RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-24-12 21. juuni 2024 Eesistuja Villu

) § 16 kohaselt võib isik, kes leiab, et Riigikogu otsusega on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse sellise otsuse tühistamiseks.

§‑s 16 tuleb kaitstavate õigustena põhiliselt mõista isiku õigusi riigi vastu välisõigussuhtes, ennekõike põhiõigusi (RKPJKo 5-21-32/8, punkt 31). Riigikohtu praktika kohaselt tagab

§ 16

kohtuliku kaitse ka siseõigussuhtes, kui Riigikogu täiskogu otsus võib rikkuda Riigikogu liikme õigusi, mis on käsitatavad parlamentaarse demokraatia ja Riigikogu liikme mandaadi kesksete, põhiseadusega kaitstud osadena (RKPJKo 5-21-32/8, punktid 32 ja 34; 5-23-31/18, punkt 26; 5-23-37/6, punkt 29; RKPJKm 5‑23-41/5, punkt 22). 12.

§ 17

sätestab, et Riigikogu liige, asendusliige või fraktsioon, kes leiab, et RKKTS § 13 lõike 2 punktis 2, 21, 3 või 4 või Riigikogu liikme staatuse seaduse §‑s 13 või 14 nimetatud Riigikogu juhatuse otsusega on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada Riigikogu juhatuse otsus.

§ 17

näeb seega ette kinnise loetelu juhtudest, mil Riigikogu liige võib vaidlustada Riigikogu juhatuse otsuse siseõigussuhtes (RKPJKo 5-21-32/8, punkt 31; RKPJKm 5‑23‑41/5, punkt 23). 2

§ 16

kohaselt vaidlustada üksnes oma subjektiivsete ehk välisõigussuhtest tulenevate õiguste kaitseks. See piirang kehtib ka otsuse formaalse õiguspärasuse, sh võimalike menetlusvigade vaidlustamisel. Riigikogu liikmel puudub

§ 16

alusel õigus taotleda Riigikogu lõppotsuse tühistamist põhjusel, et selle menetluse käigus väidetavalt rikuti tema kui parlamendiliikme õigusi (RKPJKm 5-24-41, punkt 25). 15. Riigikogu liige ei saa

§ 16

ja § 17 alusel ühelgi juhul vaidlustada Riigikogu vastu võetud seadusi (RKPJKo 5-21-32, punkt 34).

1. Ühtlasi vaidlustab kaebaja Riigikogu väidetavat tegevust, millega seoti kaebaja 11 muudatusettepanekut üheks ettepanekuks. Riigikogu (täiskogu) pole võtnud vastu otsust panna kaebaja ja teiste Riigikogu liikmete muudatusettepanekud ühte muudatusettepanekusse. Selle otsuse võttis vastu Riigikogu rahanduskomisjon. Seega puudub Riigikogu (täiskogu) otsus, mida kaebaja saaks eraldiseisvalt vaidlustada.
2. Kaebajal puudub õigus vaidlustada ka Riigikogu rahanduskomisjoni
3. juuni
4. a otsust panna kaebaja 11 muudatusettepanekut Riigikogu täiskogul hääletamisele ühe muudatusettepanekuna.
5. Rahanduskomisjon on Riigikogu allorgan, mille moodustamise korra ja õigused määrab Riigikogu ise (põhiseaduse (PS) § 71 lõiked 1 ja 3). Riigikogu komisjon kui kollektiivne parlamentaarne otsustamise vorm on ette nähtud parlamenditöö efektiivsuse tagamiseks tööjaotuse ja spetsialiseerituse kaudu. Ehkki kõigi Riigikogu allorganite otsused on lõppastmes omistatavad Riigikogule, ei ole komisjoni otsus käsitatav Riigikogu otsusena

§ 16tähenduses.

Nende seast on Riigikohtus vaidlustatavad üksnes juhatuse otsused

§‑s 17 sätestatud ulatuses. Kaebeõigust Riigikogu komisjonide otsuste vaidlustamiseks

ette ei näe. Seega ei kuulu Riigikogu komisjonide otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine Riigikohtu pädevusse (RKPJKm 5-23-41, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika). 19. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, vaidlustamaks Riigikogu ja rahanduskomisjoni tegevusi, jätab kolleegium kaebaja kaebuse läbi vaatamata.

§ 63

ei anna kaebajale alust läbivaatamatult tagastatava kaebuse esitamise kulude hüvitamiseks riigieelarvest, mistõttu jääb see taotlus rahuldamata. 20. See, et kaebajal puudub võimalus vaidlustada RKKTS §-dest 99, 100 ja 102 tulenevate õiguste piiramist

§-des 16 ja 17 sätestatud korras kaebust esitades, ei tähenda kohtuliku kontrolli puudumist selle õiguse piiramise üle. Seaduse formaalse põhiseaduspärasuse kohtulik kontroll hõlmab ka küsimust, kas Riigikogu järgis selle vastuvõtmisel menetlusnõudeid, sh Riigikogu liikmete õigusi. Seaduste formaalset põhiseaduspärasust kontrollib Riigikohus nii abstraktse kui konkreetse normikontrolli menetluses ja saab tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ka juhul, kui selle vastuvõtmisel on rikutud menetlusnorme (RKPJKm 5-24-2, punkt 48; RKPJKo 5-24-1/23, punkt 80; vt ka RKPJKm 5-23-41/5, punkt 34). Konkreetse normikontrolli saab algatada iga kohus kohtuasjas, kus vaidlusalust seadust tuleks kohaldada (PS § 15 lõike 1 esimene lause ja lõige 2). Sarnaselt on igal isikul talle määratud maksu vaidlustamisel võimalik taotleda maksuseaduse põhiseaduspärasuse kontrolli. 3