KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. mail 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-8581 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1 G.V tunnistati süüdi Viru Maakohtu 24.10.2018 kohtuotsusega
§ 423järgi kokkuleppemenetluses ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus jõustus 09.11.2018. 1
(7)Karistuse kandmise algus 21.12.2018 ja lõpp 21.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.04.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on G.V kriminaalkorras karistatud kolmel korral, ka vanglas viibib kolmandat korda. Vangistused on lühiajalised- 1 kuu, 2 kuu, 6 kuud. Isiku kuriteod on kõik samalaadsed, soodusteguriks impulsiivsus ja mõtlematus. Vägivaldsust ei esine, alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamist kuritegude toimepanemisel ei ole tuvastatud. Kuna G.V poolt ärakandmisele kuuluv karistus on lühem, kui 1 aasta, talle individuaalset täitmiskava ei koostata. Isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud probleemideta, mida näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument isikutunnistus AA0932580 kehtivusega kuni 05.03.
- G.V on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxx. Tegemist on ühekordse eramajaga, mis kuulub isiku emale M. K.. Igapäevaselt elavad ülaltoodud aadressil isiku ema M.K. ja isa H.Ü.. Mõlemad on nõus isiku elama asumisega eespool toodud aadressil. Isikul on põhiharidus, omandatud lihtsustatud õppekava järgi xxx, kuna tervisliku seisundi tõttu puudus palju koolist ning ei suutnud tavakooli õppekava järgida. Enne vangistust töötas ametlikult xxx (heakorratööd jm, Töötukassa poolt suunatud), enne seda on töötanud mitteametlikult ehitustel abitöödel. Vanglas rahaliselt keegi ei toeta, tööga hõivatud ei ole lühikes karistusaja ja tervisliku seisundi tõttu. Toimetulekuvõimet isik ise hinnata ei oska, vestlusel ilmnes, et päris ise toime ei tulnud, isa aitas. Varavastaseid kuritegusid toime pannud ei ole. Vangla andmetel võlgnevusi 1 889,
- Toimepandud kuriteod ei ole seotud isiku tööalase hõivatuse ja/või majandusliku toimetulekuga. G.V puudub võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral töökoht, ise arvab, et läheb tagasi xxx. G.V lähivõrgustikku kuuluvad tema ema, isa ja vanem õde. Isa sõnul on suhted peres korras ning lähedased ootavad G.V koju. Samuti ollakse valmis vajaduse korral isikut igakülgselt toetama. Ka G.V ise hindab peresuhteid headeks ja toetavateks, väljaspool vanglat suhtlusringkonnas kriminaalse mõtteviisiga isikuid pole. Toimepandud kuriteod viitavad isiku kalduvusele viljeleda riskivat ja hoolimatut elustiili. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise risk puudub. Vangla andmetel põeb kroonilist haigust, tuvastatud töövõimetus enne vangistust oli 60%. Vabanemisel on võimalik taas taotleda töövõimetoetust. Enesehinnang adekvaatne, isik ise hindab oma tervist normaalseks, niivõrd, kuivõrd sellise haigusega see võimalik on. Suhtlemisoskused mitte päris ea- ja taustakohased, vägivaldset käitumist tuvastatud ei ole, kuid toimepandud kuri- ja väärtegude laad viitavad impulsiivsusele ja kesisele probleemilahendusoskusele. Tulevikueesmärgid lihtsad, elementaarsed ja teostatavad, peamise eesmärgina toob välja tööleasumise, samuti soovib siiski omandada B-kategooria juhtimisõiguse, et edaspidi mitte enam seadusega pahuksisse sattuda. Kuritegelikke ja vaenulikke hoiakuid ei väljenda, ametnikesse suhtub viisakalt, käitumine probleemideta. On olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo (lubadeta sõitmine), mistõttu karistus pöörati täitmisele. Suhtumine ühiskonda jätab soovida, mida näitavad isiku poolt toimepandud kuri- ja väärteod. Ise väljendab soovi edasi elada õiguskuulekalt, kuid varasemat käitumist arvestades ei ole teada, kas ta seda ka suudab. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele väheohtlik: avalikkus (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 19 %. Eeltoodule tuginedes toetab Viru Vangla G.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus leiab, et G.V tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata määrata Hillar 2
(7)G.V-le katseaeg ja käitumiskontrolli pikkuseks mitte vähem, kui 6 kuud tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Arvamus katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta G.V võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral kohustada teda täitma lisakohustusi:
§ 75
lg 2 p 8 – osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud programmis, mis maandab isiku uue kuriteo sooritamise riske;
§75
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. Prokurör kirjalikus seisukohas ühineb vangla seisukohaga ja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. G.V selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et G.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangla on esitanud isiku kohta andmed tema elu ja käitumise kohta enne vangistust. Enne vangistust on isikule määratud osaline töövõime (töövõimetus enne vangistust 60 %). Isik töötas enne vangistust OÜ Keerub (heakorratööd). Varasemalt töötanud mitteametlikult ehitustel abitöödel. Isikul on omandatud põhiharidus lihtsustatud õppekava järgi Vaeküla koolis Lääne-Virumaal, tervisliku seisundi tõttu. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik eelnevalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, pani katseajal toime uue kuriteo ja varasemalt on tal karistus pööratud täitmisele. Isiku varasem suhtumine ühiskonda on jätnud soovida, mida näitavad tema poolt toimepandud kuri- ja väärteod. Isikul on toetav perekond. Isik põeb kroonilisthaigust. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud perekonna toetus, varasem kriminaalhooldus ega korduv karistatus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Kriminaalhooldus ei olnud pisav meede, et isik loobuks liiklusalaste kuritegude toimepanemisest. Ka varasemad kuriteod olid liiklusalased. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 3 kriminaalkaristust. Isiku kuriteod on kõik samalaadsed, mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. 3
(7)Käesolevat karistust kannab samuti mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Isik omab 1 väärteokaristust, see on mõistetud LS § 201 lg 2 järgi. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isiku pikaajaline käitumine on see, et ta juhib ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Isik paneb toime uusi kuritegusid hoolimata kriminaalhooldusest ja varasematest vangistustest. Isik ei ole oma varasematest rikkumistest järeldusi teinud. Positiivne on, et isik soovib ära teha B-kategooria juhtimisõiguse, et mitte edaspidi seadust rikkuda. Isik on avaldanud soovi elada edasi õiguskuulekalt. Samas leiab kohus, et isiku varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine näitab, et sellegi poolest esineb risk ja oht, et vabaduses võivad olla ohustatud teised isikud, see risk ei ole vähenenud vaid vastupidi- risk on üsna reaalne. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Kinnipeetavale ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, kuna ärakandmisele kuuluv karistus on lühem, kui üks aasta. Isiku käitumine vangistuses on olnud probleemideta. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on kinnipeetava käitumine vanglas olnud väga hea, mis annab väga hea eelduse ennetähtaegseks vabastamiseks. Isiku karistusaeg lõpeb 21.06.2019 ehl on jäänud poolteist kuud. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Kinnipeetaval on toetav tugivõrgustik, ema, isa ja vanema õe näol. Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – elukoht, toetav tuivõrgustik ja varasem töökogemus ning motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja õiguskuuleka elu elamiseks. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kehtiv isikut tõendav dokument isikutunnistus AA0932580 kehtivusega kuni 05.03.2020. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Isikul vangla andmetel tasumata võlgnevus summas 1 889,52 euro ulatuses. Vabanemise korral on isikul võimalik asuda elama xxx. Tegemist on ühekordse eramajaga, mis kuulub isiku emale M. K.. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne elukoha võimalus olemas, tal on varasem töökogemus, toetav tugivõrgustik ning motiveeritud elama edaspidi õiguskuulekalt. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 4
(7)Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist, oleks lühikese vangistuse kandmine täitnud karistuse eesmärgid. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud järeldusi oma varasema käitumise, hoiakute osas ja oma elu muutmiseks on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda eelkõige põhjusel, et isik paneb järjepidevalt toime uusi samaliigilisi kuritegusid. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et tulenevalt vangla iseloomustest on isikul võlgnevus 1 889,52 euro ulatuses. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Isik on avaldanud, et arvab et saaks tööle vanase töökohta OÜ Keerub, kuid see töökoht pole talle garanteeritud. Isikul oli enne vangistust osaline töövõimekaotus 60 % ja peale vanglast vabanemist oleks tal võimalik seda uuesti taotleda. Siis oleks isikul olemas vähemalt tagasihoidlik sissetulek. Isik ei ole pannud varasemalt kuritegusid toime varalise kasu saamise eesmärgil, kuid kohtu hinnangul võib võlgnevuse olemasolu halvendada isiku majandusliku olukorda ja isikul võivad esineda tagasilanguse perioode. Kohtu hinnangul isiku väikese sissetuleku saamine ja võlgnevuse omamine võib halvendada isiku majandusliku olukorda ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Ühtlasi võib tõdeda, et isiku liikluskultuur jätab soovida ja vangistuse ajal ei ole isikuga tehtud resotsialiseerivat tööd, mis vähendaks liiklusalaste kuritegude toimepanemise riski ( mõjuv põhjus, et karistusaeg on lühike). Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.06.2019, s.o vähem kui 2 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on olemas võimalik elukoht, toetav tugivõrgustik ja soov elada edaspidi õiguskuulekalt, samas peab vajalikuks märkida, et isikul olid nimetatud positiivsed asjaolud olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul nende positiivsete asjaolude olemasolu nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse 5
(7)vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (hea käitumine vangistuses, distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse olemasolu nii kriminaal -kui ka väärteokorras, katseajal kuriteo toimepanemine ja korduvate reaalsete vanglakaristuste kandmised. Isik ei ole varasematest karistustest vastavaid järeldusi teinud, et elada edaspidi seadusekuulekat elu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, varasema kriminaalhoolduse nõuete rikkumist, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu G.V temale Viru Maakohtu 24.10.2018 kohtuotseusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(7)Inna Kirsipuu kohtunik 7
(7)