← Eesti

2-22-14096/6

Obsah (10)§ 407§ 420§ 178§ 187§ 444§ 232§ 5§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-14096 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi J.O. vast

§ 407lg 3 ja 6, § 442) RESOLUTSIOON 1.

Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi J.O.i (O.) vastu põhivõlgnevuse 5360,41 eurot ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. 2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis Tsiviilasi nr 2-22-14096 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD

  1. AS Aktiva Portfolio esitas Pärnu Maakohtule
  2. septembril 2022 hagi J.O.i vastu põhivõlgnevuse 5360,41 eurot, intressivõla 340,71 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot, sissenõudmisekulude 50 eurot, hagiavalduse
  3. septembril 2022 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1851,09 eurot ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks iga viivitatud päeva eest, arvestatuna põhivõlalt lepinguga ettenähtud intressi määras 18,9% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja J.O.
  4. mail 2019 laenulepingu nr L89002637502, mille alusel sai kostja laenu summas 6090 eurot. Kostja pidi laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil
  5. juuni 2019 -
  6. mai
  7. Alates
  8. osamaksest ei täitnud kostja maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Hageja väitel kostja on tasunud laenuandjale põhiosa katteks summas 729,59 eurot, millega põhivõlg moodustab 5360,42 eurot.
  9. Inbank AS esitas kostjale
  10. novembril 2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud ning
  11. novembri 2024 teatisega ütles Inbank AS sõlmitud lepingu üles.
  12. novembril 2020 loovutas laenuandja nõude Aktiva Portfolio AS-ile, kelle üldõigusjärglaseks alates
  13. novembrist 2023 on Aktiva Finance Group OÜ. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud kirja saatmisega kostja poolt lepingu sõlmimisel avaldatud aadressile. MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED
  14. Pärnu Maakohus võttis
  15. juulil 2023 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusse võtmise kohtumäärus kätte
  16. augustil 2023 elektrooniliselt e-posti aadressile xxxxxxxxxxx, hagimaterjalid on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3141 lg 1 alusel kätte toimetatud

  1. novembril
  2. Hagile vastamise tähtaeg lõppes
  3. detsembril 2023 kell 24.00, kostja ei ole kohtule midagi esitanud. Sellega on täidetud

§ 407lg -s 1 sätestatud eeldused kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks.

  2. juulil 2023 menetlusse võtmise määruses andis kohus hagejale võimaluse 14 päeva jooksul määruse saamisest täiendada hagiavalduse asjaolusid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Kui sellised asjaolud puuduvad, tuli hagejal esitada samaks tähtajaks kohtule alternatiivne nõue, lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 ja selle nõude alusena täpne arvestus, kui palju kostja tagasimakseid tegi ja mille katteks kostja tagasimaksed on arvestatud. Ühtlasi selgitas kohus, et kui hageja kohtu nõudele ei vasta, võib kohus jätta hagi selles osas rahuldamata.
  3. Hageja
  4. juuli 2023 määrusele ei vastanud. Kohus
  5. novembril 2023 kirjaga andis hagejale täiendava tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise asjaolude selgitamiseks. Hageja
  6. novembril 2023 hagiavalduse asjaolude täpsustamisel teatas kohtule, et lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet, tegi päringud Pensionikeskusesse ja maksehäireregistrisse. Krediidiandja sai teada Pensionikeskuse päringust, et kostja kuue kuu keskmine sissetulek oli ca 950,00 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 100,00 eurot. Krediidiandja arvestas regulaarseteks majapidamiskuludeks 250,00 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 144,94 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 455,06 eurot (950,00-100,00-250,00-144,94). 2

(7)Tsiviilasi nr 2-22-14096 Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Kogutud andmetel võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Maksehäireregistri andmetel ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Mitte ükski seadus ega õigusakt ei kohusta laenuandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisel nõudma laenusaajalt tema igakuise sissetuleku ja väljaminekute suuruse kontrollimisel ilmtingimata laenusaaja pangakonto väljavõtte esitamist. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Endine võlausaldaja nõudis laenusaajalt enne lepingu sõlmimist mh andmeid krediidisaaja kõikide sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta, krediidisaaja need andmed ka esitas. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust, kui kostja väidab vastupidist, peab ta seda tõendama. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta. 6.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

§ 407

lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata

§ 444

lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.

  1. Kohus, tutvunud põhjalikult hagiavaldusega ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitatud hageja täiendavate selgitustega, leiab, et hagi ei ole selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5). Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale kasutada rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1).
  2. Hageja seisukoht, et kostja peab tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, on ekslik. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
  3. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja Euroopa Kohtu asjakohastes lahendites väljendatud põhimõtetest. Sellest tulenevalt kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
  4. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
  5. Eesti õiguse järgi ei ole lubatud anda laenu krediidivõimetule tarbijale. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja 3

(7)Tsiviilasi nr 2-22-14096 seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (

§ 232lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

  1. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus selgitas
  2. juulil 2023 ja
  3. novembril 2023 menetlusdokumentides hagejale, et hagejal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada (tl 32-33, 36). Kohus selgitas hagejale VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut: kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
  4. Kohus on seisukohal, et laenuandja ei ole järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg-d 2–4 kohustavad krediidiandjat tarbija krediidivõimelisust hindama vajaliku hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks tuleb asjakohast teavet küsida tarbijalt, kasutada andmekogusid. Seejuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal.
  5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine VÕS § 4034 lg 4 kohaselt hõlmab laenuandja kohustust kontrollida tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja
  6. Viidatud KAVS § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt laenuandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud laenuasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Kuivõrd laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
  7. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et laenuandja kogus piisavalt andmeid kostja krediidivõime kohta ja hindas seda kohase hoolsusega. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Hageja
  8. novembri 2023 vastusest ilmneb, et kostjale võimaldatud laenutoote puhul ei pidanud laenuandja täielikku kontrolli vajalikuks. Hageja esitatud andmetest nähtub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ilmselgelt ebapiisav.
  9. Hageja viitab kostja kohustusele esitada laenutaotlusele õigeid andmeid, kuid samas nähtub, et laenuandja kostja andmeid ei arvestanud. Hoolsa kontrolli korral oleks krediidiandja hageja poolt kirjeldatud laenutaotluse andmete põhjal pidanud märkama, et laen ilmselt ei vasta kostja finantsolukorrale ning krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi. 4

(7)Tsiviilasi nr 2-22-14096 Hageja
  1. novembri 2023 selgituse (tl 39-41) kohaselt laenuandja sai pensioniregistri päringu põhjal teada, et kostja 6 kuu keskmine sissetulek oli laenutaotluse ajal ca 950 eurot. Kuigi kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 870 eurot ja väljaminekuks 100 eurot, siis laenuandja tegi arvestused 950 euro suuruse sissetuleku põhjal, arvestades lisaks kostja teatatud 100 euro suurusele väljaminekule (mis ilmselgelt ei ole täisealise inimese igapäevaseks ülalpidamiseks piisav) regulaarseteks majapidamiskuludeks veel 250 eurot. Laenuandja on arvestanud kostja tuludest maha kostja kuludena 350 eurot, uue laenukohustuse osamakse 144,91 eurot ning leidnud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 455,06 eurot (950-100-250-144,94). Hageja väitel laenuandja kontrollis ka maksehäireregistri andmeid ja saadud informatsiooni kohaselt ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret. Hageja kinnitas, et konto väljavõtet ei ole laenuandja kostjalt küsinud. Kuigi hageja väitel võis laenuandja eeldada, et laenutaotleja esitatud andmed on tõesed, siis hageja
  2. novembri 2023 asjaolude kirjelduse kohaselt laenuandja tegelikult ka kostja sissetulekute ega väljaminekute arvestamisel kostja esitatud andmetest ei lähtunud.
  3. Krediidiandjas võiks eluliselt tekitada kahtlusi, et 870 eurot kuus teeniva isiku väljaminekud ühes kuus on vaid 100 eurot. Küsitav on, kas ka laenuandja arvestatud 350 eurot on täisealise isiku igapäevase ülalpidamise kulude (üür, kommunaalkulud, söök, riided, transport jms) katmiseks piisav. Maksehäireregistris maksehäire puudumine ei tõenda, et isikul ei ole muid kohustusi teiste krediidiandjate ees. Kohus leiab, et olukorras, kus laenuandja ilmselgelt pidas tarbija enda esitatud kulude andmeid ebatõeseks, ei olnud laenuandjal õigust andmeid omal äranägemisel sisustadatäiendada, vaid laenuandja oleks pidanud laenu andmisest kohe keelduma või koguma täiendavaid andmeid kostja maksevõime kohta, minimaalselt küsima pangakonto väljavõtet, mis andnuks selge ülevaate, kas üldse ja kui suur summa kostjale tegelikult igakuisest sissetulekust kohustuste tasumise järel üle jääb.
  4. Hageja väide, et tegemist oli järelmaksu tootega, mille puhul pank teeb kiireid otsuseid ning kontoanalüüsi ei rakendatud tulenevalt laenusumma ja osamaksete väiksusest, on praegusel juhul asjakohatu: kostjale anti 6 aastaks laenu 6090 eurot. Kostja laenutaotluses deklareeritud 870 euro suuruse sissetuleku ja laenuandja arvestatud oletuslike, minimaalselt 350 euro suuruste väljaminekute juures moodustas u 145 euro suurune laenu tagasimakse märkimisväärse osa kostja nn vabadest vahenditest.
  5. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8.11.2021 otsus nr 2-20-106661, p 55). Kostja pangakonto väljavõttest on eelduslikult nähtav nii kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees, võimalik hasartmängusõltuvus. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad ja andmete vastavus laenutaotluses avaldatule saavad nähtuda just konto väljavõttelt.
  6. Ka Riigikohus on oma
  7. novembri 2023 määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja kirjeldatud asjaoludest ei nähtu, et laenuandja piisavat kontrolli, laenuandja on tuginenud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele, pensioniregistri ja maksehäireregistri andmetele ning seejuures asendanud kostja teatatud sissetuleku andmed pensioniregistrist saadud kõrgema sissetulekuga ning krediidiandja enda prognoositud ja oletuslike kostja väljaminekutega. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist või 5
(7)Tsiviilasi nr 2-22-14096 endale sobivatest avalike registrite andmetest, jättes vastuolulised ja puudulikud andmed täiendavalt üle kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärki.
  1. Kohus tuvastas, et AS Inbank
  2. mail 2019 J.O.ile laenu andmisel vastustundliku laenamise põhimõtet ei järginud, rikkudes sellega VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
  3. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud asjaolud ja tõendite kirjeldus annavad alust järeldada, et hagejal selliseid tõendeid esitada ei ole ja ta ei pea ka selliste tõendite esitamist vajalikuks.
  4. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Intressimäär alates laenu väljastamisest
  5. mail 2019 kuni
  6. detsembrini 2022 oli null. Alates
  7. jaanuarist 2023 oli intressimäär 2,5% aastas. Alates
  8. juulist 2023 oli intressimäär 4% aastas ning alates
  9. jaanuarist 2024 kehtiv intressimäär on 4,5% aastas. Lepingus kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest kordades suurem, 18,9% aastas (hagiavalduse p. 2.2, tl 8). Hageja saab seega nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu väljastamisest.
  10. Hageja ei ole hagiavalduses kohtu nõudele ja selgitustele vaatamata selgelt välja toonud, kui palju kostja tagasimakseid tegi ja mille katteks need on arvestatud. Arvesse võttes, et hagiavalduse kohaselt kostjale väljastati
  11. mail 2019 laen lõpptähtajaga
  12. mai 2025 ning hageja väitel kostja tasus põhivõlga 729,59 eurot ja jäi võlgnevusse alates
  13. osamaksest, s.o
  14. augustist 2020, võib eeldada, et kostja tasus maksegraafiku järgi juuliks 2020 laenuandjale kokku 2029,16 eurot (14 osamakset x 144,94 eurot). Lähtudes VÕS § 4034 lg-s 7 tagasimaksete uuesti määramise kohta sätestatust, on laenuandja poolt laenulepingu erakorraline ülesütlemine
  15. novembril 2020.a eelduslikult tühine, kuna kostja põhiosa tagasimaksetega sel ajal viivituses ei olnud. Tegemist on aga üksnes hüpoteetiliste arvutustega, sest vajalike asjaolude ja selge nõude puudumisel ei ole kohtul võimalik hageja nõude rahuldatavust täpsemalt hinnata. 23.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus andis hagejale

  1. juulil 2023 määruses ja uuesti
  2. novembri 2023 kohtunõudega võimaluse täpsustada hagiavalduse asjaolusid ja haginõuet ning esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta hiljemalt
  3. novembriks
  4. Hageja seda võimalust ei kasutanud, nõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on kohtunõude kätte saanud, kuid otsustanud oma nõuet ka alternatiivnõudena mitte ümber arvestada ega esitada vajalikku teavet, mis võimaldaks kohtul endal ümberarvestusi teha. 6

(7)Tsiviilasi nr 2-22-14096
  1. Tallinna Ringkonnakohus on
  2. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
  3. Kuivõrd hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole ka hoolimata korduvatest kohtu selgitustest ega Riigikohtu
  4. novembri 2023 lahendis nr 2-21-13098 vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitatust esitanud kohtule VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevaid andmeid tagasimaksete uuesti määramise kohta, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  5. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 27.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule teatanud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 28.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.