) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal ning sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud 11.03.2022 hageja opereeritavale parkimisalale Tammsaare Ärikeskus, Tallinn. Hageja esitas pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 21.03.2024, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. 22.03.2024 edastas kostja kohtule e-kirja aadressilt xxxx, mille kohus edastas vastamiseks hagejale. Täiendavalt saatis kostja 25.03.2024 e-kirja, milles palus selgitada kuidas on nõue järsku kolme kordistunud. Antud e-kiri on hagejale tehtud nähtavaks kohtuinfosüsteemis. Kohus edastas 25.03.2024 kostjale e-kirja xxxx, milles selgitas, et Harju Maakohtu 21.03.2024 kohtumääruses on märgitud, mida peab kostja vastus sisaldama ning millises vormis tuleb vastus esitada. Kohus märkis, et ootab kostja vastust hiljemalt 02.04.2024. Kohus edastas täiendavalt 09.04.2024 kostjale e-kirja aadressile xxxx, millele oli lisatud juurde hagimaterjalid ja 21.03.2024 kohtumäärus ning kohus märkis antud kirjas, et loeb materjalid kätte saaduks 3 tööpäeva möödumisel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (23.04.2024) ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise 2 suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (220 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 110 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 35 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 65 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 210 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.