← Eesti

3-23-885/54

Obsah (6)§ 158§ 134§ 249§ 41§ 251§ 175

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-23-885 21. juu

§ 158

lg-t 3, ei ole kohtul asjakohane anda vastavat hinnangut esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. 7.

  1. Koonga Kool ei ole mitte kunagi olnud iseseisev õigussubjekt. Tegemist on vastustaja hallatava asutusega. See asjaolu toetab ringkonnakohtu seisukohta, et haridusvõrgu ümberkorraldamist puudutavad haldusaktid on halduse siseaktid.
  2. Riigikohus küsis vastustajalt määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel täpsustavaid küsimusi. Kohtu hinnangul oli vaja vastata järgmistele küsimustele:

(1)milline on Koonga Kooli kolmanda kooliastme sulgemise tõttu saavutatav kokkuhoid,
(2)milline on vastustaja pakutav transpordilahendus, et õpilastel oleks võimalik Koonga ja Lihula vahel mõistliku ajaga liikuda, ning
(3)millises järgus on Lihula Gümnaasiumi uue hoone ehitamiseks välja kuulutatud riigihange ja milline on uue koolihoone valmimise ajakava. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus ning kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Siiski ei kaalu kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus üles olulist avalikku huvi, milleks on kõikidele Lääneranna valla 5
(7)3-23-885 õpilastele turvalise õppekeskkonna loomine ja kvaliteetse hariduse pakkumine. Seetõttu tuleb jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata.
  1. Kolleegium võttis määruskaebuse lahendamisel arvesse ka vastustaja
  2. mail 2024 Riigikohtule avaldatud asjaolusid (

§ 134ja § 252 lg 2, halduskolleegiumi otsus nr 3-21-2241/11, p 15).

11.

§ 249

lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3 esimene lause).

Esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust (halduskolleegiumi otsus nr 3-21-2241/11, p 15).

  1. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus, st peab esinema olukord, kus kaebajate õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (halduskolleegiumi otsus nr 3-21-2241/11, p 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamiseks peab taotletav abinõu aitama kaebajatel põhivaidluse tulemuse selgumiseni kas oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. 12.
  2. Kaebajad on esialgse õiguskaitse vajadust põhistanud sellega, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel hakkab vastustaja ellu viima kolmanda kooliastme sulgemiseks vajalikke muudatusi, sh koondama kooli töötajaid. Lisaks peavad kaebajad leidma oma lastele uued koolikohad ja korraldama sellest lähtuvalt laste elu täielikult ümber. Isegi kui kaebus rahuldatakse, on muudatuste tagasipööramine oluliselt raskendatud. 12.
  3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja on otsustanud kolmanda kooliastme sulgeda juba
  4. a sügisest, mis tähendab, et kaebajate X ja Y lapsed peavad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jätkama
  5. a sügisest oma kooliteed mõnes muus koolis. Eeltoodu ei kohaldu kaebaja Q lapsele, kes lõpetab Koonga Kooli
  6. a suvel. Võib olla kindel, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel läheb vastustaja Koonga Kooli kolmanda kooliastme sulgemisega edasi. Sealjuures ei ole kindel, et kaebuse rahuldamise korral on kaebajate lastel võimalik Koonga Kooli naasta. Kuigi pöördumatute tagajärgede saabumine kaebajatele ei ole kindel, on selliste kahjulike tagajärgede saabumise oht siiski arvestatav, mistõttu võib jaatada ka nende esialgse õiguskaitse vajadust. Otsuse nr 95 p 1 ja alapunktide 1.1–1.3 kehtivuse peatamisel oleks kaebajate lastel võimalik kohtuvaidluse lõpuni Koonga Koolis oma haridusteed jätkata.
  7. Lisaks esialgse õiguskaitse vajadusele peab kohus hindama ka kaebuse perspektiivi. Ebaõige on kaebajate seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus. Kaebuse ilmselge perspektiivitus on vaid üheks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Isegi kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb siiski perspektiivikuse kõrval arvestada ka oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-54-06, p 12). 13.
  8. Kaebajad on vastustajale peamiselt ette heitnud kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse olulist rikkumist ning seda, et vaidlusalune otsus on oluliste põhjendamispuuduste ja kaalutlusvigadega. Kaebajad on lisaks selgitanud, et vaidlusaluse otsuse tegemisel on lähtutud ebaõigetest majanduslikest kaalutlustest, puudub analüüs koolivõrgu ümberkorraldamisega kaasneva koolitee pikkuse muutuse kohta ning pole arvestatud Lihula Gümnaasiumi koolihoone väga halva seisukorraga. 6

(7)3-23-885 13.
  1. Hoolimata sellest, et halduskohus ja ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata ning ka teiste otsuses nr 95 toodud koolide puhul on kohtud jätnud kaebused rahuldamata, ei ole kolleegiumi hinnangul põhjust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.
  2. Esialgse õiguskaitse vajaduse ja kaebuse perspektiivikuse kõrval tuleb aga arvestada ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi. Ringkonnakohus on pidanud kaebajate esialgse õiguskaitse vajadusest kaalukamaks avalikku huvi tagada kõigile valla õpilastele (sh Lihula Gümnaasiumi õpilastele) turvaline ja toetav õppekeskkond, samuti õpetajatele head töötingimused ning motiveeriv ja konkurentsivõimeline töötasu. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. 14.
  3. Vastustaja on otsuse nr 95 seletuskirjas selgitanud, et Lääneranna valla munitsipaalkoolide võrgu korrastamine on eelkõige vajalik selleks, et vähendada vastustaja püsikulusid ja seeläbi tõsta valla laenuvõimekust. Laenuvõimekuse tõstmine on aga vältimatult vajalik Lihula Gümnaasiumi uue koolihoone ehituseks esmase lisarahastuse leidmiseks. Kolleegiumile
  4. mail 2024 avaldatud asjaolude kohaselt on uue koolihoone ehituseks välja kuulutatud riigihange nr 274350 „Lihula kooli uue õppehoone ehitustööd“, milles on pakkumuse esitanud kolm ehitusettevõtjat ning mille läbirääkimiste edukuse korral soovitakse jõuda ühega neist hankelepingu sõlmimiseni
  5. a juunis. 14.
  6. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel on paratamatu, et mõningad faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad veel olla ebaselged (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ehkki käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole teada, millal uus koolihoone valmib, on vastustaja juba astunud konkreetseid samme Lihulasse uue koolihoone ehitamiseks. Sealjuures on vastustaja toonitanud, et hankelepingu läbirääkimiste esemeks ei ole hoone lõpliku kasutusvalmiduse tähtaeg, milleks on 67 nädalat hankelepingu sõlmimisest. Praegusel juhul võib esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneda oluline negatiivne mõju avalikule huvile: püsikulude vähendamata jätmine võib kaasa tuua olukorra, kus vastustaja võib krediidivõimekuse puudumise tõttu hätta jääda nii uue koolihoone ehitamiseks laenulepingu sõlmimisega kui ka hiljem selle lepingu alusel laenu tagasimaksete teostamisega. See aga takistaks vastustajal luua turvalisemat ja kvaliteetsemat õppekeskkonda kõikidele Lääneranna valla õpilastele. 14.
  7. Võttes arvesse võimalikku avalikku kasu, ei saa seetõttu pidada kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ülekaalukaks. Ehkki kolleegium jaatas kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust, ei saa pidada vähem tähtsaks kõigi Lääneranna valla õpilaste õigust turvalisele koolikeskkonnale ja kvaliteetsele haridusele.
  8. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kui taotletud abinõud jäävad väljapoole vaidluse eset (

§ 41

). Taotletud abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt

§ 251lg 1, halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1245/31, p 16).

Seega jättis ringkonnakohus õigesti kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata osas, milles kaebajad palusid keelata vastustajal igasuguste otsuste tegemine, mis lõpetavad Koonga Kooli õigussubjektsuse.

  1. Eeltoodu põhjal jätab kolleegium kaebajate määruskaebuse rahuldamata.
  2. Kohtumääruse avaldamisel tuleb kaebajate nimed asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.