← Eesti

3-21-2398/89

Obsah (4)§ 152§ 155§ 238§ 175

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-21-2398 21. ju

) § 152 lg 1 p 5 alusel. Kaebaja esindaja leidis, et tekkinud mittevaralise kahju hüvitamine ei ole lahutamatult kaebajaga seotud, ning esitas kohtule pärimistunnistuse, mille kohaselt on kaebaja pärijaks tema poeg Q (kaebaja õigusjärglane). 4. Tallinna Ringkonnakohus lõpetas 20. veebruari 2024. a määrusega menetluse

§ 152lg 1 p 5 alusel ning tühistas Tallinna Halduskohtu 6.

veebruari 2023. a otsuse. Ringkonnakohus leidis, et kui kaebajale on vastustajate tegevuse tõttu tekkinud mittevaraline kahju, siis oli see kahju lahutamatult kaebajaga seotud, sest kahju tekitanud hingeline valu ja kannatused on 3-21-2398 lahutamatult isikuga seotud. Avalik-õiguslikus suhtes ei hüvitata kahju alati rahas ning seetõttu ei pruugi kaebaja nõue olla varaline. Seega ei ole kohtu menetluses olev kahjunõue kaebaja vara ning ei läinud pärimisega kaebaja õigusjärglasele üle (pärimisseaduse (PärS) § 2). Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, siis tühistatakse ühtlasi alama astme kohtu lahend (

§ 155lg 3).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja õigusjärglane palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega lõpetati menetlus. Kaebaja nõue on päritav ning seega ei olnud alust menetluse lõpetamiseks. Nõude päritavust ei mõjuta asjaolu, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 3 alusel võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitada ka muul moel. RVastS § 10 lg 1 alusel on kolmandal isikul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-19-08 leidnud, et kui isikul on tekkinud mittevaralise kahju nõue kehavigastuste tekitamise või tervise kahjustamise tõttu, siis selline nõue on loovutatav ning päritav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  2. aprilli
  3. a otsus asjas nr 3-2-1-19-08, punkt 15). Seega on päritav ka kaebaja nõue. Juhul kui avalik-õiguslikus suhtes tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei oleks päritav, siis poleks isikud kaitstud riigi omavoli eest (põhiseaduse § 13 lg 2).
  4. Tervisekassa nõustub Tallinna Ringkonnakohtu
  5. veebruari
  6. a määruse põhjendustega ning palub jätta määruskaebus rahuldamata.
  7. Terviseamet ei vastanud määruskaebusele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  8. Määruskaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu määrus tühistada

§ 238lg 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

Menetluse

§ 152

lg 1 p 5 alusel lõpetamise üks eeldustest ei olnud täidetud ning asi tuleb saata tagasi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. 9.

§ 152

lg 1 p 5 alusel menetluse lõpetamine eeldab, et õigussuhe, milles vaidlus on tekkinud, ei võimalda õigusjärglust. Käesolevas asjas vaieldakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise üle. Seda reguleeriv RVastS ega ükski teine seadus ei sätesta, et selline õigussuhe ei võimalda õigusjärglust.

  1. Q on kaebaja õigusjärglane tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg-st
  2. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus. Q õigusjärgluse aluseks on PärS §
  4. PärS § 2 näeb ette, et pärandiks on pärandaja vara, mille hulka ei kuulu pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kolleegium leiab, et käesolevas asjas on asjakohane viidata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele asjas nr 3-2-1-19-08, mille p-s 15 on Riigikohus märkinud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude võib esitada ka kahju kannatanud isiku pärija, st see ei ole lahutamatult pärandaja isikuga seotud. Sama seisukohta väljendas ka Riigikohtu kriminaalkolleegium
  5. oktoobri
  6. a otsuses asjas nr 3-1-1-57-10 (punkt 27). Seega on kohtupraktika eraõiguses võtnud seisukoha, et mittevaralise kahju nõue on päritav.
  7. RVastS § 7 lg 4 näeb ette, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-ile ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS ei sisalda ühtegi sätet, 2

(3)3-21-2398 mis välistaks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele eraõiguslike sätete kohaldamist. Samuti ei leia kolleegium, et praegusel juhul tuleneks avalik-õigusliku suhte olemusest põhjust, miks mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul mitte kohaldada eraõiguslikke kahju hüvitamise sätteid (vrd nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. jaanuari
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-76-15, punkt 13). Ringkonnakohtu esile toodud asjaolu, et mittevaraline kahju ei ole RVastS § 11 lg 3 kohaselt alati rahas hüvitatav, ei välista praegusel juhul üldõigusjärglust, sest kohtu menetluses oli kaebaja rahaline nõue.
  3. Seega ei olnud praegusel juhul täidetud

§ 152

lg 1 p-s 5 sätestatud eeldus menetluse lõpetamiseks, sest õigussuhe, milles vaidlus oli tekkinud, võimaldab õigusjärglust. 14. Kohtulahendi avaldamisel tuleb kaebaja ja tema õigusjärglase nimed asendada tähemärkidega (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.