Obsah (7)

§ 180§ 14§ 39§ 23§ 20§ 24§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Geidi Sile Kohtuasja number 2-19-11847 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2023.a, Tallinn Kohtuasi X hagi Y vastu testamendi puudumise v

§ 180

kohaselt pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, seega lahendab kohus vaidluse testaatori surmapäeval kehtinud pärimisseaduse redaktsiooni alusel. 13. Hageja on Q vend (I kd tl 18) ning teise järjekorra seadusjärgne pärija (

§ 14lg 1).

Kuna testaatori vanemad ei ole elus, astub hageja nende asemele ning pärib esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi (

§ 14lg 3).

Kostja on Q testamendijärgne pärija (

§ 39lg 1).

Hageja nõuab testamendi puudumise või tühisuse tuvastamist, kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalike tahteavalduste asendamist ja korteri väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest. Hagejal on TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi, kuna ta on seadusjärgne pärija, kes testamendi tõttu pärandist ilma jäi. Testamendi puudumise või tühisuse korral pärib hageja Q vara.

1. Hageja on vaidlustanud testamendi esmalt argumendiga, et sellel ei ole testaatori allkirja. Õiguslikult on tegemist testamendi puudumise tuvastamise nõudega. Kui testamenti ei ole allkirjastanud testaator, ei ole testamenti olemas. Alternatiivselt tugineb hageja testamendi tühisusele. Testamendi tühisust põhistab hageja kaheti – esmalt sellega, et testament ei vasta tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testamendile seaduses sätestatud nõuetele ning teisalt väitega, mille kohaselt oli testaator testamendi tegemise ajal otsusevõimetu.
2. Maakohus käsitleb esmalt hageja nõuet tuvastada, et testament puudub. Nõude õiguslik alus on AÕS § 65 lg 1 (kinnistusraamatu kande parandamise nõue), KRS § 341 ja TsÜS § 68 lg 5 (kinnistusraamatu kande parandamiseks kostjalt nõusoleku saamise nõue) ning AÕS § 80 (korteriomandi hagejale üleandmise nõue). Testamendi puudumise tuvastamise nõude esitamist kirjeldatud viisil on kohtupraktikas aktsepteeritud (RKTKo 25.04.2018.a, nr 2-14-53722, p 12).
3. Testamendi puudumise nõude rahuldamise eelduseks on, et testamenti ei allkirjastanud testaator. Hageja väitel ei ole testamenti allkirjastatud omakäeliselt, testaatori kätt hoidis ja juhtis kostja. Selle asjaolu tõendamise kohustus lasub hagejal ning seda on maakohus hagejale selgitanud. 16.
4. Hageja taotlusel viidi käesolevas asjas läbi käekirjaekspertiis. Eksperdiarvamuse (I kd tl 191-193p) kohaselt on allkirja 14.08.2014 testamendil tõenäoliselt kirjutanud C. Hindamistäpsuseks on ekspert hinnanud arvamuste skaalal aste +2 (skaalal on üheksa astet, s.o astmed -4 kuni +4). Arvamuste skaala selgituse kohaselt tähendab aste +2, et vaidlustatud allkirjal ja võrdlusmaterjalil on mitmeid kokkulangevusi ning puuduvad olulised lahkuminekud. Esineda võib materjalist tulenevaid piiranguid (näiteks lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust), kuid 4/10 2-19-11847 tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väike (I kd tl 193p). Eksperdid kasutasid arvamuse andmisel üheksa-astmelist skaalat. Aste +2 on küll tõenäolises vormis, kuid piisavalt kõrge (skaala
5. aste), et olla kohtu jaoks veenev. Tegemist ei ole olukorraga, kus poleks võimalik määrata kirjutajat või kus oleks üksnes viiteid kas samale või erinevatele kirjutajale. Eksperdiarvamus on loogilise ülesehitusega ja argumenteeritud. Ka kohtu hinnangul on testamendil olev allkiri visuaalselt väga sarnane võrdlusmaterjaliks esitatud Q allkirjadega (kokkulangevused on märgistatud rohelisega ekspertiisiakti lisaks oleval illustratsioonil, I kd tl193). 16.
6. Kohus loeb eksperdiarvamuse alusel tõendatuks, et 14.08.2014.a testamendi on allkirjastanud Q. Ükski kohtu ette toodud asjaoludest ega tõenditest ei anna alust kahelda selles, et dokumendi allkirjastas testaator ise. Ka kumbki tunnistaja ei kinnitanud hageja vastupidist väidet. See ühtlasi tähendab, et hageja nõue tuvastada testamendi puudumine jääb rahuldamata.
7. Hageja teine nõue on testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hageja väitel on testament tühine, kuna selle tegemisel rikuti oluliselt vorminõudeid (

§ 23lg-d 1-3). Alternatiivselt on hageja seisukohal, et testaator oli otsusevõimetu (Ts

ÜS § 13 lg 1). Hageja on nõuet sisustanud kuue peamise argumendiga: (

1. i)testaator ei kirjutanud testamendile ise kuupäeva; (
2. ii)tunnistajatele ei teatatud, kuhu nad kutsuti; (iii) testaator allkirjastas testamendi pärast tunnistajaid; (
3. iv)testamendis ei ole tunnistajate kinnitust, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsusevõimeline; (
4. v)tunnistajad ei viibinud testamendi allkirjastamise juures üheaegselt ning (
5. vi)raske haiguse ja ravimite mõju tõttu ei saanud testamenti teha, testaator oli otsusevõimetu ega orienteerunud ajas ja kohas. 18. Vaidlusalune testament on tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud kodune testament

§ 20lg-te 1 ja 3 tähenduses.

Tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testamendile kehtivad

§ 23lg-test 1 kuni 3 tulenevalt järgmised nõuded.

Testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.

1. Hageja väide, mille kohaselt ei kirjutanud testaator testamendile ise kuupäeva, vastab ilmselt tõele. Kuupäev on kirjutatud sarnase käekirjaga nagu ülejäänud testamendi tekst (I kd tl 19). Mõlemad asjas üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et testamendi teksti kirjutas kostja. Ka käekirjaekspertiisi akti kohaselt on kuupäeva tõenäoliselt (arvamuste skaalal aste +1) kirjutanud sama isik, kes kirjutas testamendi teksti ning see isik ei olnud sama, kes testamendi allkirjastas (I kd tl 192). Ekspertide arvates ilmnesid kokkulangevused kuupäeva ja testamendi sisusosas olevate numbritega väljatöötatuse astmes ja iseloomus, hajususes, kaldes ja osaliselt suuruses. Kohus loeb testamendi ja käekirjaekspertiisi akti alusel tõendatuks, et testaator ei kirjutanud testamendile ise kuupäeva.
2. Erinevalt omakäelisest testamendist, mille testaator peab

§ 24

lg 1 kohaselt kirjutama algusest lõpuni oma käega, ei pea testaator tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamenti algusest lõpuni oma käega koostama. Testaator võib kasutada trükitud teksti või lasta teksti 5/10 2-19-11847 koostada kellelgi teisel. Küll aga peab testaator

§ 23lg-st 1 tulenevalt ise märkima testamendi tegemise kuupäeva ja aasta.

Praegusel juhul on rikutud

§ 23lg 1 esimesest lausest tulenevat kuupäeva märkimise nõuet.

Eelnev ei tähenda aga, et testament oleks seetõttu tühine. 21. TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole

§ 23

lg 1 esimeses lauses sätestatud kuupäeva ja aasta märkimise nõude eesmärk tuua rikkumise korral kaasa testamendi tühisus (RKTKo 02.12.2020.a, nr 2-17-5110, p 21). Sätte eesmärgi sisustamisel tuleb arvestada

§ 25

lg-ga 2, mis reguleerib tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendi kui koduse testamendi kehtivust.

§ 25

lg 2 näeb kuupäeva ja aasta märkimata jätmise korral ette testamendi tühisuse vaid juhul, kui täidetud on korraga mõlemad eeldused: koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik selle tegemise aega tuvastada (RKTKo 02.12.2020.a, nr 2-17-5110, p 22). 22. Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament, mille kuupäeva on kirjutanud keegi teine, on seega tühine vaid juhul, kui selle tegemise aega ei ole võimalik ka muul viisil tuvastada. Tunnistaja P oskas testamendi allkirjastamise aja kohta öelda seda, et Q oli selleks ajaks juba haige ja see oli viimane kord, kui ta teda nägi. Tunnistaja K kinnitas samuti, et testamendi allkirjastamisest kuni Q surmani jäid mõned päevad (vähemalt üks). Arvestades, et tunnistajate ülekuulamise ajaks oli testamendi tegemisest möödas üle kaheksa aasta, ei saa neile ette heita detailsema vastuse mitteandmist (kindla kuupäeva mittemäletamist). Tunnistajate ütlused testaatori tervisliku seisundi kohta (ta oli juba voodihaige, testamendi tegemisest testaatori surmani jäi lühike ajavahemik) kinnitavad samuti, et see allkirjastati vahetult enne Q surma, mis leidis aset xxxx.a. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab (

§ 25lg 1).

Tunnistajate ütlused ega ükski muu asjas esitatud tõend ei anna alust arvata, et testament allkirjastati rohkem kui kuus kuud enne testaatori surma. Testamendil märgitud kuupäevast ja tunnistajate ütlustest lähtudes tuvastab maakohus, et Q allkirjastas testamendi vähem kui kuus kuud enne oma surma. Testament ei ole

§ 25

lg-t 2 arvestades tühine seetõttu, et pärandaja ise testamendi tegemise kuupäeva ega aastat ei märkinud.

1. Hageja on püstitanud hüpoteesi, et testamendi allkirjastamine ei saanud toimuda 14.08.2014.a, kuna testaator viidi sel päeval kiirabiga haiglasse ning saadeti meditsiinilise transpordiga koju. Kohus sellega ei nõustu. AS Lääne-Tallinna Keskhaiglalt välja nõutud tervisekaardilt nähtub, et testaator saabus haiglasse kell 14.50 (II kd tl 109). Tunnistaja Pi ütluste kohaselt allkirjastati testament ajavahemikul kella üheteistkümnest üheni. Tunnistaja K ütluste kohaselt toimus allkirjastamine päeva teises pooles. On võimalik, et testament allkirjastati enne kui Q omale kiirabi kutsus ja ta haiglasse viidi. Hageja hüpotees asjas kogutud tõenditest kinnitust ei leia.
2. Hageja väide, et testaator oli otsusevõimetu (TsÜS § 13 lg 1 tähenduses), on veenvalt ümber lükatud postuumse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga (II kd tl 36-43) ja eksperdi poolt 04.05.2023.a kohtuistungil antud ütlustega (II kd tl 113p-114). Testaator oli rohkete somaatiliste haiguste tõttu kõrvalabi vajav ja hooldusabist sõltuv multimorbiidne haige, kuid tal ei olnud vaimuhaigust, vaimutegevuse ajutist häiret, kognitiivset defitsiiti ega midagi muud, mis oleks välistanud tema võimet õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Testaator sai 14.08.2014.a aru oma tegude tähendusest aru ja oskas neid juhtida. 6/10 2-19-11847 25.

§ 23

lg 1 teise lause kohaselt peavad tunnistajad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajate allkiri kinnitab ühtlasi, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsusevõimeline. 26. Pärimisõiguses on tehingu vormireeglid imperatiivselt reguleeritud (RKTKo 06.10.2005.a, nr 3-2-1-87-05, p 13). Tunnistajad peavad viibima testamendi allkirjastamise juures üheaegselt (

§ 23lg 1 teine lause).

Kahe tunnistaja üheaegse kohalviibimise nõude eesmärk on muuhulgas see, et nad mõlemad hindaks testaatori teo- ja otsustusvõimet ning näeks teda oma viimset tahet avaldamas. Tunnistajad peavad korraga nägema testaatorit testamenti allkirjastamas. Tegemist on vorminõudega, mille eesmärk on tuua rikkumise korral kaasa testamendi tühisus (TsÜS § 83 lg 1, RKTKo 06.10.2005.a, nr 3-2-1-87-05, p 14).

1. Tunnistajad kirjeldasid testamendi tegemist üldjoontes sarnaselt (II kd tl 93-93p, 115115p): teksti pani kirja kostja, see toimus Q korteris, testaator oli selleks ajaks voodihaige, kuid võimeline suhtlema. Mõlemad said enda kinnitusel aru, et testaator avaldas oma viimast tahet ja soovis oma vara pärandada kostjale. Tunnistajate ütlused aga erinevad mitmes olulises detailis.
2. Tunnistajate ütluste olulisim lahknevus on selles, kes viibisid testamendi allkirjastamise juures. Tunnistaja Pi väitel viibisid testamendi allkirjastamise juures testaator, kostja ja tema ise. Teist tunnistajat kohal ei olnud. Tunnistaja K sõnul viibisid testamendi allkirjastamise juures testaator, kostja, P ja tema ise.
3. Tunnistaja Pi ütluste kohaselt ei olnud testamendil testaatori allkirja, kui ta testamendi allkirjastas, ka ei olnud seal teise tunnistaja andmeid ega kuupäeva. Tunnistaja K ütluste kohaselt allkirjastas ta testamendi pärast Pki. Tunnistajate ütlused lähevad lahku ka selles, mis järjekorras toimus testamendi allkirjastamine. Pi väitel allkirjastas esmalt Q, seejärel tema. K ütluste kohaselt allkirjastas dokumendi esimesena P, seejärel tema ja alles viimasena Q.
4. P väitis, et testamendi allkirjastamine toimus ajavahemikus kella 11.00-st kella 13.00-ni ning K, et testamendi allkirjastamine toimus päeva teises pooles. Tunnistaja K väitis, et testamendi allkirjastamise ja Q surma vahele jäid üksikud päevad, vähemalt üks päev, mis ei ole kooskõlas testamendile märgitud kuupäevaga (10 päeva enne testaatori surma).
5. Tunnistajate ütluste lahknevuse tõttu palus kohus Kl kirjeldada teist testamendi allkirjastamise juures viibinud tunnistajat. K ütlused olid äärmiselt üldsõnalised (naine, keskmine kehaehitus, umbes sama pikk kui tema ise, tumedad juuksed, hea välimus). Kuna tunnistaja nentis, et nad elasid teise tunnistajaga samas piirkonnas, siis nii üldsõnalise kirjelduse sai ta anda juba üksnes seetõttu, et ta Pki põgusalt teadis.
6. Tunnistajate ütlused lahknevad selleski, kas testamendi dikteeris Q või see üksnes loeti talle ette. Pi ütluste kohaselt kirjutas Y testamendi ja see loeti testaatorile ette. K väitis, et testamendi dikteeris Q ja selle kirjutas üles Y. Tunnistaja K ei mäletanud, et testament oleks kõva häälega ette loetud.
7. Tunnistaja K ütluste kohaselt kaebas testaator talle testamendi tegemise päeval selle kohta, kuidas teda haiglas koheldi. Et talle paigaldati kateeter, ta kaebas haiglatöötajate peale ning selle peale viidi ta koju. Kodus muutus ta tervis halvemaks. AS Lääne-Tallinna keskhaigla tervisekaardi kohaselt paigaldati Qle 14.08.2014.a haiglas astsiidi dreen, talle pakuti hospitalisatsiooni, millest ta kategooriliselt keeldus ning patsient saadeti koju (II kd tl 109-111). 7/10 2-19-11847 Kuna nii dreen kui kateeter on kehaõõnest vedelike väljaviimiseks mõeldud toru, ei omista kohus terminile määravat tähendust. Tunnistaja K kirjeldas sündmusi, mis leidsid aset 14.08.2014.a haiglas. Nendest sündmustest ei oleks saanud Q tunnistajale enne kiirabi kutsumist ja 14.08.2014.a haiglavisiiti rääkida. Tunnistaja Pi ütluste kohaselt toimus allkirjastamine ajavahemikus kella 11.00-st 13.00-ni, seega enne, kui Q kiirabiga haiglasse viidi (tervisekaardi kohaselt jõudis testaator haiglasse kell 14.50). Tunnistaja K ütlustest nähtub, et testamendi allkirjastamine pidi toimuma pärast seda sündmust.
8. Ülalkirjeldatud lahknevuste tõttu tunnistajate ütlustes ning 14.08.2014.a tervisekaardi alusel asub maakohus seisukohale, et tunnistajad ei viibinud üheaegselt Q testamendi allkirjastamise juures. Kuna see toob kaasa testamendi tühisuse

§ 23lg 1 ja Ts

ÜS § 83 lg 1 alusel, ei oma asja lahendamisel tähtsust, mis järjekorras testament allkirjastati või kas tunnistajad said aru, kuhu nad kutsuti.

1. Testamendi tühisuse tõttu kuuluvad rahuldamisele hageja vindikatsiooni- ja tahteavalduste asendamise nõue. AÕS § 80 lg 1 kohaselt tuleb kostjal hagejale korteriomand kohtulahendi jõustumisel üle anda. Vaidlustamata asjaoludel on korter kostja valduses. Kuna maakohus tuvastas testamendi tühisuse, ei ole kostjal selle valdamiseks õiguslikku alust ning hagejal on õigus nõuda korter kostjalt välja. Eelnevat ei väära seegi, et korter on ühisomandis. Ühisomandile kohaldatakse AÕS § 70 lg 6 kohaselt kaasomandi kohta käivaid sätteid ning AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Lisaks valduse üleandmisele tuleb kostjal hagejale üle anda korteri omandiõigus. TsÜS § 68 lg 5 alusel on kostja kohustatud tegema omandiõiguse üleandmiseks vajaliku tahteavalduse. Kohtulahend, millega kostjat kohustatakse sellist tahteavaldust andma, asendab kostja tahteavalduse. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja saavutas kohtusse pöördumise eesmärgi, kuigi ta esmane nõue (testamendi puudumise tuvastamise nõue) edukaks ei osutunud.
3. Maakohus määrab TsMS § 174 lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hüvitamisele kuuluvad vajalikud ja põhjendatud kulud (TsMS § 174 lg 1, § 175 lg 1). Hageja menetluskulud koosnevad hagi ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivust (TsMS § 138 lg 2), eksperdikuludest (TsMS § 143 p 1) ning lepingulise esindaja kulust (TsMS § 144 p 1).
4. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 1100 eurot (hagihinnalt 75 000 eurot, riigilõiv arvestatud 22.12.2020.a tervikteksti esitamise seisuga). Tasumised on toimunud järgmiselt: 08.08.2019.a 1000 eurot (kahe maksena) ja 22.12.2020.a 100 eurot. Lisaks tasus hageja 08.08.2019.a riigilõivu 50 eurot hagi tagamise avalduse esitamisel.
5. Hageja on tasunud 08.06.2021.a käekirjaekspertiisi kulude ettemakse 282 eurot (I kd tl 115). Harju Maakohtu 12.05.2022.a kohtumäärusega määrati käekirjaekspertiisi eksperdi tasu suuruseks 282 eurot (II kd tl 31-32).
6. Hageja on 01.04.2022.a postuumse kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulude ettemakse 255 eurot (II kd tl 15) ja 10.05.2022.a täiendavalt 255 eurot (II kd tl 29). Harju Maakohtu 14.06.2022.a kohtumäärusega määrati ekspert J makstava tasu suuruseks 510 eurot (II kd tl 53). 8/10 2-19-11847
7. Hageja lepingulise esindaja kulu on 4157,28 eurot. Hageja lepinguline esindaja on menetluses osutanud 28,87 tundi õigusabi tunnihinnaga 144 eurot (summas sisaldub käibemaks, kuivõrd hageja füüsilise isikuna ei saa käibemaksu tagasi arvestada).
8. Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
9. Hageja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud järgmised toimingud: 43.
10. 43.
11. 43.
12. 43.
13. 43.
14. 43.
15. 43.
16. 43.
17. 43.
18. 43.
19. 43.
20. 43.
21. 43.
22. 43.
23. 43.
24. 43.
25. 43.
26. 43.
27. 43.
28. 43.
29. Konsultatsioon probleemi välja selgitamiseks - 1 tund Hagiavalduse koostamine, tõendite kogumine ja analüüs – 4 tundi Kostja seisukohaga tutvumine 06.08.2019.a vastuväite koostamine – 1 tund Kostja 17.10.2019.a seisukohaga tutvumine – 0,33 tundi Kostja 11.05.2020.a seisukohaga tutvumine, hageja 16.06.2020 a seisukoha koostamine – 1 tund Kostja 29.06.2020.a seisukohaga tutvumine, hageja 02.07.2020.a seisukoha koostamine – 0,75 tundi Hageja 12.11.2020.a taotlus – 0,75 tundi Hageja 02.12.2020.a taotlus – 0,5 tundi Hageja 08.12.2020.a seisukoht – 1 tund Hageja 18.12.2020.a seisukoht – 2 tundi Hagiavaldus 22.12.2020.a – 4 tundi Kohtumäärusega tutvumine, 21.01.2021.a selgitus – 0,5 tundi Kostja 15.02.2021.a seisukohaga tutvumine, hageja 10.03.2021.a seisukohad – 1 tund Kostja 12.03.2021.a seisukohtade ja vaheotsusega tutvumine – 0,25 tundi Nõupidamine kliendiga, kohtule 29.12.2022.a ja 09.02.2023.a taotluste esitamine – 0,75 tundi Kohtuistungiks ettevalmistamine, tunnistajate ja eksperdi küsimuste ettevalmistamine kokku – 3 tundi Kohtuistung 28.03.2023 a – 2,56 tundi Kohtuistungi protokolliga tutvumine, kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtukõne teeside koostamine 01.04.2023.a – 2 tundi Kohtuistung 04.05.2023.a – 2,15 tundi Menetluskulude nimekirja koostamine – 0,33 tundi
30. Kostja hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ega neile kulunud aja osas vastuväiteid ei esitanud. Maakohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga. Menetlus on kestnud ligikaudu neli aastat, asjas on tehtud kaks ekspertiisi, peetud kaks mahukat kohtuistungit, kus kuulati üle kaks tunnistajat ja ekspert. Sellise menetluse käigus 28,87 tunni õigusteenuse osutamine (s.o ligikaudu 3,5 tööpäeva) on proportsioonis vaidluse mahuga. Hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud on olnud menetluses vajalikud ning ühegi toimingu ajakulu pole põhjust pidada ilmselt ülemääraseks. Õigusteenuse tunnihind 144 eurot ei ületa keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu 4157,28 eurot (28,87 tundi * 144 eurot). 9/10 2-19-11847
31. Kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 6099,28 eurot (1100 + 50 + 282 + 510 + 4157,28). Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 24.05.2023 kohtuotsus. 10/10