← Eesti

2-23-142859/9

Obsah (5)§ 142§ 444§ 177§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-142859 Tsiviilasi AS PlusP

) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 354,62 euro saamiseks. Kohus tegi 23.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 12.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS PlusPlus Capital nõude O. B. vastu 354,62 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 19.02.2024 hagiavalduse, mille kohaselt E AS ja kostja sõlmisid 27.02.2019 liitumislepingu nr xxxx, mille abil pakkus E AS kostjale telekommunikatsiooniteenuseid telefoninumbrile xxxx. 13.08.2019 sõlmisid kostja ja E AS liitumislepingu nr xxxx, mille alusel kohustus E AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxx. Lisaks sellele sõlmisid E AS ja kostja 13.08.2019 osamaksetega vara müügilepingu (liitumisleping nr xxxx lisa nr. xxxx), mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas. E AS esitas kostjale osutatud teenuste ja soetatud seadmete ostuhinna eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks, aga kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. Kostja jättis E AS poolt esitatud arved tasumata alates 01.03.2021 ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus E AS-i ees summas 202,96 eurot. E AS loovutas nõude kostja vastu 13.04.2023 hagejale. Hageja palus mõista kostjalt välja E AS ja O. B. vahel 27.02.2019 sõlmitud E AS liitumislepingust nr. xxxx, 13.08.2019 sõlmitud E liitumislepingust nr. xxxx ja 13.08.2019 sõlmitud E osamaksetega vara müügilepingust liitumislepingu nr. xxxx lisast nr. xxxx tulenev võlgnevus 202.96 €, viivised 133.86 €, sissenõudekulud 25 €. Lisaks sellele palus hageja mõista kostjalt välja veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis alates 20.02.2024 määras 0,065%. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 27.03.2024 avalikult kohtuteate avaldamisega 11.03.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. 2 Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 õigusabikulud summas 120 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot välja mõista.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.