Obsah (8)

§ 168§ 429§ 432§ 172§ 178§ 174§ 177§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Konsultant Kairi Lints Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-111717 Tsiviilasi Tallinn, Laevastiku tn 4 kor

§ 168lg 5 alusel jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

1. Avaldaja esitas 10.05.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kokku 445 eurot (65 eurot riigilõiv ja 380 eurot õigusabikulu, sh maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot).
2. Puudutatud isik esitas 23.05.2024 seisukoha nõudest loobumise kohta ning palub jätta puudutatud isiku menetluskulud summas 3273,45 eurot (koos käibemaksuga) avaldaja kanda, kuna menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Puudutatud isik on kohtule 14.08.2023 esitatud vastuses selgitanud, et avaldaja nõue on täielikult tõendamata ning esitatud pahatahtlikult. Puudutatud isik avaldaja menetluskuludele seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 7. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

§ 432

järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Kohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429lõikes 4 sätestatud asjaolusid.

2 9.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

1. Tsiviilasja avaldusest nähtuvalt on avaldaja (dtl 37-41; lisa 5, dtl 50-60) püüdnud puudutatud isikuga nõuet lahendada kohtuväliselt (dtl 162-166; lisa 3, dtl 169-170; lisa 5; dtl 176-177). Samuti on avaldaja püüdnud enne hagiavalduse esitamist võlgnevust lahendada maksekäsu kiirmenetluses.
2. Kohtu hinnangul on põhjendamatu puudutatud isiku väide, et menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Kuna puudutatud isik on pärast avalduse menetlusse võtmist avaldaja nõude täies ulatuses rahuldanud, siis jätab kohus

§ 168lg 5 kohaselt menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku viidatud

paragrahviga 168 seonduv kohtupraktika, milles on leitud, et hagita menetluse lõpetamisel on üldjuhul põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, ei ole kohtu hinnangul asjakohane, kuivõrd käesolevas menetluses ei ole tegemist hagi läbi vaatamata jätmisega. Kohus märgib, et ka õigeksvõtul põhineva kohtulahendi tegemisel tuleks menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, kuna nõude kohtuvälise rahuldamata jätmisega on puudutatud isik andnud oma käitumisega alust avalduse esitamiseks kohtule.

1. Avaldaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulud kokku 445 eurot. Avaldajale on pakkunud õigusabiteenust Eesti Korteriühistu Liidu jurist Irina Reva, hinnaga 90 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Lisaks on tasunud avaldaja riigilõivu 65 eurot. Nimekirja kohaselt on avaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 380 eurot: 1) menetluskulud kiirmenetluses 20 eurot; 2) materjalidega tutvumine ja analüüs, kliendiga nõupidamine, avalduse koostamine ja kohtule esitamine, kokku 1,5 tundi x 90 eurot, so 135 eurot; puudutatud isiku 14.08.2023 vastusega tutvumine ja analüüs ning KÜ seisukoha vastuse osas koostamine, kokku 2 tundi x 90 eurot, so 180 eurot; 3) nõudest loobumise avalduse koostamine, 0,5 tundi x 90 eurot, so 45 eurot.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

14.

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 2 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. 15.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 3 16.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja märkis, et tema õigusabikulu ei sisalda käibemaksu. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja põhjendatud menetluskulud välja mõista ilma menetluskuludelt arvestatava käibemaksuta.

1. Riigikohus on 11.02.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 (p 14) toonud välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas käesoleva asja mahu ja keerukusega, mistõttu on tegemist mõistliku tunnitasuga.
2. Kohus ühtlasi leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjas väljatoodud lepingulise esindaja toimingud olid menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Seega on põhjendatud ja vajalik avaldaja lepingulise esindaja kulu summas kokku 380 eurot. Eelnevale lisandub põhjendatud menetluskuluna avalduselt tasutud riigilõiv summas 65 eurot.
3. Eeltoodust tulenevat tuleb puudutatud isikult V. H.ilt välja mõista avaldaja Tallinn, Laevastiku tn 4 korteriühistu kasuks põhjendatud menetluskulud summas 445 eurot.
4. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 178

lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 näeb ette, et viidatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4