← Eesti

3-22-2477/15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus 3-22-2477

  1. juuni 2024 Eesistuja Heiki Loot, liikmed Julia Laffranque ja Nele Siitam Katrin Jõgi, Toomas Henno ja Mittetulundusühingu Konnakaevu Selts kaebus Keskkonnaameti kirja õigusvastasuse tuvastamiseks, juriidilise fakti tuvastamiseks, Keskkonnaameti kohustamiseks ning Keskkonnaameti vastuse tühistamiseks Kaebajad Katrin Jõgi, Toomas Henno ja Mittetulundusühing Konnakaevu Selts, esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Evelyn Jallai Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a määrus Katrin Jõgi, Toomas Henno ja Mittetulundusühingu Konnakaevu Selts määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Lõpetada kohtuasja menetlus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  5. juuli
  6. a määrus ja Tallinna Halduskohtu
  7. veebruari
  8. a määrus.
  9. Rahuldada kaebajate taotlus osaliselt ning mõista Keskkonnaametilt kaebajate kasuks välja menetluskulu 4151,02 eurot.
  10. Tagastada asjas tasutud riigilõiv 60 eurot Mittetulundusühingule Konnakaevu Selts. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. KIVIKANDUR OÜ (loa taotleja) esitas Keskkonnaametile (KeA)
  12. mail 2013 taotluse maavara kaevandamiseks Paasi lubjakivikarjääris. KeA leidis taotluse menetlemisel, et varustuskindluse tagatuse tõttu ei ole lähiaastatel kaevandamisloa väljastamine tõenäoline. Kaevandamisloa menetlust KeA siiski ei lõpetanud.
  13. oktoobril 2019 esitas loa taotleja KeA-le taotluse kaevandamisloa menetluse jätkamiseks ning
  14. märtsil 2021 algatas KeA Paasi lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH).
  15. Loa taotleja esitas
  16. septembril 2022 KeA-le taotluse KMH menetluse peatamiseks seoses suure avaliku huvi ja sellest tingitud mahuka kirjavahetusega. KeA peatas
  17. septembri
  18. a kirjaga Paasi lubjakivikarjääri kaevandamisloa KMH menetluse tagasiulatuvalt alates
  19. septembrist 2022, kuni loa taotleja esitab KMH programmi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 18 toodud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
  20. Katrin Jõgi, Toomas Henno ja MTÜ Konnakaevu Selts esitasid
  21. novembril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid

(1)tuvastada KeA
  1. septembri
  2. a kirja õigusvastasus,
(2)tuvastada, et KIVIKANDUR OÜ kaevandamisloa taotluse menetlus on lõppenud,
(3)kohustada KeA-d jätma KIVIKANDUR OÜ taotlus kaevandamisloa saamiseks läbi vaatamata. Kaebaja K. Jõgi 3-22-2477 palus täiendavalt tühistada KeA
  1. oktoobri
  2. a kirjaliku vastuse, milles KeA leidis, et puudub alus Paasi lubjakivikarjääris kaevandamisloa taotluse menetluse lõpetamiseks.
  3. Tallinna Halduskohus tagastas
  4. veebruari
  5. a määrusega kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1). Tallinna Ringkonnakohus jättis
  6. juuli
  7. a määrusega kaebajate määruskaebuse rahuldamata. Kaebajad esitasid
  8. augustil 2023 määruskaebuse Riigikohtule ning
  9. jaanuari
  10. a määrusega võttis Riigikohus määruskaebuse menetlusse.
  11. Vastustaja esitas Riigikohtule
  12. jaanuaril 2024 teate, milles selgitas, et on
  13. jaanuari
  14. a korraldusega otsustanud lõpetada Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH menetluse ning keeldunud loa taotlejale kaevandamisloa andmisest Paasi lubjakivikarjääris.
  15. Kaebajad esitasid kohtule menetluskulude nimekirja koos taotlusega mõista vastustajalt kaebajate kasuks HKMS § 108 lg 6 alusel välja menetluskulud 8302,03 eurot. Kaebajad põhjendasid oma taotlust järgmiselt. 6.
  16. Vastustaja
  17. jaanuari
  18. a korralduse andmine on tingitud käesolevas kohtuasjas esitatud kaebusest. Vastustaja esitas loa taotlejale keelduva otsuse eelnõu juba
  19. juunil 2023 ning vastustajal puudus menetluslik takistus keelduva korralduse andmiseks
  20. a augustist. 6.
  21. Keeldumisel tugineb vastustaja maapõueseaduse § 55 lg 2 p-le
  22. Vastuolu riigi huviga on kindlaks tehtud aga ühele kaebajatest adresseeritud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)
  23. detsembri
  24. a kirja alusel.
  25. Vastustaja esitas seisukoha, milles palus jätta kaebajate taotlus rahuldamata ning menetluskulud kaebajate endi kanda. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 7.
  26. Kaebajate kaebus oli esitatud ennatlikult ning valdavalt menetlustoimingute vaidlustamiseks. Kaebuse eduväljavaated ei olnud head. 7.
  27. Vastustaja tugines keelduva otsuse tegemisel küll MKM-i
  28. detsembri
  29. a kirjale, kuid ministeerium oli ise selle vastustajale teadmiseks edastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  30. Vastustaja lõpetas
  31. jaanuari
  32. a korraldusega Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH menetluse ning keeldus loa taotlejale kaevandamisloa andmisest. Seega on kaebajad saavutanud oma eesmärgi, et vastustaja lõpetab kaevandamisloa menetluse ja jätab loa andmata. Seetõttu tuleb käesoleva asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kolleegium tühistab HKMS § 155 lg 3 esimese lause alusel Tallinna Ringkonnakohtu
  33. juuli
  34. a määruse ja Tallinna Halduskohtu
  35. veebruari
  36. a määruse.
  37. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
  38. Kolleegium leiab, et kaebajate taotlus mõista menetluskulud välja vastustajalt tuleb rahuldada osaliselt. 2
(3)3-22-2477
  1. Vastustaja korralduse eelnõu KMH menetluse lõpetamise ja kaevandamisloa andmisest keeldumise kohta valmis juba
  2. juunil
  3. Ometi andis vastustaja selle korralduse alles pärast seda, kui Riigikohus oli võtnud määruskaebuse menetlusse. Vastustaja ei ole selgitanud, millest selline viivitus tingitud oli. See viitab asjaolule, et vähemalt osaliselt oli vastustaja tegevus tingitud käesolevast halduskohtumenetlusest. Seetõttu peab kolleegium põhjendatuks jätta menetluskulud poole ulatuses vastustaja kanda.
  4. Kaebajad paluvad vastustajalt menetluskuludena välja mõista 8302,03 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude koosseisule ega suurusele vastu vaielnud ning kolleegiumi hinnangul on need vajalikud ja põhjendatud. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seega tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista 4151,02 eurot (sh käibemaks).
  5. Tasutud riigilõiv 60 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 ja § 104 lg 8 alusel tagastada Mittetulundusühingule Konnakaevu Selts. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.