Obsah (13)

§ 113§ 208§ 402§ 406§ 4062§ 4034§ 403§ 416§ 94§ 1132§ 101§ 415§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-107013 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude (711 eurot) tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 15.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y. D.lt (kostja) 1 902,53 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 27.07.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 07.08.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1 128,20 eurot, intressi 17,76 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 838,81 eurot ning viivise alates 08.08.2023 kuni põhinõude (1 128,20 eurot) täitmiseni määraga 0,0863% päevas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 440 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T ja kostja kliendilepingu, mille alusel sai kostja hakata kasutama T teenuseid, sõlmides selleks vastavad lepingud. T ja kostja sõlmisid järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba, s.o mobiiltelefoni Samsung Galaxy S20 5G (must) maksumusega 999 eurot. Kostja kohustus seadme eest tasuma 36 osamaksena alates 20.05.2020 kuni 20.04.
3. Lepingus lepiti kokku intressimääras 0% aastas. T ja kostja sõlmisid ka järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba, s.o seikluskaamera GoPro HERO8 Black Bundle maksumusega 379 eurot ning milles pooled leppisid kokku lepingutasus 19,90 eurot. Kostja kohustus seadme eest tasuma 36 osamaksena alates 20.05.2020 kuni 20.04.
4. Lepingus lepiti kokku intressimääras 21,90% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 29,20%. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja oli tagasimaksetega viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Lisaks jäi kostjal tasumata e-poe kohaletoimetamise tasu 5,90 eurot. T saatis kostjale 27.07.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust määratud tähtajaks, luges T 13.08.2020 lepingu ülesöelduks. 27.05.2022 loovutas T nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 13.06.2022 kirjaga. Hageja nõuab viivist kostjale väljastatud arvete alusel ja pärast lepingu ülesütlemist jääkväärtustelt ülesütlemisele järgnevast päevast, alates 14.08.2020 lepingus kokku lepitud kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, s.o perioodil 21.05.2020–31.12.2022 0,066% päevas ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023 0,0863% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised 838,81 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 35 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 10.06.2022 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 13.10.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 30.01.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot. 2
5. Kohus toimetas hagi kostjale kätte 28.10.
6. Kostja ei ole hagile vastanud.
7. Kohus märkis 12.12.2023 kohtunõudes, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale täiendava tähtaja ümberarvestuse tegemiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja kohtunõudele ei vastanud.
8. 04.04.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat täiendavalt hagi nõuet täpsustama ja teatas, et tulenevalt esitatud nõuete suurusest menetleb kohus asja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le
10. Hageja märkis 15.04.2024 vastuses kohtunõudele, et ei nõustu kohtu esialgse hinnanguga ning jääb seisukoha juurde, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seejuures esitas hageja alternatiivse vähendatud nõude koos ümberarvestatud tagasimaksetega ning loobus edasiulatuva viivise nõudest.
11. Kohus palus 18.04.2024 kirjaga hagejal alternatiivset nõuet täpsustada.
12. 25.04.2024 vastuses märkis hageja, et loobub põhinõude 25,80 eurot ja intressinõude 17,76 eurot osas haginõudest alternatiivnõudena. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1 128,20 eurot, intressi 17,76 eurot, e-poe kohaletoimetamise tasu 5,90 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 838,81 eurot. Edasiulatuvast viivisenõudest on hageja loobunud.
14. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja on 15.04.2024 menetlusdokumendis loobunud edasiulatuvast viivise nõudest. Kohus võtab loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse osas, milles hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
15. Kohus tuvastas, et T ja kostja sõlmisid 27.04.2020 järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille esemeks oli mobiiltelefon Samsung Galaxy S20 5G (must) maksumusega 999 eurot (dtl 31-34) ja 27.04.2020 järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille esemeks oli seikluskaamera GoPro HERO8 Black Bundle maksumusega 379 eurot (dtl 35-38). Lepingu nr xxxx puhul tuli kostjal tasuda sissemaks 199,80 eurot ning lepingu nr xxxx puhul lepingutasu 19,90 eurot ja sissemaks 75,80 eurot. Kuivõrd kostja ei ole menetluses vaielnud vastu kauba kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja ei ole eelnimetatud kaupa kätte saanud. Lepingute kohaselt tuli kostjal tasuda kauba eest vastavalt T esitatud arvetele. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja sissemaksete summad (199,90 eurot + 75,80 eurot), kuid ei ole T esitatud arveid tasunud alates 20.05.2020 osamaksest.
16. Nõude üleminek Telialt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis edastati kostjale lepingus märgitud postiaadressile (dtl 64).
17. T ja kostja vahel sõlmitud lepingud nr xxxx ja nr xxxx on müügilepingud

§ 208lg 1 järgi.

Leping nr xxxx on lisaks ka tarbijakrediidileping

§ 402

lg 1 mõttes, kuna tegemist on tasulise järelmaksulepinguga (makselt arvestatakse intressi). Kuivõrd T ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr xxxx puhul on tegemist tasuta järelmaksuga, millelt kostja ei kohustunud tasuma intressi, ei kohaldu sellele lepingule tarbijakrediidi sätted. 3 14. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 406

² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 15. Kohus tuvastas, et 27.04.2020 seisuga (lepingu nr xxxx sõlmimise aeg; dtl 35) oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,61%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 61,83%. Praegusel juhul ei ületa lepingust nr xxxx tuleneva laenu krediidi kulukuse määr (29,20%)

§ 4062lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
2. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55). Tarbijal on küll

§ 403

⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2‑14‑21710, p 29.3). Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 4 • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

1. Kohus selgitas hagejale 11.08.2023 ja 12.12.2023, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 110-111).
2. Hagiavaldusest, krediidiandja 25.08.2023 seisukohast ja hageja 15.04.2024 vastusest ning sellele lisatud tõenditest järeldub, et maksevõime hindamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 18.
3. Krediidiandja selgituse (dtl 80-82) kohaselt oli kostjal positiivne sisemine reiting, puudusid Creditinfo maksehäireregistri andmetel aktiivsed ja lõpetatud võlgnevused ning 5 Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang oli aktsepteeritav. Tõendeid vastavate päringute tegemise kohta ei ole kohtule esitatud. Krediidiandja on arvestanud kostja enda esitatud andmeid, mille alusel arvestas krediidiandja kostja arvestusliku netosissetuleku vastavalt kehtivale maksimaalse kuumakse arvutamise metodoloogiale. Hagimaterjalidest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ega teinud päringut nt pensioniregistrisse, mille põhjal oleks võimalik tuvastada kostja varaline seisund ning regulaarse sissetuleku suurus (KAVS § 49 lg 1 p 1). Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg 3 alusel tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist, 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. Krediidiandja maksimaalse kuumakse arvutamise metodoloogia kohaselt oli kliendi arvestuslik sissetulek 640 eurot. Krediidiandja ei selgitanud välja, milline oli kostja tegeliku sissetuleku suurus ja kas tegemist on regulaarse sissetulekuga. Kohtu hinnangul ei ole sissetuleku vahemiku välja toomine piisav, et tuvastada sissetuleku suurust ja regulaarsust. Krediidiandja on tuginenud metodoloogiale, mida kohtul ei ole võimalik kontrollida. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud kostja igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suurust ja sisu, seejuures kas kostjal on ka ülalpeetavaid. 18.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud

§ 4034lg 2 esimeses lauses nõutavat hoolsust.

Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2‑14‑21710, p 29.3). 19. Hageja väitel ei tasunud kostja temale esitatud arveid alates 20.05.2020 osamaksest ning oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Seega oli lepingute punktist 15 tulenev ülesütlemise esmane eeldus täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib

§ 416lg-s 1 sätestatut).

Krediidiandja saatis kostjale 27.07.2020 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 63). Kuivõrd kostja võlgnevust selleks tähtajaks ei tasunud, luges krediidiandja lepingud lõppenuks 13.08.2020 seisuga (dtl 27, 63). Neil asjaoludel saab lepingute ülesütlemise lugeda kehtivaks. Seejuures on lepingutes kokku lepitud maksegraafikute tähtaeg saabunud 20.04.2023, seega on hageja nõuded sõltumata ülesütlemise kehtivusest igal juhul sissenõutavaks muutunud.

1. Arvestades, et kostja tasus kauba eest osaliselt sissemaksetega, jäi lepingu nr xxxx alusel kauba eest tasuda veel 799,20 eurot (999 – 199,80) ja lepingu nr xxxx alusel 303,20 eurot (379 – 75,80), s.o kokku 1102,40 eurot. Sellele lisandub arvel nr 06202002788441 (dtl 40) kajastatud e-poe kohaletoimetamise tasu 5,90 eurot. Hageja nõue on seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhivõla 1108,30 eurot osas. Järgnevalt hindab kohus, kas ja mis ulatuses hageja saab nõuda lepingutasu, kõrvalnõudeid ja sissenõudmiskulusid.
2. Kohtupraktika kohaselt on

§ 4034

lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 218-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). 6 22.

§ 4034

lg 7 teisest lausest tulenevalt ei saa hageja kostjalt nõuda lepingus nr xxxx kajastatud lepingutasu 19,90 eurot.

1. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10).
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse

§ 4034

lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 94lg 2).

Seadusjärgne intressimäär alates laenu väljastamisest 27.04.2020 kuni 12.08.2020 oli 0%. Lepingus nr xxxx kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest suurem – 21,90% aastas. Hageja saab seega lepingu nr xxxx puhul nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning

§-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu väljastamisest. Kuivõrd seadusjärgse intressi suurus oli 0, jääb hageja intressinõue 17,76 eurot rahuldamata. 25. Hageja nõuab kostjalt 35 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist.

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 10.06.2022, 13.10.2022 ja 30.01.2023 (dtl 6567). Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

§ 1132lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot.

26. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kostjale esitatud arvetele märgitud maksetähtaegade järgmisest päevast kuni hagi esitamiseni (07.08.2023). Pooled on lepingus kokku leppinud kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis kuni 31.12.2022 oli 0,066% päevas ja alates 01.01.2023 kuni hagi esitamiseni 15.04.2024 0,0863% päevas. 26.1.

§ 101

lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 415

lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 26.2. Mõlema lepingu p-s 2 on maksete tasumisega viivitamisel ette nähtud viivise tasumine kolmekordses seaduses sätestatud määras. Kohtupraktika järgi tuleb eelduslikult hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 10.05.2016, nr 3-2-1-25-16, p 13). Lepingu nr xxxx puhul tarbijakrediidisätted ei kohaldu, mistõttu mõistab kohus lepingust nr xxxx tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 21.05.2020–07.08.2024 eest hagiavalduses taotletud ja lepingus kokkulepitud kolmekordses seadusjärgses viivise määras (21.05.2020–31.12.2022 määraga 0,066% päevas ja 01.01.2023–07.08.2023 määraga 0,0863% päevas). Viivisemäär ei 7 ületanud seadusjärgse määra kolmekordset määra ega ole seetõttu tühine tingimus. Arvestades, et lepingust nr xxxx tulenev põhinõue on 799,20 eurot (999 – 199,80) ja osamakse suurus oli 22,20 eurot, on lepingu nr xxxx alusel viivisearvestus järgnev: 1) viivis arve nr 05202002302956 alusel (dtl 39) perioodil 21.05.2020–31.12.2022: 22,20 × 0,066% × 955 päeva = 13,99 eurot ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023: 22,20 × 0,0863% × 219 päeva = 4,20 eurot, s.o kokku 18,19 eurot; 2) viivis arve nr 06202002788441 alusel (dtl 40) perioodil 21.06.2020–31.12.2022: 22,20 × 0,066% × 924 päeva = 13,54 eurot ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023: 22,20 × 0,0863% × 219 päeva = 4,20 eurot, s.o kokku 17,74 eurot; 3) viivis arve nr 07202003279295 alusel (dtl 41) perioodil 21.07.2020–31.12.2022: 22,20 × 0,066% × 894 päeva = 13,10 eurot ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023: 22,20 × 0,0863% × 219 päeva = 4,20 eurot, s.o kokku 17,30 eurot; 4) viivis arve nr 08202003774627 alusel (dtl 42) perioodil 21.08.2020–31.12.2022: 22,20 × 0,066% × 863 päeva = 12,64 eurot ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023: 22,20 × 0,0863% × 219 päeva = 4,20 eurot, s.o kokku 16,84 eurot; 5) viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.08.2020 jääkväärtuselt 710,40 eurot (dtl 43) perioodil 14.08.2020–31.12.2022: 710,40 × 0,066% × 831 päeva = 389,63 eurot ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023: 710,40 × 0,0863% × 219 päeva = 134,26 eurot, s.o kokku 523,89 eurot. 26.3. Seega tuleb kostjalt

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi lepingu nr xxxx alusel välja mõista 07.08.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 593,96 eurot (18,19 + 17,74 + 17,30 + 16,84 + 523,89). 26.4. Lepingu nr xxxx puhul kehtivad tarbijakrediidilepingu sätted, kuna kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda intressi.

§ 415

lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Seega ei saa hageja nõuda lepingu nr xxxx alusel viivist lepingu p-s 2 toodud määras, vaid saab nõuda viivist seadusjärgses määras. Lepingust nr xxxx tulenev põhinõue on 303,20 eurot (379 – 75,80). Tulenevalt

§ 113

lg 1 teisest lausest oli 27.04.2020 kuni 31.12.2022 viivisemäär 8% aastas (0% + 8% = 8%), 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% aastas (2,5% + 8% = 10,5%) ja 01.07.2023 kuni hagi esitamiseni 07.08.2023 12% aastas (4% + 8% = 12%). Viivisearvestuse aluseks olevad tehted on järgmised: 1) viivis arve nr 06202002788441 alusel (dtl 40) perioodil 21.06.2020–31.12.2022: (6,43 + 6,54) × 8% ÷ 365 × 924 päeva = 2,62 eurot, perioodil 01.01.2023–30.06.2023: (6,43 + 6,54) × 10,5% ÷ 365 × 181 päeva: 0,68 eurot ja perioodil 01.07.2023–07.08.2023: (6,43 + 6,54) × 12% ÷ 365 × 38 päeva = 0,16 eurot, s.o kokku 3,46 eurot; 2) viivis arve nr 07202003279295 alusel (dtl 41) perioodil 21.07.2020–31.12.2022: 6,66 × 8% ÷ 365 × 894 päeva = 1,30 eurot, perioodil 01.01.2023–30.06.2023: 6,66 × 10,5% ÷ 365 × 181 päeva: 0,35 eurot ja perioodil 01.07.2023–07.08.2023: 6,66 × 12% ÷ 365 × 38 päeva = 0,08 eurot, s.o kokku 1,73 eurot; 3) viivis arve nr 08202003774627 alusel (dtl 42) perioodil 21.08.2020–31.12.2022: 6,78 × 8% ÷ 365 × 863 päeva = 1,28 eurot, perioodil 01.01.2023–30.06.2023: 6,78 × 10,5% ÷ 365 × 181 päeva: 0,35 eurot ja perioodil 01.07.2023–07.08.2023: 6,78 × 12% ÷ 365 × 38 päeva = 0,08 eurot, s.o kokku 1,71 eurot; 4) viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.08.2020 jääkväärtuselt 278,42 eurot (dtl 44) perioodil 14.08.2020–31.12.2022: 278,42 × 8% ÷ 365 × 831 päeva = 50,71 eurot, 8 perioodil 01.01.2023–30.06.2023: 278,42 × 10,5% × 181 päeva: 14,50 eurot ja perioodil 01.07.2023–07.08.2023: 278,42 × 12% ÷ 365 × 38 päeva = 3,48 eurot, s.o kokku 68,69 eurot. 26.5. Seega tuleb kostjalt

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel lepingust nr xxxx tulenevalt välja mõista 07.08.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 75,59 eurot (3,46 + 1,73 + 1,71 + 68,69). Kokku tuleb viivisenõue rahuldada ja kostjalt välja mõista 669,55 euro (593,96 + 75,59) ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 169,26 euro ulatuses (838,81 – 669,55).

1. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja laenulepingujärgse põhivõla 1 108,30 eurot (sh tasumata järelmaks 1 102,40 eurot ja e-poe kohaletoimetamistasu 5,90 eurot), sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 669,55 eurot. Muus osas, s.o intressinõue 17,76 eurot ja viivisenõue 169,26 euro ulatuses jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 28.
3. Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. 28.
4. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 90% (1 812,85 ÷ 2 019,77 eurot × 100% = 89,76%). Seega jäävad menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ning 10% ulatuses hageja kanda (100% – 90% = 10%).
5. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
6. Hageja 07.08.2023 menetluskulude nimekirja ja hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 790 eurot. Täiendavat menetluskulude nimekirja hageja esitanud ei ole. Kostja menetluses ei osalenud, seega ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. 30.
7. Käesoleva tsiviilasja hagihind oli algselt 2 375,15 eurot ja edasiulatuva viivise nõudest loobumise järel on see 2 019,77 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 2 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 350 eurot. Hagist osaline loobumine tasumisele kuuluva riigilõivu summat ei mõjutanud, s.o riigilõivu osaliseks tagastamiseks puudub alus. Tasutud riigilõiv 350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. 30.
8. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja ka hagi rahuldamise korral nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik. 30.
9. Hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 420 eurot (3,5 tundi tunnitasuga 100 eurot käibemaksuta). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja 9 põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud teenustasu 100 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda põhjendatuks. Praegusel juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtunõuetele vastamist. Kostja menetluses ei osalenud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3,5 tundi, mis vastab ka menetluses esitatud dokumentide ja nende lisade mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 440 eurot (3,5 tundi × 120 eurot + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu). 30.
10. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 350 + 440 = 790 eurot. Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 90%, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 790 × 90% = 711 eurot.
11. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 32. Tulenevalt Ts

MS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 10