4-23-4348 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2024. a Paide, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-4348 (9400,23,000673) Kohtunik Tambet Gr

§ 280lg 3, VTMS § 2, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: 1.

Rahuldada Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskuse OÜ kaebus.

1. Tühistada Keskkonnaameti uurimisosakonna uurija Kristiina Assmanni poolt 11.12.2023.a koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 9400,23,000673 Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskuse OÜ karistamises Jäätmeseaduse § 120 lg 2 järgi rahatrahviga summas 15 000 eurot, ning lõpetada tema suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. VTMS § 38 lg 1, KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu ja kulud, Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskuse OÜ kasuks summas 1828,79 eurot, mis kanda Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskuse OÜ arveldusarvele.
3. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord 1

) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Sama seaduse § 17 lg 3 järgi ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Eelpool kirjeldatud teo pani XX, Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ juhatuse liikmena toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis

§ 18

lg 3 mõistes, kui isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. XX, Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ juhatuse liikmena oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et töökorraldus, kus mitmed isikud täidavad jäätmearuannet ja ei teostata kõikide sisestatud andmete üle kontrolli, ei pruugi tagada jäätmeseadusest ja alamaktidest tulenevate nõuete 2

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest ja jäätmeseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Äriregistri andmete kohaselt on Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ põhitegevusalaks märgitud tavajäätmete kogumine ja lisategevusalaks sorteeritud materjalide taaskasutusele võtmine. Ettevõttes korraldab tööd ja vastutab majandustegevuse eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte suunamise võimalus. XX, kelle tööülesandeks oli ajavahemikul 28.02.2019-05.05.2023 ettevõtte aktiivne igapäevane juhtimine, jäätmete kogumise, sorteerimise ja taaskasutusele võtmise strateegia kujundamine ning vastavate otsuste vastuvõtmine, oli kohustatud Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ tööd korraldama viisil, mis võimaldanuks täita jäätmeseadusest ja alamaktidest tulenevaid nõudeid. Ettevõttele oli väljastatud keskkonnakaitseluba nr x (kehtis kuni 02.06.2023), mis tähendab, et ettevõte oli kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed anti üle teisele jäätmekäitlejale, tuli arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Eelnimetatud kohustustega seotud arvestuse peab kajastama jäätmearuandes, mille täitmist pidi XX juhatuse liikmena ettevõtte töö korraldamisel jälgima. Seega, korraldades ettevõtte tööd viisil, mis võimaldas ebaõigeid andmeid sisaldava 2022.a jäätmearuande esitamist keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, tegutses XX Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ seadusliku esindajana Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ igapäevase äritegevuse raames ja nimel, st. juriidilise isiku huvides. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. 11.12.2023.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 9400,23,000673 on määratud kohtuvälise menetleja poolt Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ eelpoolnimetatud ja JäätS § 120 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv summas 15 000 eurot. Kaebuse sisu ja 22.04.2024 kaebaja täiendavad seisukohad JäätS § 120 lg 2 käesoleval kujul jõustus 15.05.2021. Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmiseseaduse 190 SE seletuskirjast nähtuvalt: Jäätmealase arvestuse pidamise korra rikkumine ei ole uus väärteokoosseis. Kehtiva JäätSi § 1206 näeb ette vastutuse JäätSi §-s 116 sätestatud jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest. Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmevaldaja üheks olulisemaks jäätmehoolduse kohustuseks JäätSi § 28 lõike 11 kohaselt ülevaate omamine tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Nõuetekohane ja pidev jäätmealane arvestus on aluseks usaldusväärsele infole, mis on vajalik, et koostada erinevaid kokkuvõtteid ja statistikat. Näiteks kui isik jäätmete üle arvestust ei pea, ei ole võimalik ka koostada JäätSi §-s 117 ette nähtud jäätmearuannet. Eeltoodust nähtuvalt ei ole JäätS § 120 lg-s 2 sätestatud rikkumiseks ebatäpsused või puudused jäätmearuandes, mille esitamise kohustus tuleneb JäätS §-st 117. Jäätmete kohta arvestuse pidamise kohustuse sätestab aga JäätS § 116. Tegemist on erinevate kohustustega. Kehtiv JäätS § 120 lg 2 ja varasemalt kehtinud JäätS § 1206 näevad ette vastutuse vaid JäätS §-s 116 (ja 3

i § 279 näeb ette sellesisulise vastutuse võimaluse. Kaebaja kordab, jäätmearuande esitamata jätmine (sh ebatäpsed andmed aruandes) on JäätSi vastutussätetest välja jäetud. JäätS § 120 lg 2 ei kohaldu. Kohtuväline menetleja kohustunuks hindama, kas jäätmearuandelt ühe rea puudumine liigitub jäätmearuande esitamata jätmiseks ning kui jah, kas tegemist on riikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamisega (

§ 279). Kaebaja hinnangul on ilmne (ning ilmselt nõustub sellega ka Ke

A), et tegemist ei ole riikliku või haldusjärelevalve takistamisega. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kaebaja toime pannud väärteorikkumist ning seega tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu.

§ 14

lg 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse

§ 14lg 1 tähenduses.

(RKKKo nr 4-18-6507/42, p-d 26-28, Riigikohtu otsus 4-19-2526 p 10). Kaebaja on seisukohal, et väärteoprotokollis ei ole menetlusalusele isikule JäätS § 120 lg 2 inkrimineeritud väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav. Protokolli kohaselt pani menetlusalusele isikule omistatava teo toime RK kui osaühingu juhatuse liige. Järelikult peavad R. K käitumises esinema kõik deliktistruktuuri elemendid ning ta pidi tegutsema juriidilise isiku huvides. Kuna juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustused ei ole samastatavad ning karistusõiguslikku vastutust loovat tegutsemiskohustust ei saa üldjuhul tuletada ka ettevõtja üldisest hoolsuskohustusest (RKKKo nr 4-16-5811 p-d 12,15), tuleb järelikult väärteoprotokollis eraldi näidata, mille seisnes RK käitumine JäätS § 120 lg 2 koosseisu täitmisel. Väärteoprotokolli kohaselt oleks pidanud XX tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et töökorraldus, kus mitmed isikud täidavad jäätmearuannet ja ei teostata kõikide sisestatud andmete üle kontrolli, ei pruugi tagada jäätmeseadusest ja alamaktidest tulenevate nõuete täitmist. Väärteoprotokollist ei nähtu, milline oli menetlusaluse isiku XXa kehtestatud töökorraldus jäätmearuannete esitamisel, millised isikud kohustusid töökorralduse järgi täitma jäätmearuannet, mitu erinevat isikut kohustus töökorralduse järgi täitma jäätmearuannet, milline töökorralduslik juhis suunas töötajaid mitte teostama kontrolli kõikide sisestatud andmete üle või millise töökorraldusliku juhise 4

§ 280lg 1 mõttes.

Samuti, et see tegu on

§ 14lg 1 ning § 280 lg 3 kohaselt omistatav OÜ-le Paikre.

Siinsel juhul heidetakse kaebajale ette ebaõige sisuga jäätmearuande esitamist. Seega on ilmne, et ka siinsel juhul on kohane säte

§ 280

lg-le 3 ning kontrollimist vajab, kas kaebaja on tegevuse/tegevusetusega pannud toime selles sättes kirjeldatud rikkumise. JäätS § 120 lg 2 ei kohaldu. Väär on Keskkonnaameti 19.04.2024 vastuses toodud nägemus, mille kohaselt rikub etteheidetav tegu eriseaduses (JäätS) kehtestatud jäätmearuannete esitamisele kehtestatud norme ning seetõttu oli kohane kvalifitseerida tegu JäätS § 120 lg 2 järgi. Kaebajale ei heideta väärteoprotokollis ette teadvalt valeandmete esitamist. Ebaõigete andmetega jäätmearuande esitamine (kus ei olnud kajastatud X OÜ-le üle antud jäätmeid koodiga 17 05 04 koguses 1250,13 tonni) ei olnud OTi ega XXa ega Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ teadlik ega tahtlik tegevus. Väärteoprotokolli kohaselt pani XX kaebaja juhatuse liikmena teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. XXale heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette järgnevat: „XX, Jäätmekäitlus muuseumi ja õppekeskus OÜ juhatuse liikmena oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud pidanud ette nägema, et töökorraldus, kus mitmed isikud täidavad jäätmearuannet ja ei teosta kõikide sisestatud andmete üle kontrolli, ei pruugi tagada jäätmeseadusest ja alamaktidest tulenevate nõuete täitmist“. Eelkirjeldatust nähtub, et väärteoprotokolli kohaselt ei ole XXa ja seeläbi ka kaebaja rolli juhtunus hinnatud teadvalt valeandmete esitamiseks, vaid hooletuks töö 5

§ 280lg 3, mis eeldab teadvalt valeandmete esitamist.

Kohus on VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoasja arutamisel väärteoprotokolli teokirjeldusega ega saa ise tuvastada seal kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus asjas nr 4-20-2732/34, p 14). Siinkohal väärib ka välja toomist, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegevus (X OÜ-le üle antud jäätmete kajastamata jätmine jäätmearuandes) ei olnud kaebaja huvides. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks saanud X OÜ tehingute jäätmearuandes kajastamata jätmisest mingisugustki eelist (võrdluseks Paikre OÜ juhtumi puhul seisnes eelis saastetasu maksmise kohustusest vabanemises). Eelnev toetab väärteoprotokollis tuvastatut, mille kohaselt ebaõigete andmete esitamise tingis hooletus. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele ja 22.04.2024 kohtukõne teesid Keskkonnaamet ei nõustu kaebuse esitaja väidetega. Keskkonnaamet on seisukohal, et vaadates JäätS § 117 lg-s 1 toodut nähtub, et tegemist on sättega, millega täiendavalt täpsustatakse nii sättes kui sätte alusel vastuvõetud määruses JäätS § 116 lg-s 2 toodud isikule kehtivaid kohustusi. Jäätmearuande andmekoosseis on lahutamatult seotud jäätmete arvestuse ja algdokumentidest tulenevate algandmetega. Seega on täidetud jäätmeseaduse § 120 lg-s 2 toodud väärteokoosseis. Keskkonnaamet juhib tähelepanu asjaolule, et vaidluse all ei ole jäätmearuande mitte esitamine, vaid eelmainitud aruandes ebaõigete andmete esitamine, kus ei ole kajastatud Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ poolt üleantud X OÜ-le jäätmete andmed. Keskkonnaamet on seisukohal, et isik pidas jäätmealast arvestust ja esitas aruande, kuid rikkus aruande esitamisel selle korda, mis on sätestatud jäätmeseaduse § 117 lg 1, kus käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isik esitab üks kord aastas käesoleva lõike alusel antud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu jäätmearuande. Jäätmearuande andmekoosseisu ja aruande esitamise korra kehtestab Keskkonnaminister 23.01.2023 vastu võetud määrusega nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Keskkonnaamet on seisukohal, et menetlusalusele isikule heidetakse ette ebaõigete andmetega
3. a jäätmearuande esitamist, st eelmainitud aruanne peab sisaldama teistele isikutele antud jäätmete kogused, jäätmeid vastu võtnud isiku nimi, registrikood, keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskohta, mida menetlusalune isik ei teinud X OÜ-le antud jäätmetega seotud andmete näol. Väärteomenetluse käigus on tuvastatud asjaolu, et just XX oli ettevõttes isik, kes peamiselt kogus algandmeid jäätmekäitluskohast väljaminevate ja sinna sissetulevate jäätmete osas ja teostas kontrolli jäätmearuandesse kantavate andmete üle, seda kinnitab ka tunnistaja OT'i ütlused, mille kohaselt teostas kontrolli sissetulevate ja väljaminevate jäätmete üle juhatuse liige (juhatuse liige ajavahemikul 28.02.2019-05.05.2023) XX, kes kandis ka saadud andmed kasutatavasse arvutustarkvarasse või käsitsi kirjutades nö vihikusse. Keskkonnaameti rõhutab, et väärteo lühikirjelduses on piisavalt selgelt ja täpselt välja toodud juhatuse liikme (juhatuse liige ajavahemikul 28.02.2019-05.05.2023) XX'a poolt toime pandud JäätS 120 lg 2 alane koosseisuline tegu. Nimelt on lühikirjelduses ette heidetud, et XX, olles ajavahemikul 28.02.2019- 05.05.2023 Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ juhatuse liige on OT’i vahendusel esitanud ja ainuisikuliselt juhatuse liikmena kinnitanud ebaõigete, see tähendab puudulike andmetega jäätmearuande KOTKAS andmesüsteemi kaudu, rikkudes sellega jäätmearuandluse korras toodud nõudeid. Jäätmete osas arvestuse pidamise ja korrektsete andmetega jäätmearuande esitamise kohustus tuleneb jäätmeseadusest JäätS 117 lg-s 1 toodud isikule antud juhul Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ-le (varasema nimega Scanwaste OÜ-le). Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) 2211 kohaselt vastutab juriidilise isiku jäätmeseadusest ja 6

§ 13

kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Viidatud norm võimaldab moodustada mitteehtsaid tegevusetusdelikte ja annab aluse võtta vastutusele isiku, kes paneb tegevusena formuleeritud süüteo toime seeläbi, et ta jätab tegemata mingi teo, mille ta pidi tegema (RKKKo 21.03.2016, 3-1-1-3-16, p 14). Juhatuse liikme XX'a panuseta äritegevuse korraldamisse ei oleks kaebaja JäätS § 120 lg 2 koosseis realiseerinud. Eelmainituga on juriidilise isiku Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ vastutuse eeldused täidetud. Väärteomenetluse raames on tuvastatud, et kaebaja juhatuse liige RK ainuisikuliselt organiseeris Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ äritegevust, sh tegeles igapäevase juhtimisega, mida kinnitab tunnistaja OT’i ütlused, et just RK teostas lõpliku kontrolli käitluskohas sissetulevate ja väljaminevate jäätmete üle, mis sisestati jäätmearuandesse. Keskkonnaamet on seisukohal, nii on ka selgesõnaliselt kirjeldatud üldmenetluse otsuses lk-del 1-3, et Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ ainuke juhatuse liige oli ajavahemikul 28.02.2019 kuni 05.05.2023 a RK, kes tegutses ettevõtte huvides ja kelle kohustus oli juhtida äriühingut ning tagada ettevõtte tegevuse seadustele vastavus. Keskkonnaamet on tuvastanud menetluse raames, et RK esitas 10.04.2023 a jäätmearuande 2022 a kohta ning samuti kogus eelmainitud isik jäätmete kohta andmeid. Keskkonnaamet on seisukohal, et VTMS 29 lg 1 p-s 1 toodud menetluse lõpetamise eeldused ei ole täidetud, sest Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ-le etteheidetav teo süüteokoosseis on täidetud, toimepandud tegu on õigusvastane ja isik on toimepanemises 16.01.2024 süüdi, eelmainitud asjaolusid kinnitab kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokoll. Keskkonnaamet rõhutab, et kaebuses ei ole täpsustatud VTMS 29 lg 1 punkti 1 toodud eelduste esinemist, vaid on toodud vaid paljasõnaliselt, et teos puuduvad väärteo tunnused. Seega ei ole nimetatud taotlus menetluse lõpetamiseks põhistatud. Keskkonnaamet selgitab, et 11.12.2023.a otsusega karistuse mõistmisel on arvestatud väärteomenetluse käigus tuvastatud asjaoludega, tehtud kindlaks karistusraamid, võetud arvesse kaebaja süü suurust, kaebajat iseloomustavad andmed (sh karistatuse andmed), karistusliiki ning üld- ja eripreventsiooni. Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse SE 190 kohaselt peab: Kohtuväline menetleja peab iga kord menetlusökonoomika põhjal otsustama, milline menetlusliik valida, et tagada nõuete täitmine ja samuti kirjeldab, et jäätmealase arvestuse kohustuse mittetäitmine, kui jäätmehoolduse ühe põhialuse rikkumine, on koosseisuna viidud JäätSi § 120 rikkumise kirjelduse alla. Keskkonnaamet on seisukohal, et VTMS 30 lg 1 p-s 1 toodud menetluse lõpetamise eeldused ei ole täidetud, sest Keskkonnaamet leiab, et kuna käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel on piisavalt suur ja omab avalikku huvi, siis puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohus palus osapooltel esitada arvamus, kas etteheidetava rikkumise puhul võib olla tegemist

§ 280

lg 3 sätestatud väärteo toimepanemisega, ehk haldusorganile teadvalt valeandmete esitamisega (vt selles osas RKKKo nr 4-21-3478, p 7 jj). Õigusrikkumine võib samaaegselt olla koosseisuliseks teoks erinevate seaduste alusel ettenähtud kvalifikatsioonides. Keskkonnaamet on seisukohal, et XX, Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ juhatuse liikmena 7

§ 280lg 3 alusel.

Käesoleval juhul on Keskkonnaamet kvalifitseerinud Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ süüteo eriseaduse, see tähendab jäätmeseaduse alusel, kuivõrd etteheidetav tegu rikub eriseaduses kehtestatud jäätmearuannete esitamisele kehtestatud norme. Pärnu Maakohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega ja kaebaja täiendava seisukohaga, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
2. Antud väärteoasjas on koostatud 23.11.2023 väärteoprotokoll selle kohta, et ajavahemikul 01.0128.02.2022.a, tuvastamata kuupäevadel, andis Scanwaste OÜ juhatuse liikme XXa korraldusel ettevõtte valduses olnud jäätmed koodiga 17 05 04 (kivid ja pinnas) koguses 1250,13 tonni üle X OÜ-le (registrikood x). Menetlusalune isik esitas 10.04.2023 ebaõigete andmetega 2022.a jäätmearuande. Jäätmearuandest puudusid ettevõtte poolt X OÜ-le üle antud jäätmed koodiga 17 05 04 (kivid ja pinnas) koguses 1250,13 tonni. Nimetatud X OÜ-le üle antud jäätmed nähtuvad arvetel nr 2022003, nr 2022004, nr 2022005, nr 2022006, nr 2022007, nr 2022008, nr
3. Kirjeldatud tegevusega rikkus menetlusalune isik JäätS § 117 lg-t 1 ja selle alusel 23.01.2020 vastu võetud määruse nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ § 3 lg 2 p 13, mille kohaselt peab aruande andmekoosseis sisaldama teistele isikutele antud jäätmete koguseid, jäätmeid vastu võtnud isiku nime, registrikoodi, keskkonnakaitseloaga seotud või muud registreeritud tegevuskohta. Eelnevaga pani menetlusalune isik toime JäätS § 120 lg-s 2 sätestatud rikkumise, s.o jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise.
4. Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ (varasema ärinimega ka Scanwaste OÜ, SW Sorting OÜ, vt E-Äriregistri väljavõte väärteoprotokolli lk 64-65) omas väärteoprotokollis kirjeldatud ajavahemikus keskkonnaluba x (kehtis kuni 02.06.2023.a, vt väärteotoimiku lk 38-47), mis kohustab ettevõtet esitama jäätmearuannet, mis sisaldab andmeid jäätmealase tegevuse kohta (aruannete esitamise kohustuse ja korra kohta on selgitavaid ütlusi andnud tunnistajana Keskkonnaameti ametnik Kristo Keevand, vt väärteotoimiku lk 70-72). E-Äriregistri väljavõttest nähtub ka, et ettevõte põhitegevusalaks on tavajäätmete kogumine, lisategevusalana sorteeritud materjalide taaskasutusele võtmine ning et ajavahemikul 28.02.2019-05.05.2023.a oli ettevõtte juhatuse liikmeks XX. RKon tunnistajana ülekuulamisel kasutanud õigust keelduda ütluste andmisest, sest need võivad süüstada teda ennast (vt väärteotoimiku lk 48-59).
5. Tunnistaja X OÜ juhatuse liige KK ülekuulamise protokolliga (väärteotoimiku lk 50-51) on tõendatud, et tema on ainuke juhatuse liige X OÜ-s. Tunnistaja selgitab, et X OÜ tegeleb kaevetöödega ja trasside ehitusega (vt selle kohta ka X OÜ jäätmevaldkonna registreering väärteotoimiku lk 67). Ülekuulamisel selgub, et 2021.a lõpus võttis WW KK ühendust, et on võimalus teenida rahalist kasu jäätmeid vedades või neid peites. KK oli nõus ettepanekuga ning hakkas koos WW vedama 2022.a jaanuaris kive ja pinnast (ehitusjäätmeid) X OÜ veoautodega. Kivid ja pinnas võeti peale Scanwaste OÜ jäätmekäitluskohast x x. Kivid ja pinnas veeti x x x x asuvale X OÜ-le kuuluvale kinnistule. Veod x ja r kinnistu vahel toimusid paar nädalat. Jäätmeid veeti kinnistule, et rajada tee. X OÜ poolt esitati ehitusjäätmete eest arved Scanwaste OÜ-le, millised koostas KK isiklikult (vt väärteotoimiku lk 1-7 X 8

§ 280

lg-le 3 ning kontrollimist vajab, kas kaebaja on pannud toime selles sättes kirjeldatud rikkumise. 9. Kohus nõustub selles osas kaitsjaga. Keskkonnaameti enda poolt viidatud kehtiva Jäätmeseaduse seletuskirja põhjal, so „Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse 190 SE“ seletuskirjas (kättesaadav internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cf2190f4-e433-4590-86672ae543bcb20f/jaatmeseaduse-ja-pakendiseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-190-se-i/) lk 41 on märgitud, et: „Mitmed seni JäätSis olnud vastutussätted on sellised, mille teokoosseis on toodud

§-des 279 ja 280.

i § 279 näeb ette vastutust riikliku ja haldusjärelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve tegemist, ning § 280, kui esitatakse haldusorganile valeandmeid. … Nende rikkumiste korral on kohtuvälisel menetlejal võimalik vastutusättena rakendada

i vastutussätteid ning JäätSis ei ole vaja sisustada andmete esitamisega seotud vastutussätteid“. Samuti on eelnõu seletuskirjas JäätS § 120 kirjeldamise juures (lk 45) lõik, mille kohaselt: „Jäätmealase arvestuse pidamise korra rikkumine ei ole uus väärteokoosseis. Kehtiva JäätSi § 120 ülamärkega 6 näeb ette vastutuse JäätSi §-s 116 sätestatud jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest. Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmevaldaja üheks olulisemaks jäätmehoolduse kohustuseks JäätSi § 28 lõike 11 kohaselt ülevaate omamine tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Nõuetekohane ja pidev jäätmealane arvestus on aluseks usaldusväärsele infole, mis on vajalik, et koostada erinevaid kokkuvõtteid ja statistikat. Näiteks kui isik jäätmete üle arvestust ei pea, ei ole võimalik ka koostada JäätSi §-s 117 ette nähtud jäätmearuannet“. Edasi aga lk 47, et: „Tunnistatakse kehtetuks JäätSi §-d 120 ülamärkega 6 ja 121. JäätSi § 120 ülamärkega 6 kohaselt olid koosseisulised teod jäätmealase arvestuse korra rikkumine ja jäätmearuande esitamata jätmine. Jäätmealase arvestuse kohustuse mittetäitmine, kui jäätmehoolduse ühe põhialuse rikkumine, on koosseisuna viidud JäätSi § 120 rikkumise kirjelduse alla. Jäätmearuande esitamata jätmine on JäätSi vastutussätetest välja jäetud, kuna

i § 279 näeb ette sellesisulise vastutuse võimaluse“. 10. Seletuskirjast avaldatud lõikude kokkuvõttena on kohtu hinnangul mõistetav, et seadusandja tahe on olnud seaduse koostamisel, et JäätS § 120 alusel jääks karistatavaks jäätmealase arvestuse kohustuse mittetäitmine, mida aga käesolevalt menetlusalusele isikule ette ei heideta. Jäätmearuande esitamata jätmine või haldusorganile valeandmete esitamine on aga JäätSi vastutussätetest välja jäetud, kuna

i § 279 ja § 280 näevad ette sellesisulise vastutuse võimaluse. Ehk teisisõnu eristatud on nö ettevõttesiseselt jäätmealase arvestuse pidamisega seotud rikkumisi – kirjeldatud ülevaate omamine ettevõtte valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale (millised rikkumised on karistatavad JäätS § 120 järgi), ning haldusorganile jäätmealaste aruannete esitamata jätmist või aruannetes valeandmete esitamist (millised rikkumised on karistatavad

§ 279ja § 280 järgi), kuna kehtivas JäätSis ei ole sisustatud andmete esitamisega seotud vastutussätteid. Sarnast menetluspraktikat 10

§ 280mõttes.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukohtade järgi ei tingi süüdlase teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt RKKKo nr 3-1-1-71-13, p 7 ja nr 3-1-1-75-03, p 7).
2. Etteheidetava teo sisu – valeandmete esitamine – õigusliku hinnanguna

§ 280kohaldamisega ei muutu.

Vastava sätte järgi rikkumise ümber kvalifitseerimise võimalusele on kohus poolte tähelepanu 04.04.2024.a kirjalikule menetlusele ülemineku määruses juhtinud ning menetlusosalised on saanud selles osas oma arvamuse avaldada. Kohtu hinnangul ei ole seega käesolevas asjas

§ 280kohaldamine üllatuslik.

13.

§ 280on deliktitüübilt formaalne, st koosseis ei hõlma tagajärge.

Väärteoprotokollist peab seega nähtuma etteheidetav tegu (valeandmete esitamine), õigete andmete esitamise kohustus ja asjaolu, et menetlusalune isik nimetatud kohustust rikkus. Etteheide on väärteoprotokolli põhjal 2022.a jäätmearuandes 1250,13 tonni jäätmete (koodiga 17 05 04) üleandmise kajastamata jätmine. Ülaltoodult aruande järgi ei toimunud perioodil jäätmete koodiga 17 05 04 andmist X OÜ-le. Küll oleks pidanud nimetatud jäätmete üleandmine jäätmearuandes kajastuma ning esitatud on valeandmeid. Kohustus vastavad andmed aruandes esitada tuleb väärteoprotokollis õigesti märgituna JäätS § 117 lg 1 ning sama sätte alusel 23.01.2020 a vastu võetud määruse nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“, § 3 lg 2 p 13. 14.

§ 14

lg 1 p 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. KeÜS § 221 järgi on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama sättes loetletud keskkonnaalastest seadustest, sh jäätmeseadusest, ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Riigikohtu seisukoha kohaselt sätestab KeÜS 221 piisavalt täpselt, milliste juriidilise isiku kohustuste täitmise eest vastutab juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja ning, et nimetatud sätet on võimalik kasutada karistusõiguslikult isiku vastutusele võtmiseks (RKKKo nr 4-23-1254, p 10 jj). 13.11.2023.a väärteoprotokolli ja 11.12.2023.a otsuse kohaselt on Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ vastutus 2022.a jäätmearuandes ebaõigete andmete esitamise osas tuletatud ettevõtte juhatuse liikme XXa tegevusest. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus antud juhul avatud tema organi liikme tegevuse kaudu. Riigikohtu 08.03.2017 otsuses nr 3-1-1-84-16 on

§ 14

lg 1 p 1 tähenduses selgitatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidiline isik vastutab üldjuhul vaid siis (va alates 01.11.2023.a kehtivad füüsilise isiku vastutusest sõltumatuse juhtud), kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

§ 2

lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. 11

§ 18lg 3 mõistes.

Keskkonnaamet täpsustab, et RK, Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ juhatuse liikmena oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et töökorraldus, kus mitmed isikud täidavad jäätmearuannet ja ei teostata kõikide sisestatud andmete üle kontrolli, ei pruugi tagada jäätmeseadusest ja alamaktidest tulenevate nõuete täitmist. Tunnistaja OT on andnud ütlused, et just RK teostas lõpliku kontrolli käitluskohas sissetulevate ja väljaminevate jäätmete üle, mis sisestati jäätmearuandesse. Aruande andmed KOTKASesse sisestas OT, kuid tema ütluste kohaselt enne lõpliku kinnitamist palus ta ettevõtte esindajal andmed üle vaadata. Ehk OT koostas talle antud algandmete põhjal Keskkonnaametile esitamiseks valeandmetega aruande, kuid XX enne aruande lõpliku kinnitamist seda kontrollides, oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aruandes esinevatele vigadele tähelepanu juhtima ning korraldama vigade kõrvaldamise. Kohustust ei oleks rikutud, kui oleks esitatud õigeid andmeid nagu JäätS § 117 lg 1 seda ette näeb. Kohtu hinnangul oli ettevõtte juhatuse tööülesandeks kontrollida töötajate tegevusi, anda suuniseid ja korraldusi, sh kontrollida RK enda poolt volitatud isiku OT tegevusi. Üheks oluliseks ülesandeks on tagada ettevõtte poolt õigete ja täielike andmetega aruannete esitamine haldusasutustele. RK oli Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ juhatuse liikmena olemas õigus teha otsuseid ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. Korraldades Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ jäätmearuandlust ebaõigete andmete esitamise teel, tegutses RK juriidilise isiku huvides ja ettevõtte igapäevase tegevuse raames, st korraldas aruande esitamist, mida tuli Keskkonnaametile esitada iga-aastaselt, ehk regulaarselt. Eeltoodu põhja on tõendamist leidnud, et Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ 2022.a jäätmearuandes jäeti kajastamata jäätmete koodiga 17 05 04 andmine X OÜ-le konkreetsel ajaperioodil, so 2022.a, ning esitati jäätmearuandes ebaõigeid andmeid. 16. Haldusorganile valeandmete esitamise eest võib juriidilist isikut

§ 280

lg 3 järgi karistada üksnes juhul, kui teo subjektiivsed tunnused on realiseeritud otsese tahtlusega või kavatsetult, kuna Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud arusaama järgi eeldab süüteokoosseisudes kasutatud termin „teadvalt“ teo toimepanemise suhtes vähemalt otsest tahtlust (vt nt RKKKo nr 3- 1-187-06, p 8 ja nr 3-1-1-31-07, p 9.2). Kohtuvälise menetleja hinnangul pani RKJäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ juhatuse liikmena ebaõigete andmete esitamise toime vähemalt ettevaatamatusest. Seega väärteoprotokolli teokirjeldustest ei tule antud juhul välja järeldus, et Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ juhatuse liikme RK käitumises esines

§-s 280 ettenähtud süüteokoosseisu subjektiivne tunnus - haldusorganile teadvalt valeandmete esitamine. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud (vt RKKKo nr 3-1-1-7-04, p 10; nr 3-1-1-88-12, p 7 ja nr 3-1-1-66-14, p 6). Tuvastatav ei ole RK tahtlus puuduliku töökorralduse või järelevalve kui ka toime pandava põhiteo suhtes. Kuna juriidilise isiku juhatuse liikme tegevuses subjektiivne koosseisupärasus puudub, puudub ka edasine menetluslik võimalus tuvastada menetlusaluse isiku teo õigusvastasust ja süüd ning väärteomenetlus tuleb lõpetada (vt ka RKKKo nr 3-1-1-45-11, p 13).

1. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus esitatud kaebuse ja teeb VTMS § 132 p 3 alusel uue otsuse, lõpetades menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, kuna Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ juhtivtöötaja ei pannud tegu toime tahtlikult. Kuna väärteomenetlus tuleb lõpetada, ei käsitle kohus edasisi kaebuse väiteid väärteomenetluse lõpetamise osas menetlusaluse isiku süü suurusest tulenevalt või kohaldatud trahvisumma ülemäärasuse osas. Menetluskulud
2. Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ kaitsja Janar Urres on esitanud kohtule taotluse mõista Jäätmekäitlus muuseum ja õppekeskus OÜ kasuks välja 2219,20 euro suurune kaitsjatasu (sh 12