaatega, täpsemalt ETC Weekly0221 tehingutega, mis tehtud 5-kordse võimendusega. Tehingud on tehtud krüptovaluutat ETC kasutades ning avatud on kokku 2159 positsiooni. Kuvatõmmiselt nähtav teenitud kasumi protsent on 29,20% ehk 136 ETC ning on näha, et positsioone on võimalik kiiresti sulgeda. Kui kõrvutada saadetud kuvatõmmist kronoloogilisse järjestusse viidud Huobi konto tehingutega, ilmnevad kokkulangevused, mis võimaldavad tõdemust, et tegemist ongi samade tehingutega. Huobi kontol ridadel 6‒23 on näha 17.02.2020 kahe tunni jooksul avatud futuuripositsioone. Seejuures liites kokku neil ridadel F-veerus olevad avatud positsioonid, on tulemuseks täpselt 2159 positsiooni. B-veerg ja C-veerg võimaldavad tõdemust, et need positsioonid avati krüptovaluuta ETC pinnalt ning tegemist on ETC200221 lepinguga. Edasi on ridadelt 24‒25 näha, et kõnealused 2159 futuuripositsiooni suleti, seejuures G-veerg näitab tehingu kasumiks 125,72 ETC. Ka see on ligilähedane kuvatõmmiselt nähtuvaga. Kõrvutades FB Messengeri vestluse 17.02.2020 kl 21.22 sõnumit, kuvatõmmist ja Huobi konto kandeid, saab teha järelduse, et süüdistatava jutt kannatanule edukast krüptovaluutasse investeerimisest pidas paika. Ühtlasi tõendab eelnev (ja ka järgnev), et Huobi kontol tegeles süüdistatav võimendusega futuuritehingutega.
  74. Edasi on Huobi konto tabeli ridadel 26‒97 näha 18.02.2020 ETC hinnatõusule panustades tehtud 18 futuuritehingut, positsioone on kokku
  75. Neist 1150 positsiooni suleti 18.02.2020 (read 44‒61) kasumiga kokku 31,18 ETC (read 44‒61, G-veerg) ja 2323 positsiooni suleti 19.02.2020 (read 80‒97) kasumiga kokku 106,38 ETC (read 80‒97, G-veerg). Rida 98 näitab, et süüdistatav on 19.02.2020 kandnud Huobi kontolt välja 52 ETC. Järelikult ka neilt tehingutelt sai süüdistatav kasumit kokku 137,56 ETC (31,18+106,38). Siit saab järeldada, et juhul, kui enne kannatanu varakäsutust 19.02.2020 toimus süüdistatava ja kannatanu vahel telefonikõnesid või Facetime videokõnesid, kus jutuks süüdistatava krüptotehingute edukus, siis vastasid ka need tõele.
  76. Kohus loeb tõendatuks, et kannatanu tegi 19.02.2020 varakäsutuse ehk kandis 125 000 eurot süüdistatava juhitavale C OÜ pangakontole. Samuti on tõendatud, et pärast kannatanu 19.02.2020 varakäsutust kandis süüdistatav C OÜ pangakontolt rahalised vahendid kogusummas 125 000 eurot sama äriühingu nimele avatud krüptovaluuta platvormile Coinbase. Nimelt kannatanult saadud pangakonto väljavõte (I kd, tl 83) näitab, et X kandis 19.02.2020 125 000 eurot C OÜ kontole. LHV Panga vastus (I kd, tl 132‒134) nähtub, et 20.02.2020 laekus C OÜ pangakontole Xlt 125 000 eurot selgitusega „ülekanne“ ning samal kuupäeval on raha edasi kantud CB Payments 11 1-22-2859 Ltd-le. LHV Panga vastusest saab järeldada, et ülekannete ajal oli konto allkirjaõiguslik isik Y. Kannatanu oma ütlustes räägib 125 000 euro C OÜ-le kandmisest ning sellise summa laekumist ja Coinbase kontole kandmist saab järeldada ka süüdistatava ütlustest. Samuti nähtub FB Messengeri vestlusest, et 19.02.2020 kl 15.54 kirjutab kannatanu süüdistatavale, et jõudis just panka, tema ees on veel 19 numbrit ja tal on aega mõelda, kui palju üle kannab. Kannatanu palub süüdistataval saata uuesti selle konto nr ja nimi kuhu ülekande teeb. Kl 16.01 kannatanu teatab: „Ma teen 125 K praegu ja ülejäänud 10 kannan enda teisele kontole.“ FB Messengeri vestlusest paistab, et kannatanu viibis ülekande tegemise ajal Eestis. Sündmustik pärast 19.02.2020 kannatanu varakäsutust
  77. Tõendatuks saab lugeda ka selle, et Coinbase krüptovaluuta platvormi kontol toimunud tehingutest kannatanul ülevaadet ei olnud. Esiteks nähtub see kannatanu ütlustest ja teiseks on FB Messengeri vestlusest näha, et kannatanu uurib süüdistatavalt 28.02.2020 kl 18.30‒18.31, s.o üheksa päeva pärast raha ülekannet, kas raha tuli üle, mis on seis ja millised on plaanid. Siit saab järeldada, et kannatanu ei teadnud veel poolteist nädalat pärast raha ülekandmist, kas süüdistatav on raha investeerimisega algust teinud. Samas varasemat, 16.02.‒17.02.2020 FB Messengeri andmevahetus silmas pidades, võis kannatanu eeldada, et süüdistatav hakkab kannatanu rahaga tehinguid tegema krüptoplatvormil ning üle 5% tehingutest ei ole riskantsed.
  78. Kuivõrd eelnev näitab, et veel seisuga 28.02.2020 ei olnud kannatanu teadlik, milliseid konkreetseid toiminguid on süüdistatav tema rahaga ette võtnud, siis koos C OÜ Coinbase konto tehingute tabeliga, aga ka süüdistatava ütlustega, saab lugeda tõendatuks, et 20.02.2020 konverteeris süüdistatav ilma kannatanuga läbi rääkimata rahalised vahendid kogusummas 125 000 eurot krüptovaluutasse LTC ning seejärel 26.02.‒28.02.2020 kandis neist suurema osa, 1700 LTC, edasi süüdistatava kontrolli all olevale krüptovaluuta platvormile Huobi.
  79. Nimelt süüdistatava ütlustest selgub, kui kannatanu oli raha C OÜ LHV Pangas asuvale kontole kandnud, siis kandis süüdistatav selle C OÜ Coinbase kontole, kus konverteeris selle erinevateks krüptovaluutadeks ja tegi esimesi tehinguid LTC ja ETH-ga. Süüdistatava sõnul sai ta 125 000 euro eest suurusjärgus 1600 LTC ning edasise 6-7 päevaga kauples LTC-d juurde, 1600 LTC-st sai 1700 LTC. Esimesed tehingud kannatanu varaga olid coinide juurdekauplemise mõttes kasumlikud.
  80. „Kaitseakti tõend nr 4 (väljavõte).csv“, millest näha C OÜ Coinbase konto tehingud, selgub, et C OÜ Coinbase kontole laekus 20.02.2020 125 000 eurot (rida 1093, millele ülekande seisuga vastas 134 846,92 USD). 125 000 euro laekumine on näha ka kannatanu esitatud C OÜ Coinbase platvormi konto kahelt väljavõttelt (I kd, tl 84‒85, 88‒89). Tunnistaja A nägi
  81. aasta kohtumisel (kannatanu sõnul juulikuus) Coinbase platvormi kontot, mis näha väljavõtetelt ja nägi kontole sisenemas süüdistatavat. C OÜ Coinbase konto tehingute tabeli read 1094‒1147 näitavad, et 20.02.2020 on osa kannatanult saadud eurode eest ostetud krüptovaluutat LTC. Ridadel 1148‒ 1151 on näha tehingute vaheseis 20.02.2020: kontol on 101 773,29 eurot ja 364,07403202 LTC. Järelikult on kannatanu vahendeid kasutades soetatud 364,07 LTC. Ridadel 1152‒1967 on ajavahemikul 20.02.‒26.02.2020 näha eurode eest LTC-de ostmist ja müüki, samuti eurode eest ETH-de ostmist ja nende müüki ning taas LTC-de ostmist. Ridadel 1968‒1969 on näha tehingute vaheseis 26.02.2020: kontol on 2074,05416013 LTC (millele vastas 135 482,97 USD). Seega seisuga 26.02.2020 oli suutnud süüdistatav kannatanu vara kasvatada 636,05 USD (135 482,97134 846,92). Järelikult seisuga 26.02.2020 ei olnud kannatanu veel saanud 19.02.2020 varakäsutuse tõttu kahju, vaid vastupidi, tema vara oli nädalaga stabiilselt kasvanud. Seega süüdistatava tegevus Coinbase kontol kannatanu rahaliste vahenditega ümber käimisel vastas kannatanule antud lubadustele. Samuti olid Coinbase platvormil kuni 26.02.2020 tehtud tehingud võrdlemisi riskivabad, kuivõrd eurode eest osteti lõppkokkuvõttes krüptovaluutat LTC. Krüptovaluuta on likviidne, sest seda saab kiiresti müüa eurodeks või USD-deks. Ainus oht, mis 12 1-22-2859 kiirel krüptovaluuta müügil võib esineda, on see, et krüptovaluuta müügihind võib osutuda madalamaks selle varasemast ostuhinnast.
  82. Edasi nähtub „Kaitseakti tõend nr 4 (väljavõte).csv“ realt 1970‒1972, aga ka kannatanu esitatud C OÜ Coinbase platvormi konto kahelt väljavõttelt, et 26.02.2020 kanti Coinbase kontolt minema 900 LTC, 28.02.2020 kanti minema 800 LTC ja 12.03.2020 kanti minema 374,05416013 LTC.
  83. „Kaitseakti tõend nr 6 (väljavõte).xlsx“ näitab, et 19.02.‒28.02.2020 on süüdistatav enda vahenditega Huobi kontol futuuritehinguid jätkanud. Nimelt on ridadel 99‒175 näha 19.02.‒ 20.02.2020 ETC hinnatõusule panustades 38 futuuritehingu avamist, kokku 5633 positsiooni. 20.02.2020 on süüdistatav Huobi kontole kandnud 1013,35 ETC enda vahendeid, millele vastab ETC-USD kursi järgi 20.02.2020 seisuga 8562,80‒9130,28 USD (vt II kd, tl 55) ning euro-USD kursi järgi 7935,86‒8461,79 eurot (vt I kd, tl 160). Tabeli ridade 176‒207 järgi on 38 futuuritehingu 5633 positsiooni (read 176‒207, F-veerg) suletud kasumiga 6,43 ETC (read 176‒ 207, G-veerg).
  84. Huobi konto tabeli ridade 208‒231 järgi on 21.02.2020 avatud ETC hinnatõusule panustades süüdistatava enda vahendite arvel 12 futuuritehingut, kokku 2826 positsiooni. Need positsioonid suleti 21.02.2020 (read 232‒233) kasumiga kokku 0,46 ETC (read 232‒233, G-veerg). Siis on süüdistatav tabeli rea 234 järgi kandnud Huobi kontolt välja 250 ETC. 21.02.2020 on toimunud Huobi keskkonnas toiming nimetusega „Settlement RPL“ (rida 235, E-veerg), mis on süüdistatavale juurde toonud 262,63 ETC. Asjatundja M ütlustest saab kohus aru nii, et tegemist on futuuridele iseloomuliku nähtusega, kus lepingu alusel toimub teatud ajal ja kohas alusvara vahetus, milleks krüptofutuuride puhul on krüptoinstrument või Fiat-raha. On olemas erineva tähtajaga futuurilepingud, mis pidevalt „rullivad“ üle, kui tähtaeg saabub. Sarnaselt selgitas ka süüdistatav rea 588 näitel „Settlement RPL-i“. Süüdistatava sõnul tähendas see futuuri tähtaja kukkumist, mis tähendas, et automaatselt, mis iganes kasum või kahjum süüdistataval tol hetkel oli, siis platvorm sulges futuuri ja avas uue futuuri. Süüdistatava sõnul on see sama, mis asjatundja mainitud „roll-over“. Järelikult tabeli rea 235 põhjal lisandus süüdistatavale 21.02.2020 futuuridega kauplemisest kasum 262,63 ETC.
  85. Siis on süüdistatav Huobi konto tabeli ridade 236‒318 järgi 21.02.‒24.02.2020 ETC hinnatõusule panustades avanud enda vahenditega kokku 36 futuuritehingut, kokku 6356 positsiooni. 23.02.2020 on Huobi kontolt välja kandnud 50 ETC ja 25.02.2020 veel 2007,10 ETC. Need 6356 positsiooni suleti järgmiselt. Tabeli ridade 248‒251 F- ja G-veeru järgi lõppes 2947 positsiooni sulgemine kasumiga kokku 27,12 ETC. Ridade 254‒255 järgi lõppes 473 positsiooni sulgemine kasumiga 1,54 ETC, ridade 272‒275 järgi lõppes 1365 positsiooni sulgemine kasumiga kokku 14,57 ETC. Samas ridade 319‒320 järgi lõppes 1571 positsiooni sulgemine kahjumiga 78,90 ETC.
  86. 26.02.2020 on süüdistatav Huobi konto tabeli ridade 322 ja 335 G-veeru järgi kandnud Huobi kontole 519,14 LTC (275,94+243,20) enda vahendeid. 26.02.2020 oli 519,14 LTC väärt 30 411,22‒37 305,40 USD (vt II kd, tl 54 ja I kd, tl 157) ehk omakorda 27 964,34‒34 303,81 eurot (vt I kd, tl 160).
  87. Edasi on süüdistatav Huobi konto tabeli ridade 323‒495 järgi 26.02.‒28.02.2020 LTC hinnatõusule panustades avanud enda vahenditega kokku 51 futuuritehingut, kokku 21 893 positsiooni. Need 21 893 positsiooni suleti järgmiselt. Tabeli ridade 336‒351 F- ja G-veeru järgi lõppes 4469 positsiooni sulgemine 26.02.2020 kasumiga kokku 1,21 LTC. Tabeli ridade 380‒433 F- ja G-veeru järgi lõppes 7487 positsiooni sulgemine 26.02.2020 kasumiga kokku 13,94 LTC. Ridadel 434‒495 F-veerus 26.02.‒28.02.2020 avatud positsioonid, kokku 9937, olid 28.02.2020 seisuga avatud. Edasi on ridade 496 ja 498 järgi on toimunud toimingud „Settlement RPL“ (futuuritehingute tähtaja saabumisel tehtav kasumi-kahjumi tasaarvestus), mis tõid süüdistatavale kahjumit 39,02 ETC ja 130,40 LTC. Arvestades süüdistatava ütlusi pani platvorm real 498 tehingud kinni. Kohus saab asjatundja ja süüdistatava ütlustest aru nii, et toimingu „Settlement 13 1-22-2859 RPL“ puhul avab platvorm automaatselt suletud tehingud uuesti ehk toimub ülerullumine. Järelikult platvorm sulges 28.02.2020 tasaarvestuse käigus 9937 futuuripositsiooni ning seejärel avas need uuesti. Seega 26.02.2020 sisse pandud süüdistatava enda vahenditest, 519,14 LTC-st, oli 28.02.2020 „Settlement RPL“ järgselt järgi 403,89 LTC (519,14+1,21+13,94-130,40).
  88. „Kaitseakti tõend nr 6 (väljavõte).xlsx“ rida 499 näitab, et pärast 28.02.2020 „Settlement RPLi“ on 29.02.2020 Huobi kontole futuuritehingutesse laekunud 1700 LTC. Ka kannatanu esitatud Huobi platvormi konto kaks väljavõtet (I kd, tl 86‒87, 90‒91) näitavad, et Huobi kontole laekunud 900 LTC ja 800 LTC suunati futuuritehingutesse. Tunnistaja A nägi
  89. aasta (kannatanu sõnul juulikuus) kohtumisel Huobi platvormi kontot, mis näha väljavõtetelt ja nägi kontole sisenemas süüdistatavat. Süüdistatava ütlusi arvestades pärinesid need vahendid C OÜ Coinbase kontolt. Tegemist oli peamiselt kannatanu vahendite abil kasvatatud coinidega. Süüdistatava sõnul kandis ta 1700 LTC C OÜ Coinbase kontolt Huobi kontole, kus eelnevalt tegi enda vahenditega futuuritehinguid. Ta kandis vahendid Huobisse, sest Coinbasel ei olnud sellist mobiiliäppi nagu Huobil on. Keenias ei olnud igal pool võimalik arvutis olla, aktiivselt jälgida, kuid läbi mobiiliäpi oli see võimalik.
  90. Kohus loeb seega tõendatuks, et Coinbase kontol soetas süüdistatav kannatanu 125 000 euro arvel krüptovaluutat, mida oli 26.02.2020 seisuga 2074,05416013 LTC. 26.02.‒28.02.2020 kandis süüdistatav Coinbase kontolt ära 1700 LTC ning need laekusid Huobi kontole. Seejuures kuni 24.02.2020 süüdistatava enda varaga Huobi kontol tehtud võimendusega futuuritehingud olid valdavalt kasumlikud, seejärel esines ka kahjumit. Nii tõid süüdistatava enda varaga Huobi kontol ETC hinnatõusule panustades tehtud futuuritehingud märkimisväärselt kasumit 576,03 ETC (125,72+31,18+106,38+6,43+0,46+27,12+1,54+14,57+262,63), kuid ka kahjumit 118,84 ETC (0,92+78,90+39,02). Süüdistatava enda varaga LTC hinnatõusule panustades tehtud futuuritehingud tõid süüdistatavale kasumit 15,15 LTC (1,21+13,94), aga ka kahjumit 130 LTC.
  91. Kannatanu ütluste järgi Keenias investeeringust süüdistatavaga ei räägitud. Paar korda kannatanu küsis, kuidas läheb, siis oli teemast kõrvale kaldumine. Kannatanule mingit infot ei jagatud. Reisi viimastel päevadel nägi kannatanu, et süüdistatava käitumine on tavapärasest erinev. Süüdistatav oli hästi palju arvuti taga. Päev enne reisi lõppemist süüdistatav ütles, et seda raha enam ei ole.
  92. Süüdistatava sõnul kannatanu tuli Keeniasse ja nägi süüdistatavat kauplemas, sest süüdistataval oli arvuti ja telefon lahti. Samuti süüdistatava sõnul kannatanu kuulis Keenias pikkadel jalutuskäikudel, kuidas süüdistatav ja tema sõber G kauplemisest räägivad. Keenias ühiselt koosoldud ajal investeerimise teemadel rääkimine nähtub ka tunnistaja Gi ütlustest. Samas sellest, kas kannatanu kuuldust ka aru sai, ei osanud tunnistaja vastata. Süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanu oli Keenias eelkõige puhkamas ning tema huvi kauplemise kohta oli minimaalne. Süüdistatav rääkis kannatanule, et kaupleb LTC futuuridega. Süüdistatav ei arutanud kannatanuga, kus platvormil ta täpselt kaupleb ega öelnud kannatanule, et vahendid Coinbase platvormilt Huobi platvormile kandis. Süüdistatava sõnul ta isegi ei mõelnud sellele, et peaks seda tegema. Süüdistatav rääkis, et esimesed tehingud pärast kannatanu vara Huobi kontole kandmist olid kasumlikud, neist tuli kasumit kolmel korral. 07.03.2020 hakkas süüdistatav taas positsioone avama, hind oli atraktiivne. Hind ei olnud kasuks liikunud, aga tol hetkel ei olnud ka veel liiga palju kukkunud. Krüptos on fluktuatsioon tavaline. Süüdistatav avas natuke veel tehinguid ja siis 09.03.
  93. Vahepeal ta tehinguid kinni ei pannud, sest oli kergelt vee all ehk kerges kahjumis. 09.03.2020 tuli esimene kukkumine, see ei olnud järsk. Siis võttis süüdistatav väga natuke veel LTC juurde, suurendas 250 ühikut positsiooni, siis jäi ootele. Tol hetkel oli 10-15% vahel kogu portfellist tehing lahti võetud. Kohus saab aru nii, et 10-15% Huobi kontol olevate krüptovahenditega oli avatud positsioonid ja ülejäänud osa vahendeid tagas avatud positsioone. Siis mitu päeva ei teinud süüdistatav ühtegi tehingut, kuna oli positsiooni mõttes kahjumis ega tahtnud rohkem riskida. LTC hind oli 50 USD ümber ja oleks pidanud kukkuma 20-ni, et oleks varast ilma jäänud. Mõne päevaga läks turu olukord süngeks. 12.03.2020 öösel tuli teade, et Itaalia paneb oma majanduse kinni, ühtegi kaupa sisse-välja praktiliselt ei liiguta, see külvas üle maailmse 14 1-22-2859 kaose turgudel. Siis tuligi see järsk langus, mis viis Huobi kontol vara likvideerimiseni. Veel õhtul enne likvideerimist pani süüdistatav Huobi kontole sisse 374 LTC, et seda likvideerimishinda allapoole viia. Et oleks väiksem tõenäosus see raha ära kaotada. Kui süüdistatav järgmine hommik 13.03.2020 üles ärkas, oli väga napilt hind likvideerimishinnast allapoole kukkunud ja platvorm ise sulges avatud positsioonid kinni, realiseeris riski. See toimus ööl vastu 13.03.2020 kui nad magasid. Süüdistatava sõnul on failist „xxxx“, mis paikneb „Kaitseakti tõendid 4-6“ alakaustas „Kaitseakti tõend 6 (Huobi)“, vasakult 7 tulbast näha, et hind kukkus 23 USD peale. Süüdistatav rääkis hommikul juhtunust kannatanule. Mõlemad olid šokis. Järgmine päev oli kannatanul Eestisse tagasilend.
  94. Huobi konto tabeli ridade 500‒509 järgi avas süüdistatav 29.02.‒02.03.2020 LTC hinnatõusule panustades nii enda (vähemalt 403,89 LTC) kui kannatanu (1700 LTC) segunenud küptovahendite arvel kokku 5 futuuritehingut, kokku 698 positsiooni. Nii need 698 positsiooni kui ka 28.02.2020 platvormi poolt taasavatud 9937 positsiooni, kokku 10635 positsiooni on ridade 510‒551 järgi suletud 02.03.2020, kasumiga kokku 6,18 LTC.
  95. Huobi konto tabeli ridade 552‒585 avas süüdistatav 05.03.‒06.03.2020 LTC hinnatõusule panustades nii enda kui kannatanu segunenud krüptovahendite arvel kokku 16 futuuritehingut, kokku 12 014 positsiooni. Need 12 014 positsiooni suleti järgmiselt. Tabeli ridade 562‒563 F- ja G-veeru järgi lõppes 1276 positsiooni sulgemine 05.03.2020 kasumiga kokku 3,28 LTC. Ridade 586‒588 järgi toimus 06.03.2020 „Settlement RPL“ (futuuritehingute tähtaja saabumisel tehtav kasumi-kahjumi tasaarvestus), mis tõi kasumit 21,16 LTC ning 10 738 avatud futuuritehingut suleti ning avati taas automaatselt. Tabeli ridade 589‒654 F- ja G-veeru järgi lõppes taasavatud 10 738 positsiooni sulgemine 06.03.2020 kasumiga kokku 8,06 LTC.
  96. Huobi konto tabeli ridade 655‒682 järgi avas süüdistatav 06.03.2020 LTC hinnatõusule panustades nii enda kui kannatanu segunenud krüptovahendite arvel kokku 14 futuuritehingut, kokku 11 166 positsiooni. Nii need 11 166 positsiooni on ridade 683‒696 järgi suletud 07.03.2020, kasumiga kokku 18,91 LTC. Seega Huobi konto väljavõte kinnitab süüdistatava sõnu, et esimesed tehingud pärast kannatanu vara Huobi kontole kandmist (kuni 06.03.2020) olid kasumlikud, sest tõid juurde 57,59 LTC (6,18+3,28+21,16+8,06+18,91).
  97. Huobi konto tabeli ridade 697‒756 järgi avas süüdistatav 07.03.‒09.03.2020 LTC hinnatõusule panustades nii enda kui kannatanu segunenud krüptovahendite arvel kokku 30 futuuritehingut, kokku 10 100 positsiooni. 12.03.2020 on Huobi kontole laekunud 374,05416013 LTC. Arvestades eelnevalt uuritud tõendeid, oli tegemist C OÜ Coinbase kontolt ülekantud kannatanu krüptovahenditega. 13.02.2020 on Huobi platvormil (read 758‒759) toimunud toimingud „Liquidation-Long“. Asjatundja M sõnul tähendab „Liquidation-Long“ positsiooni likvideerimist. Saabus likvideerimise hind ning kontolt tehti kanne, kus 2483,79 LTC kanti maha. Kohus saab asjatundja ja süüdistatava ütlustest aru nii, et ööl vastu 13.03.2020 langes LTC-USD hind väga madalale, kontol olevaid vahendeid ei olnud nii madala hinna juures enam võimendusega tehingute tagatiseks piisavalt ning süsteem sundlõpetas tagatiseta tehingud. LTCUSD päevakursside väljavõte (vt II kd, tl 54, ka I kd, tl 157) näitab, et
  98. aastal oli Yahoo Finance järgi LTC kõige madalam hind 13.03.2020 ning selleks oli 25,57 USD. Failist „Screenshot 2022-12-22 at 11.57.52.png“ nähtub, et Huobi platvormil langes 13.03.2020 LTC hind 23,001 USD-ni. Arvestades asjatundja ütluseid ja Huobi konto tabeli rida 761 kaasnes positsioonide likvideerimisega kahjum 2483,79 LTC. Nimetatud kahjum hõlmas kannatanu krüptovahendeid, kokku 2074,05 LTC (enne LTC-de ostmist 125 000 eurot), süüdistatava enda vahendeid (vähemalt 403,89 LTC) ja nende vahendite arvel Huobi kontol juurdeteenitud LTC-sid. Õiguslik hinnang
  99. Kelmuse objektiivne koosseis seisneb pettuses ehk kellegi eksimusse viimises. Petmine tähendab niisuguse olevikku või minevikku puudutava faktiväite (sündmus, olukord, seisund) esitamist, mis ei vasta tõele. Näiteks lepingu sõlmimisel võib seisneda petmine vale ettekujutuse 15 1-22-2859 loomises valmiduses kokkulepitut täita või võimaluses-võimelisuses seda teha. Petmise tõttu sattub teine inimene eksimusse ja teeb eksimuse tõttu mingi varakäsutuse. Varakäsutuse tulemusel tekib eksijal (või kolmandal isikul) varaline kahju. Teise inimese petmise eesmärgiks on (reeglina petjale) varalise kasu saamine. Subjektiivse koosseisu osas on nõutav, et petmine toimuks vähemalt otsese tahtlusega, muude objektiivse koosseisu elementide (varakäsutus ja kahju) suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Kelmuse koosseisu objektiivsed tunnused
  100. Kokkuvõtvalt saab uuritud tõendite pinnalt järeldada, et süüdistatav ei eksitanud kannatanut enda võimelisusest krüptovaluutasse investeerida, sest süüdistatava jutud enne kannatanu 19.02.2020 varakäsutust enese edukast krüptovaluutasse investeerimisest ja portfelli kasvust vastasid tõele. Mis puudutab süüdistatava valmidust aidata kannatanut rahaliste vahendite investeerimisel krüptovaluutasse, luues selleks kannatanule eraldi konto, siis konto loomise lubaduse süüdistatav küll andis, kuid konto jäi loomata objektiivsetel ja kannatanule enne varakäsutust teatavaks tehtud põhjustel. Seega konto loomise lubamine ja loomata jätmine enesest eksitamist ei kujuta.
  101. Kohus tuvastas, et süüdistatava 16.02.‒17.02.2020 räägitu põhjal tekkis kannatanul mulje, et süüdistatava investeerib kannatanu rahalisi vahendeid krüptoturul nii nagu teeb tehinguid enda varaga, seejuures kõrge riskiga krüptotehinguid ei tehta üle 5% kannatanu varast. Süüdistatava edasine tegevus näitas, et pärast kannatanu 19.02.2020 varakäsutust terve nädala vältel süüdistatav tegutseski nii nagu kannatanule lubas – tegi Coinbase kontol madala riskiga tehinguid, mis tõid kannatanule kasumit ning kokku oli eurode arvel soetatud 2074,05 LTC. Seejärel kandis süüdistatav kannatanu teadmata 26.02‒28.02.2020 suurema osa kannatanu eurode eest soetatud krüptovaluutat (1700 LTC) Huobi kontole. Huobi kontol paiknes ka süüdistatavale kuuluv krüptovaluuta (vähemalt 403,89 LTC). 29.02.2020 alustas süüdistatav nii enda kui kannatanu krüptovaradega, s.o teatud hulga LTC-dega, LTC-de hinna tõusule panustavaid futuuritehinguid. Tehingust välja jäänud, kuid siiski Huobi kontol paiknev ülejäänud süüdistatava ja kannatanu krüptovara tagas võimendusega futuuritehinguid juhul, kui LTC-de hind langes. Kohus leiab, et alates 29.02.2020 enda ja kannatanu LTC-de arvel võimendusega futuuritehinguid tehes ning enda ja kannatanu LTC-dega futuuritehinguid tagades, rikkus süüdistatav kannatanule varasemalt antud lubadust. Nimelt tegi kannatanu süüdistatavale 125 000 euro varakäsutuse teadmises, et süüdistatav teeb suurema osaga kannatanu varast rahulikumaid krüptotehinguid, mitte ei suuna neid riskantsetesse võimendustega tehingutesse.
  102. Kannatanule tekkis eksimuse tulemusena tehtud varakäsutuse tõttu ka varaline kahju, sest viimased kannatanu ja süüdistatava varadega Huobi kontol tehtud võimendusega futuuritehingud, milles panustati LTC hinna tõusule, lõppesid platvormipoolse sundlikvideerimisega. Nimelt LTC hind langes ööl vastu 13.03.2020 kiiresti ja Huobi kontol ei olnud piisavalt alusvara (krüptovaluutat) võimendusega tehtud tehingute tagamiseks. Süüdistatav küll püüdis likvideerimishinda madalamaks viia (vältida tehingute sundlõpetamist), kandes selleks kannatanu teadmata Coinbase kontolt Huobi kontole viimasedki kannatanu eurode eest soetatud 374,05 LTC. Sellest ei piisanud ning tehingute sundlõpetamise tulemusel tekkis kahjum 2483,79 LTC. Tegemist on süüdistatavale ja kannatanule mõlemale tekkinud kahjuga, sest tehingutesse pandi ja tehinguid tagasid mõlemale kuuluvad LTC-d. Kannatanu jäi ilma enda krüptovarast (2074,05 LTC-st), mis oli soetatud 125 000 euro eest. Kahju ületab KarS § 121 p 2 näidatud suure kahju määra isegi siis, kui võtta 2074,05 LTC maksumuse aluseks failist „Screenshot 2022-12-22 at 11.57.52.png“ nähtuv madalaim hind 23,001 USD, mille korral vastab 2074,05 LTC-le 47 705,22 USD. Päev varasema euro kursi järgi vastab see ca 44 212,43 eurole (I kd, tl 160).
  103. Kuna varakäsutuse tegi kannatanu Eestis, varakäsutus kuulub KarS § 209 lg 2 p 3 kaitsealasse ja ühtlasi KarS § 11 regulatsioonialasse, siis laieneb karistusseadustik KarS § 6 lg 1 järgi süüdistatavale etteheidetavale KarS § 209 lg 2 p 3 järgsele teole. 16 1-22-2859 Kelmuse koosseisu subjektiivsed tunnused
  104. Teise inimese petmine peab olema vähemalt otsese tahtlusega toime pandud. Kuivõrd süüdistatav ja kannatanu leppisid krüptotehingute tegemises kokku 16.02.‒17.02.2020, siis tulebki hinnata, kas süüdistataval oli selle aja seisuga valmidus kokkulepitud moel käituda.
  105. Kui teist isikut petetakse seeläbi, et lubatakse teha vähemriskantseid tehinguid, tuleb vaadata, milline oli süüdistatava arusaam krüptotehingute riskantsusest. Süüdistatava sõnul olid tema pärast 07.03.2020 tehtud tehingud tavalise riskiga. Ta ei teinud midagi teistmoodi, mida muidu oli teinud. Koroonaga seoses ta ei näinud ette, mis juhtuma hakkab, ei arvestanud sellega veel veebruari lõpus tohutult palju. Pidas seda aega pigem magusaks kauplemise ajaks, kuna väga palju ostjaid ja müüjaid oli turul. See tähendas, et siis tekibki teenimise koht. Rohkem hakkas süüdistatav muretsema ja mõtlema koroonale 08.03 või 09.03, kui toimus süüdistatava jaoks esimene öine harjumatu (hinna) kukkumine, s.o. moment, kus süüdistatav enam juurde midagi ei ostnud. Kohus leiab, et tegelikult näitab juba süüdistatava 17.02.2020 FB Messengeri vestluse sõnum koos lisatud futuuritehingu väljavõttega seda, et süüdistatav mõistis võimendusega tehtud tehingute riskantsust. Poleks ta ju muidu kirjutanud kannatanule, et julgeb selliseid tehinguid teha vaid 5% enda varast. Seega sai süüdistatav aru, et iga võimendusega tehtud tehing kätkeb eneses riske. Praegusel juhul on oluline, millal tekkis süüdistataval tahe kasutada kannatanu vahendeid võimendustega tehingutes. Kui see tahe oli süüdistataval olemas juba enne kannatanu varakäsutust, on tegemist teadliku kannatanu petmisega. Juhul, kui süüdistataval olnuks enne 19.02.2020 plaan kannatanu rahaliste vahenditega võimendusega futuuritehinguid teha, saanuks ta kannatanu raha kanda kohe Huobi platvormil asuvale kontole. Nimelt oli ka Huobi kontol võimalik nn spottehingutes tavaraha eest soetada krüptovaluutat ja see kohe futuuritehingutesse suunata. Süüdistatav aga kandis kogu kannatanu raha Coinbase platvormil asuvale kontole, kus soetas krüptovaluutat, tehes seda võimendusteta ja kasumlikult terve nädala vältel. Seega esialgu süüdistatav tahtis käituda ja käituski täpselt nii nagu ta kannatanule lubas – tegi rahulikke krüptotehinguid. Alles 26.02.‒ 28.02.2020, mil süüdistatav kandis Coinbase kontolt 1700 LTC-d Huobi kontole, saab rääkida süüdistatava tahtest teha kannatanu varaga riskantsemaid tehinguid. Seega ei saa pidada süüdistatava tegevust enne 19.02.2020 rahaülekannet kannatanu tahtlikuks eksitamiseks. See omakorda tähendab, et süüdistatava tegevus ei vasta kelmuse kuriteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele.
  106. Lisaks peab märkima, et süüdistatava tegevus (eeskätt FB Messengeri andmevahetuses räägitu) kannatanule investeerimiseks abi lubamisel enne 19.02.2020 varakäsutust viitab soovile kannatanule raha juurde teenida, mitte talle kahju tekitada. Teiseks enne varakäsutust oli süüdistatav teoreetiliselt teadlik, et võimendusega futuuritehingud kätkevad eneses nii suurt teenimisvõimalust, kui ka alusvara kaotuse võimalust. Samas enne 19.02.2020 ei olnud süüdistataval veel isiklikku kogemust võimendusega futuuritehingust märkimisväärse kahju saamisel ning järelikult võis ta loota, et tema valitud kauplemistaktika (valitud võimenduse suurus, tehingusse suunatud alusvara hulk, tehingu avamishetke hind) võimaldab tehingu õigel ajal sulgeda ja nii kahjumit vältida. Tema tehingud olidki kuni 24.02.2020 valdavalt kasumlikult, sh teenis ta mõnest tehingust märkimisväärselt suurt kasu (nt 18.02.‒19.02.2020 suletud tehingutest üle 262 LTC). Alles 24.02.2020 ja 28.02.2020 sai ta enda varaga tehtud võimendusega futuuritehingutest suuremat sorti kahju. Järelikult pärast 24.02.2020 süüdistatav enda edukale kauplemisstrateegiale loota ei saanud. Tuvastatud asjaolude vastavus omastamisele (KarS § 201 lg 2 p 2) koosseisule
  107. Praegusel juhul vajab kontrollimist omastamise kuriteokoosseisu teine alternatiiv - isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslik enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. 17 1-22-2859
  108. Uuritud tõendite pinnal kannatanu usaldas 19.02.2020 süüdistatavale 125 000 eurot rahulikul moel krüptotehingutes investeerimiseks. Tõendid näitavad, et süüdistatav püüdiski kannatanu vahendeid kasvatada, esialgu edukalt, kuid viimased riskantsemad tehingud lõppesid nii kannatanu kui süüdistatava krüptovaluuta kaotusega. Seega ei ilmne tõenditest, et süüdistatav pööranuks kannatanu vara enda või kolmanda isiku kasuks, mistõttu ei ole täidetud omastamise kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Tuvastatud asjaolude vastavus usalduse kuritarvitamise (KarS § 2172 lg 1) koosseisule
  109. Praegusel juhul vajab kontrollimist usalduse kuritarvitamise kuriteokoosseisu esimene alternatiiv ehk nn ärakasutamise koosseis - /…/ tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise /…/ õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest /…/, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis.
  110. Tõendid näitavad, et süüdistataval ja kannatanul oli 16.02.‒17.02.2020 formeerunud suuline kokkulepe selles, et süüdistatav aitab kannatanu vara krüptoturul investeerida, tehes suurema osa kannatanu varaga rahulikke tehinguid. Kannatanu võimaldas alates 19.02.2020 teha süüdistataval krüptotehinguid 125 000 euroga. Esialgu süüdistatav järgis kokkulepet ning tegi alates 20.02.2020 125 000 euroga kannatanule kasumlikke krüptotehinguid, soetades 26.02.2020 kokku 2074,05 LTC. Alates 29.02.2020 rikkus süüdistatav kokkulepet, sest alustas nii enda varaga kui suurema osa kannatanu varaga (1700 LTC-ga) kannatanu teadmata riskantseid võimendusega futuuritehinguid krüptovaluuta tagatisel. Nendes futuuritehingutes suunas süüdistatav osa Huobi kontol olevast enda ja kannatanu LTC-dest futuuritehingutesse, ülejäänud kontol olevad LTC jäid avatud tehinguid tagama. Esialgu olid võimendusega futuuritehingud mõlemale kasumlikud. Alates 07.03.2020 avatud tehingud läksid kahjumisse. Süüdistatav ei tahtnud kahjumit endale ja kannatanule vastu võtta ja püüdis kahjumis olevate tehingute sundlikvideerimist ära hoida 12.03.2020 kannatanu teadmata kannatanu 374,05 LTC kandmisega Coinbase kontolt Huobi kontole. See tagatis ei olnud piisav ning Huobi platvorm likvideeris 13.03.2020 viimased tehingud. Süüdistatav ja kannatanu said likvideeritud tehingutest kahjumi kokku 2483,79 LTC. Kannatanu jäi ilma 2074,05 LTC-st, mis oli 125 000 euro eest soetatud. Kahju ületab KarS § 121 p 2 näidatud suure kahju määra. Seega ärakasutamise alakoosseisu objektiivsed koosseisutunnused on täidetud.
  111. Süüdistatav tegi alates 29.02.2020 võimendusega futuuritehingud kannatanu teadmata ja tegemist oli olemuselt riskantsete tehingutega. Kui enne 24.02.2020 kasumiga lõppenud futuuritehingute puhul oli süüdistataval alust loota, et tema valitud kauplemistaktika on volatiilsel krüptoturul kahjumi vältimiseks piisav, siis pärast 24.02.2020, iseäranis veel pärast 28.02.2020, mil süüdistatav sai enda varaga tehtud tehingutest märkimisväärse kahju, ei saanud ta enam varasema kauplemise edukusele lootma jääda. Seega vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidi süüdistatav mõistma, et alusvara hinnakasvule tuginevad võimendusega futuuritehingud võivad tuua kahju (alusvara hind võib langeda prognoositust rohkem). Mingeid täiendavaid riskide maandamise võtteid süüdistatav ei kasutanud, kuigi asjatundja M ütluste järgi võinuks sellises olukorras kasutada stop-loss orderit, et panna paika maksimaalne vastuvõetav kahju. Süüdistatav tegi tehingud ilma stop-loss orderita. Süüdistatav püüdis küll 12.03.2020 kannatanu LTC-de kandmisega Huobi kontole likvideerimishinna saabumist takistada. Samas üldteadaolevalt ja ilmselgelt meedias kajastatult (vt https://www.err.ee/1062412/who-juht-kaes-on-pandeemia) kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon juba 11.03.2020 koroonaviiruse puhangu ülemaailmseks pandeemiaks ning riigid alustasid viiruse leviku tõkestamiseks piirangute kehtestamist (nt Eestis kuulutas Vabariigi Valitsus välja eriolukorra 12.03.2020). Seega selliste uudiste valguses ei olnud süüdistataval 12.03.2020 kannatanu viimaste LTC-de Huobi kontole kandmisel tõsimeelset alust loota, et hind rohkem ei lange. Seega vähemalt kaudse tahtluse tasemel sai süüdistatav aru, et tema 12.03.2020 varakäsutus (374,05 LTC kandmine Huobi kontole) võib samuti kujutada enesest kannatanule tekkivat kahju. 18 1-22-2859
  112. Kuna süüdistatav viibis ajavahemikul 30.01.‒15.06.2020 Keenias ning ka kannatanu viibis 03.03.‒15.03.2020 Keenias, vajab lahendamist küsimus, kas Eesti Vabariigis kehtiv karistusseadustik laieneb süüdistatava tegevusele. Süüdistatav tegutses Keenias, sest 29.02.2020 rikkus kannatanuga kokkulepitut ja suunas suurema osa kannatanu vara Huobi kontole võimendusega futuuritehingute tegemiseks. Samuti viibis süüdistatav Keenias 12.03.3030, mil suunas ülejäänud kannatanu vara Huobi kontole. Kahju tekkis kannatanule 13.03.2020, sest siis Huobi platvorm sundlikvideeris LTC hinnalanguse tõttu kõik võimendusega avatud futuuritehingud ja futuuritehingute sulgemisel tekkiski kannatanule kahju. Kahju tekkimise ajal viibisid nii kannatanu kui süüdistatav Keenias. Kahju tekkis elektroonilises keskkonnas, Huobile kuuluval kauplemisplatvormil avatud kontol. Huobi on registreeritud Seišelli Vabariigis. Huobi elektroonilise keskkonna (serverite) asukohtade osas puuduvad kohtul vähimadki andmed. Kuna eelnevast nähtub, et teo toimepanemise koht (nii süüdistatava tegutsemise koht kui kahju tekkimise koht) on olnud väljaspool Eesti territooriumi, peavad karistusseadustiku laienemiseks süüdistatava teole olema täidetud KarS § 7 lg 1 p 1 ja 2 nõuded. Need nõuded ei ole täidetud, kuna kohtule ei ole teada, kas Keenias või Huobi serverite asukohamaal on selline tegu (st Eesti KarS § 2172 lg 1 vastav tegu) karistatav või ei kehti neis kohtades ükski karistusõigus. Seega ei saa lugeda KarS § 7 lg 1 p 1 ja 2 karistusseadustiku isikulise kehtivuse nõudeid täidetuks ning tuleb asuda seisukohale, et süüdistatava tegevusele ei laiene Eesti Vabariigis kehtiva KarS § 2172 lg
  114. Kohus mõistab Y talle esitatud kelmuse süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 õigeks (

§ 309

lg 2), sest süüdistatava tegevus ei vasta eelnimetatud kelmuse kuriteokoosseisule. TSIVIILHAGI 64. X tsiviilhagis esitati Y vastu varalise kahju hüvitamise nõue 125 000 eurot, samuti põhinõudelt viivise väljamõistmise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Lisaks paluti kõik menetluskulud jätta Y kanda ning tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni X menetluskulude hüvitamiseni. 65.

§ 310

lg 2 järgi, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus mõistis Y süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 järgi õigeks, jätab kohus X tsiviilhagi läbi vaatamata. MENETLUSKULUD 66.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

Vastavalt

§ 175

lg 1 on menetluskulud valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. 67.

§ 181

lg 1 järgi hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 182

lg 5 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik.

  1. Riigikohtu praktika (viimati nt RKKK 02.06.2022 lahend nr 1-21-77774 p 42) kohaselt tuleb taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Y menetluskulud
  2. Y kaitsja esitas taotluse Yle kriminaalmenetlusega tekkinud menetluskulude 20 236,10 eurot hüvitamiseks (II kd, tl 141‒157). 19 1-22-2859
  3. Yle osutatud õigusabi hõlmas mitmeid erinevaid toiminguid nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses. Taotluse kohaselt osutas Advokaadibüroo Ellex Raidla Yle õigusteenust 75,13 tunni ulatuses tunnihinnaga 172 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on menetlusega seoses tekkinud kaitsjal 62,31 euro suurune transpordikulu ning 6 euro suurune kinnistusraamatu päringute kulu. Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co osutas varasemalt Yle õigusteenust 19,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 145 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 3393 eurot. Veel on menetlusega seoses tekkinud asjatundja kulud summas 1255,50 eurot.
  4. Eversheds Sutherland Ots&Co arvetest nähtuvalt kulus õigusteenusele 19,5 tundi. Arvete pöördel kirjeldatud tehtud tööde kirjeldused on seostatavad käesoleva kriminaalasjaga ning kaitsmiseks vajalikud.
  5. Advokaadibüroo Ellex Raidla arved. Arve nr 223721 puhul ei selgu taotlusest, kuidas on kinnistusraamatu päringud, kõvaketta edastamine prokuratuuri ning Bolt sõidukulud seotud täpsemalt käesoleva kriminaalmenetlusega. Seetõttu jätab kohus need kulud, kokku 60,86 eurot, menetluskulude arvestusest välja. Sama arve puhul on kaitseakti ettevalmistamisega seotud toiminguid tehtud 09.06.‒17.06.2022 19,93 tunni ulatuses. Kohus leiab, et ajaliselt on need toimingud ülepaisutatud, kuivõrd kaitseakti maht oli 4 lehekülge. Kohus peab põhjendatuks kaitseakti ettevalmistamisega seotud ajakulu maksimaalselt 8 tunni ulatuses. Seega kogu arve nr 223721 põhjendatud ajakulu on 0,90+8+0,10=9 tundi. Arvetel nr 224817, 225822, 226627, 230518, 231719, 231865 ja 232289 näidatud toimingud on seostatavad kriminaalmenetlusega ja nende ajakulu vastavalt 1,70 tundi, 0,90 tundi, 3,40 tundi, 1 tund, 19,80 tundi, 0,50 tundi ja 5,60 tundi põhjendatud.
  6. Arve nr 230951 puhul ei selgu taotlusest ega arvest, miks oli vajalik nõupidamine telco (eelduslikult telekommunikatsioonivõrkude) asjatundjaga 0,50 tunni ulatuses. Seetõttu jätab kohus selle toimingu ja ajakulu menetluskulude arvestusest välja. Seega kogu arve nr 230951 põhjendatud ajakulu on 21,30-0,50=20,80 tundi. Lisaks kaitsja Bolt transpordikulu 03.02.2023 ja 28.02.2023 kohtuistungile kokku 7,45 eurot.
  7. 02.04.2023 arve nr 1 esitas Yle asjatundja M, kes kuulati üle 16.03.2023 kohtuistungil. Arve toimingute kirjeldustest saab järeldada, et asjatundjal tekkisid seoses kohtuistungil osalemisega ja selle eelselt arutamisele tuleva küsimuse analüüsimise ja aruteludega kulud, mil ta eelduslikult ei saanud teha enda põhitööd. Vastavalt

§ 175

lg 1 p 2 loetakse asjatundjale

§ 178kohaselt makstavad summad menetluskuluks.

Kohtuistungil asjatundja ei esitanud taotlust talle tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. Kohus leiab, et asjatundja kulude serveerimine süüdistatava menetluskuludena

§ 175

lg 1 p 1 kaudu ei ole aktsepteeritav.

§ 178

lg 4 järgi hüvitatakse asjatundjale, kellele ei säilitata töökohal palka, menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. Kui asjatundja ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast miinimumpalgast. Kuna asjatundja ei esitanud kohtule seoses kohtuistungil osalemisega tekkinud kulude hüvitamiseks taotlust, on kohtul võimatu järgida nii eelviidatud sättes kui ka Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruses nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ toodud nõudeid. Kohus jätab asjatundja arve summas 1255,50 eurot menetluskulude arvestusest välja.

  1. Kohus ei pea mõistlikuks kaitsjate töö eest küsitud tunnihindu, mis koos käibemaksuga on vastavalt 174 eurot (145x1,2) ja 206,40 eurot (172x1,2). Yle esitatud süüdistus ei olnud õiguslikult kuigi keerukas ega ülemäära andmemahukas. Arvestades menetluse tavalist mahtu ja keerukusastet ning pidades silmas osutatud õigusabi aega, peab kohus praegusel juhul mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot, millele lisandub käibemaks (140x1,2=168 eurot).
  2. Kokku tekkis Yl hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid 82,20 tunni ulatuses (19,5+9+1,70+0,90+3,40+1+19,80+0,50+5,60+20,80) ehk 13 809,60 eurot (82,20x140x1,2) ja lisaks kaitsja kohtuistungile tulemise kulu 7,45 eurot, kokku 13 817,05 eurot. Kohus mõistab nimetatud summas hüvitise

§ 181lg 1 ja § 182 lg 5 alusel Eesti Vabariigilt Y kasuks välja.

20 1-22-2859 X menetluskulud

  1. X esindaja esitas taotluse Xle kriminaalmenetlusega tekkinud menetluskulude 14 716,80 eurot hüvitamiseks (II kd, tl 83‒101).
  2. Xle osutatud õigusabi hõlmas mitmeid erinevaid toiminguid nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses. Taotluse kohaselt osutas Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Xle õigusteenust 14 tunni ja 30 minuti ulatuses (14,5 tundi), Advokaadibüroo Tepper & Partnerid 3 tunni ja 30 minuti ulatuses (3,5 tundi) ning Advokaadibüroo Triniti 69 tunni ja 36 minuti ulatuses (69,6 tundi). Kõik advokaadibürood osutasid õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
  3. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid arved. Arve nr 202009012 puhul ei selgu taotlusest, kuidas on 05.08.2020 tühistamisavalduse vastusega tutvumine seotud kriminaalmenetlusega, seetõttu jätab kohus selle toimingu ja ajakulu 0,50 tundi kriminaalmenetluse kulude arvestusest välja. Sama arve puhul sisaldub 27.08.2020 toimingus kriminaalmenetluse väline kulu – avalduse koostamine maksumenetluse algatamiseks. Kohus arvestab sellest toimingust kriminaalmenetluse kuluna vaid kriminaalmenetluse algatamise avalduse parandamise ja täpsustamisega seonduvat ehk 0,75 tundi. Kokku on arve nr 202009012 puhul kriminaalmenetlusega seotud ajakulu 3,75 tundi (3+0,75). Arve nr 202009146 puhul jääb kohtule arusaamatuks 28.09.2020 toiming tunnistaja ülekuulamine kriminaalasjas ja tõendi esitamine uurijale. Tunnistaja esindajale makstavad summad on

§ 177

p 6 järgi lisakulud, mis

§ 173lg 4 järgi jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Kohus jätab selle toimingu ja ajakulu 3,50 tundi kriminaalmenetluse kulude arvestusest välja. Kokku on arve nr 202009146 puhul kriminaalmenetlusega seotud ajakulu 5,50 tundi (0,25+0,25+4+1). Arvel nr 202011118 näidatud toimingud on seostatavad kriminaalmenetlusega ja nende ajakulu 0,50 tundi on põhjendatud

  1. Advokaadibüroo Tepper & Partnerid arvel nr 2021065 näidatud toimingud on seostatavad kriminaalmenetlusega ja nende ajakulu 3,50 tundi on põhjendatud.
  2. Advokaadibüroo Triniti arved. Arvel nr 20225489 on 30.05.2022 eelistungil kliendi esindamine märgitud kahe toiminguna. Esimese toimingu ajakulu 0,20 tundi kattub eelistungi kestusega, kuid teine, 0,50 tundi, mitte. Seega ei ole teine samasisuline toiming ajakuluga 0,50 tundi põhjendatud. Põhjendatuks ei saa lugeda ka 31.05.2022 toimingut tutvumine kliendi ekirjaga (EMTA) ja vastus 0,20 tundi, sest maksumenetlusega seonduv jääb kriminaalmenetlusest välja. Kokku on arve nr 20225489 puhul kriminaalmenetlusega seotud ajakulu 1,90 tundi (1,50+0,20+0,20). Arvel nr 20226119 on 09.08.2022 nõupidamine krüptovarade eksperdiga märgitud kahe 1-tunnise toiminguna. Arvestades, et juba varasemal arvel oli nõupidamine krüptospetsialistiga märgitud, peab kohus mõistlikuks ajamahuks arvel nr 20226119 vaid ühte nimetatud toimingut, s.o 1 tundi. Muud arvel näidatud toimingud ja ajakulu on põhjendatud. Kokku on arve nr 20226119 puhul kriminaalmenetlusega seotud ajakulu 7,30 tundi (1,00+3,10+0,50+1,80+0,40+0,50). Arvel nr 20230514 on 01.02.2023, 02.02.2023 ja 03.02.2023 toimingud, mis hõlmavad kriminaalasja materjalidega tutvumist, ajaliselt üle paisutatud. Nimelt varasematelt arvetelt nähtub, et kriminaalasjaga on tutvutud 08.03.2022 ja 28.05.
  3. Kohus aktsepteerib arve nr 20230514 puhul kriminaaltoimikuga tutvumise ajakuluna 1 tundi. Samuti ei aktsepteeri kohus 22.02.2023 toimingut – nõupidamist prokuratuuriga, et abistada tunnistaja olukorra väljaselgitamisel. Prokuratuuri abistamine ei ole käsitatav kannatanu menetluskuluna

§ 175lg 1 mõttes.

Kokku on arve nr 20230514 puhul kriminaalmenetlusega seotud ajakulu 19,90 tundi (1,00+1,00+2,00+1,80+3,10+1,80+1,70+0,20+0,40+1,10+2,30+1,10+2,40).

  1. Arvetel nr 20224730, 20224894, 20225912, 20225666, 20226368, 20230133, 20230689, 20230950 ja 20231129 näidatud toimingud on seostatavad kriminaalmenetlusega ja nende ajakulu vastavalt 0,80 tundi, 2,30 tundi, 0,40 tundi, 0,10 tundi, 2,40 tundi, 3,00 tundi, 14,50 tundi, 4,60 tundi ja 5,70 tundi on põhjendatud. 21 1-22-2859
  2. Arvestades, et menetlus ei olnud kuigi keerukas ega mahukas, samuti pidades silmas osutatud õigusabi aega, peab kohus mõistlikuks esindaja tunnihinda 140 eurot, millele lisandub käibemaks (140x1,2=168 eurot).
  3. Kokku on Xl hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid 76,15 tunni ulatuses (3,75+5,50+0,50+3,50+1,90+7,30+19,90+0,80+2,30+0,40+0,10+2,40+3,00+14,50+4,60+5,70) ehk 12 793,20 eurot (76,15x140x1,2). Kohus mõistab nimetatud summas hüvitise

§ 181lg 1 ja § 182 lg 5 alusel Eesti Vabariigilt Xl kasuks välja.

SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE TAOTLUS 85. Kaitsja esitas taotluse hüvitada Yle süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 p 2 ja § 11 lg 1 ja 4 alusel. Kaitsja palus määrata seoses Y 02.‒03.12.2021 kahtlustatavana kinnipidamisega Yle mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitis 118,40 eurot. SKHS § 5 p 2 sätestab, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus

§ 199

lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. SKHS § 11 lg 1 järgi hüvitatakse füüsilisele isikule SKHS § 5 alusel mittevaraline kahju juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Praeguses kriminaalasjas mõistis kohus Y õigeks KarS § 209 lg 2 p 3 järgi. Kohtueelses menetluses oli Y 02.12.‒03.12.2021 kahtlustatavana kinni peetud (I kd, tl 135-140). Seega oli Ylt võetud vabadus vabalt liikuda ja tegutseda kaks päeva, millest tulenevalt on tal alus nõuda nende päevade eest mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue esitati 15.05.2023. Kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud 2023. aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk oli 1741 eurot (vt https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-jatoojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Seega on SKHS § 11 lg 4 tähenduses mittevaralise kahju päevamäära suuruseks 58,03 eurot (1741:30=58,03). Eelnevast tulenevalt kuulub Yle hüvitamisele süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju kahe kalendripäeva eest summas 116,06 eurot (58,03x2=116,06). 86. Kohtutoimikusse võetud andmekandjad on

§ 1601

lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (vt RKKK 11.06.2021 otsuse nr 1-18-5732 p 125). 87. Kohtuotsuse koostamisel juhindus kohus

§ 180lg 1 ja 3, § 182 lg 2, § 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311‒§ 313.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.06.2023 kohtuotsus. 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.