Obsah (5)

§ 238§ 181§ 310§ 126§ 61

Kriminaalasi nr 1-23-3833 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 09.01.2024, Tallinnas Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja Tõlk Aime Ivanson Annely Talve Deni

§ 238lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud, mida suurendati Kar

S § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 20.12.2012 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 3 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 9 kuud 3 päeva. Karistuse kandmiselt vabanes 21.12.2018 Elukoht: xxxx Xxxx Süüdistus Kriminaalasja number Menetluse liik KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi xxxx lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Mõista X KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Kriminaalmenetluse kulud:

§ 181

lg 1 kohaselt jätta kriminaalmenetluskulud, mis koosnevad DNA- ekspertiisi nr 22E-GE0362 maksumusest summas 1140 eurot, DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0442 maksumusest 114 eurot, DNA- ekspertiisi nr 22E-GE0576 maksumusest 57 eurot, DNA-ekspertiisi nr 22EGE1186 maksumusest 57 eurot ja DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0308 maksumusest 1254 eurot, jäljeekspertiisi nr 22E-TJ0016 maksumusest 314 eurot, määratud kaitsjale määratud tasust 1345.20 eurot, kokku 4281.20 eurot - riigi kanda. Tsiviilhagid Kannatanute A. T. tsiviilhagi summas 858 eurot ja H. T. tsiviilhagi summas 200 eurot jätta

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

Asitõendid 1)17.04.2022 teostatud sündmuskoha vaatlusel Xxxx asuvas eramus avastatud jalatsijälgede fragmentidest tehtud tõmmis ühel želatiinkilel (asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti 14.11.2022 nr 22ATH20808 alusel ja 25.02.2022 teostatud sündmuskoha vaatlusel Xxxx asuvas eramus avastatud jalatsijälgedest tehtud tõmmised kahel želatiinkilel (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 22ATH20809 alusel –

§ 126

lg 3 p 1 alusel säilitada asitõendite hoidlas; 2) kruvikeeraja (asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti 15.09.2022 nr 22ATH19509 alusel) – hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu ese.

3) 14.12.2022 Xxxx asuva Xi elukoha läbiotsimise käigus äravõetud mobiiltelefonis Huawei P smart (FIG-LX1) sisalduvast teabest tehtud koopia (koopiafailid) nimega „X-KT7911373Huawei PSmart(FIG-LX1).ufdr“, mida hoitakse salvestatuna politsei andmekandjal, s.o Politsei ja Piirvalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas kustutada

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Xi süüdistatakse selles, et 24.02.2022 kella seitsme paiku õhtul tungis ta valdaja tahte vastaselt sisse Xxxx asuva eramu hoovi (eramuga külgnevale piirdeaiaga ümbritsetud territooriumile) ning seejärel esimese korruse elutoa akna klaasi lõhkumise ja sisemisest aknalingist avamise teel eelnimetatud eramusse, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära selles eramus elavale A. T.le (T.) kuuluvad asjad koguväärtusega 420 eurot ja nimelt: valget värvi infrapuna küttepaneel IC400 väärtusega 255 eurot, mis oli esiku eesruumi ehk tuulekoja laes; musta värvi nahast meeste rahakott väärtusega 50 eurot, milles olid sularaha summas 30 eurot ning kliendikaardid, Xxxx kaart ja töötõend A. T. nimele; pruuni värvi nahast meeste rahakott väärtusega 50 eurot koos selles rahakotis olnud Eesti kodaniku passiga nr xxxx A. T. nimele, mille äravõtmisega on A. T.le tekitatud varaline kahju uue passi väljastamise taotlemisega seotud kulude ulatuses summas 35 eurot. Samuti võttis X eelnimetatud eramust ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. T. abikaasale H. T.le (T.) kuuluvad ehted koguväärtusega 900 eurot ja nimelt: tumepunast värvi granaatpärlitest kaelakee pikkusega 80 cm ja tumepunast värvi granaatpärlitest kaelakee pikkusega 45 cm väärtusega kokku 500 eurot, üks paar punaste kividega kuldset värvi Sif Jakobs ringikujulisi kõrvarõngaid väärtusega 200 eurot, umbes 5 cm pikkune ühe valge pärliga rinnanõel väärtusega 200 eurot. Varastatu väärtus on kokku 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) eurot. 2 Samuti süüdistatakse Xi selles, et 17.04.2022 varahommikul, kella 00:43-00:44 paiku X ja veel kaks isikut, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, tungisid valdaja tahte vastaselt sisse Xxxx asuva eramu hoovi (eramuga külgnevale piirdeaiaga ümbritsetud territooriumile) ning seejärel terrassiukse klaaside kiviga lõhkumise ja sisemisest ukselingist avamise teel eelnimetatud eramusse, kus elavad L. N.ja tema poeg A. N.. Nimetatud eramusse tungisid X ning temaga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikud selleks, et vaadata, kas eramus on väärtuslikke asju, ning nendele ehk sissetungijatele meelepäraste väärtuslike asjade nagu näiteks sularaha, kuld- ja hõbeehete, kallihinnaliste käekellade või sülearvutite avastamise korral need asjad ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta. Kuritegu ehk eramust asjade vargus jäi Xist ning temaga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikutest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuivõrd eramus viibinud L. N. kuulis klaasi lõhkumist ja tulles teiselt korruselt alla nägi eramus ühte sissetungijatest, kes L. N. nähes jooksis terrassiukse kaudu eramust välja ning seejärel kõik kolm isikut lahkusid sündmuskohalt, eramust midagi kaasa võtmata. Tegutsedes eelkirjeldatud viisil, pani X toime teo, mis vastab KarS § 199 lg 2 lg 7, 8, 9 ja § 25 lõikes 2 ettenähtud kuriteo, s.t grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt toimepandud varguse katse tunnustele. Terrassiukse klaaside lõhkumisega on eramu omanikule A. N.ile tekitatud varaline kahju summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Eelkirjeldatud teod pani X toime isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, mille eest on ta kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 20.12.2012 otsusega kriminaalajas nr xxxx KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 199 lg 2 p 1, 8, 9 järgi 19 (üheksateistkümne) varguse episoodi eest, mis olid toimepandud 10.03.2009 (üks episood) ning ajavahemikul 05.11.2011 kuni 20.02.2012 (kaheksateist episoodi) peamiselt Tallinnas Pirita linnaosas (üksteist episoodi) ja selle linnaosaga piirnevas Viimsi vallas (kuus episoodi). Samuti on X kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 28.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr xxxx KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kahe korterivarguse episoodi eest, mis olid toime pandud isikute grupis 11.03.2016 ja 18.03.

1. Liitkaristusena koos eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistusega mõisteti Xile Harju Maakohtu 28.12.2016 otsusega vangistus 2 aastat 9 kuud 3 päeva, mille kandmise alguseks loeti X kinnipidamise päev 18.03.
2. Karistuse kandmiselt vabanes X 21.12.2018, olles talle mõistetud karistuse täielikult ära kandnud. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani X toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohtu seisukoht X ei tunnistanud kohtuistungil end süüdi talle esitatud süüdistuses. 17.04.2022.a Xxxx Vaidlust ei ole selles, et 17.04.2022.a kella 00.43-00.44 paiku toimus Xxxx terrassiukse klaaside kiviga lõhkumise ja sisemisest ukselingist ukse avamise teel eramusse sissetungimine. Antud asjaolu tõendavad kannatanute L. N., A. N.i, tunnistajate M. A. ja I. A. ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll. L. N. ütlustest nähtuvalt magas ta teisel korrusel, kui kuulis alumisel korrusel mingit müra. Trepist alla tulles nägi ta esikus musta riietatud meesterahvast, kes teda nähes jooksis terrassiukse kaudu eramust välja. Elutuba oli klaasikilde täis. Midagi varastada ei jõutud. Kannatanu A. N.i ütlustest nähtuvalt on Xxxx asuv eramu tema omandis. See on üks tema elukohtadest ja seal elab ka tema ema L. N.. Ööl vastu 17.aprilli 2022 ei viibinud ta eramus, kuid temale helistanud naabrilt saadud info põhjal sai teada, et eramusse on sisse tungitud. Saabunud sündmuskohale kuulis ta emalt juhtunu üksikasju. Sissetungimist Xxxx eramusse tõendavad ka tunnistajate M. A. ja I. A. ütlused. Nimelt kuulsid nad õues suitsu tehes 17.04.2022 kella 00:40 paiku nagu oleks midagi kuskil katki löödud. Otsustasid minna kontrollima. Algul liikusid Xxxx maja juurde, kuna seal oli kõik korras, tulid tagasi ja läksid teises suunas Xxxx maja poole. Sealt tagasi liikudes, olles Xxxx ja Xxxx tänava 3 ristmiku juurde jõudnud, nägid tumedates riietes seljakotiga põgenevat inimest, kes hüppas üle aia Xxxx maja hoovist tänavale ning jooksis ära. M. A. üritas järele joosta, kuid põgenev isik oli kiirem. Isik jooksis Xxxx tänavalt Xxxx tee suunas. Seejärel helistas M. A. Häirekeskusesse ja koos I. A.ga läksid Xxxx eramusse kontrollima, kas seal elava vanaproaga on kõik korras. Majas sees olles nägid, et elutoa terrassiukse klaas on lõhutud. I. A. tunnistajana ülekuulamise protokolli juurde lisatud Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttest on näha Xxxx eramut ning ristidega on märgitud kohad, kus hüppas üle piirdeaia eramu juurest põgenenud isik ja kus viibisid sel hetkel seda isikut näinud I. A. ja M. A.. Häirekeskuse kõnesalvestussüsteemi väljavõtte kohaselt on 17.04.
3. a kella 00:47 ajal helistanud M. A. Häirekeskusesse. CD-plaadil olev vestlus kinnitab tunnistaja ütlusi selles, et ta elab aadressil Xxxx, oli õues ja kuulis akna sisselöömise heli, röövel jooksis ära Xxxx tänavalt Xxxx tee poole. Sissetungimine leidis aset naabri eramus, kus elab xxxx. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos vaatluse käigus tehtud fotodest koostatud fototabelist nähtuvalt on Xxxx asuvasse eramusse sissetungimine aset leidnud viisil, et esmalt on kiviga lõhutud terrassukse klaas, tekkinud ava kaudu avatud sisemisest ukselingist terrassiuks ja seejärel sisenetud eramusse. Eramu sees on söögiruumis klaasikillud, põrandal terrassiukse lähedal jalatsijälg, mis talletati želatiinkilele (jälg märgistati numbriga 5). Jalatsijälje suhtes määrati hiljem ekspertiis. Eramus terrassiukse läheduses asetsenud laua taga oli tool, millel lebas kivi, millega oli lõhutud terrassiukse klaas. Kivilt võeti bioloogilise aine proovid, mille suhtes määrati mitu DNA- ekspertiisi. Ülalnimetatud tõendid tõendavad objektiivselt Xxxx maja terrassiukse klaasi lõhkumist kiviga ja majja sissetungimist, kuid järgnevalt vajab tuvastamist, kas isik, keda L. N. nägi esikus seismas, oli X ja kui oli, siis kas tal oli kaasosalisi. Kannatanu L. N. nägi teiselt korruselt alla jõudes esikus seismas ühte isikut, kes teda nähes põgenes eramust terrassiukse kaudu. Tunnistajad M. A. ja I. A. nägid Xxxx aiast üle hüppamas samuti vaid ühte meesterahvast. Kriminaaltoimikus on DVD-plaat videosalvestusega, mis on tehtud Xxxx eramu küljes asuva turvakaameraga, mis suunatud Xxxx ja Xxxx majade vahel olevale alale ja Xxxx maja tagahoovile. Videokaadri parema serva keskel on nähtav hele õhksoojuspump. Videos on paremal üleval nurgas kuupäev ja kellaaeg. Kellaaja näit on tegelikust kellaajast üks tund taga. Kui kuupäev on videos 16.04.2022 ja kellaaeg 23:43:43 - 23:43:45, siis õige aeg on 17.04.2022 kell 00:43:43-00:43:
4. Sellel kellaajal on valgusvihus näha kahe isiku liikumist paremalt vasakule ehk Xxxx tänava poolt Xxxx tänava poole ja 35 sekundit hiljem kell 00:44:18 – 00:44:25 on näha valgusvihus kolme isiku liikumist vastupidises suunas – vasakult paremale. Seejärel Xxxx terrassi poolsetes ruumides süttis valgus. Prokuröri hinnangul osutab videosalvestiselt nähtav sellele, et kuriteo toimepanemises osales kolm isikut. Nad sisenesid koos Xxxx eramu tagahoovi, kõndisid terrassile, üks neist viskas terrassiukse klaasi kiviga katki, misjärel avati läbi klaasi tekkinud avause sisemisest ukselingist terrassiuks ja üks kolmest isikust sisenes eramusse. Kuuldes ja nähes teiselt korruselt inimese allatulemist jooksis ta sama terrassiukse kaudu välja midagi eramust kaasa võtmata ja lahkus koos kaaslastega terrassilt. On täheldatav, et vasakult paremale ehk Xxxx tänava poolt Xxxx tänava poole liikusid kolm kuju kiiremini võrreldes varasemalt teises suunas kahe kuju liikumisega. Kohus ei nõustu prokuröri poolt kohtuistungil avaldatuga selles, et videosalvestisel näha olevad algul paremalt vasakule liikunud kaks ja hiljem vastupidises suunas liikunud kolm isikut on 4 vargust toime panna üritanud isikud ehk kurjategijad. Prokurör ei põhjendanud ei istungil ega kohtuvaidlustes, miks ta sellisele järeldusele jõudis. Nõupidamistoas uuesti väga põhjalikult üle vaadates ja uurides nimetatud turvakaamera salvestist, jõudis kohus hoopis teistsugusele arvamusele koosmõjus tunnistajate M. A. ja I. A. ütlustega. Prokuröri seisukoht ei ole ka loogiline. Kui kell 00:43:43-00:43:45 suundusid isikud eramu terrassile, siis oleksid nad pidanud liikuma vasakult paremale, mitte paremalt vasakule, sest maja asukoht videos on paremal ülal. 35 sekundit hiljem näha olnud kolm kiirustanud isikut oleksid pidanud aga liikuma paremalt vasakule ehk maja juurest eemale, kui nad olid kurjategijad ja põgenesid. Pealegi ei ole võimalik mahutada 35 sekundi sisse kiviga terrassiukse klaasi katki viskamist, terrassiukse avamist, eramusse sisenemist, liikumist esikusse ja majast väljumist. Selle aja sisse peaks sel juhul mahtuma ka küllaltki eaka vanainimese L. N. ülesärkamine, voodist tõusmine ja teiselt korruselt mööda treppi alla tulek. Kõikide nende tegevuste peale kulub kindlasti rohkem aega kui 35 sekundit. Kohus leiab, et videol valgusvihus näha olevad isikud ei liikunud mitte eramu hoovis terrassipoolsel küljel, vaid hoopis hoovist väljaspool, s.o tänaval. Sellele väitele annab kinnitust sama turvakaamera salvestisel kell 00:55:30 tänavavalgustuslambi kumas sõiduteel sõitnud sõiduauto (tõenäoliselt politsei sõiduk, sest mõni hetk hiljem on turvakaamera salvestisel näha taskulampidega hoovis liikuvaid politseinikke). Isikute liikumine nii paremalt vasakule kui tagasi on toimunud sama tänavavalgustuslambi kumas samas kohas, kus sõitis hiljem ka sõiduk. Kohtu hinnangul on kell 00:43:43 – 00:43:45 tänavavalgustuslambi kumas paremalt vasakule liikuvad isikud M. A. ja I. A.. Seda tõendavad nende endi ütlused, et nad liikusid mööda Xxxx tänavat Xxxx maja juurde, mis jääb turvakaamera poolt vaadates Xxxx eramust vasakule poole. (Xxxx eramu asub täpselt Xxxx ja Xxxx tänavate ristmikul). Seejärel tagasiteel, olles Xxxx maja läheduses, nägid, kuidas Xxxx maja juures hüppas üle aia isik ja jooksis minema. Selle isiku liikumist on näha turvakaamera salvestisel kell 00:44:
5. Seejärel kell 00:44:25 jookseb eelnevale isikule järele üks isik. Kohus leiab, et see on M. A., kelle ütlused kinnitavad, et ta jooksis üle aia hüpanud isikule järele. Seejärel liigub kiiresti neile järgi veel kolmas isik ja selleks on kohtu hinnangul I. A., kelle ütlustest tulenevalt jooksis üle aia hüpanud isikule järele M. A., mitte tema. See kõik selgitab ka asjaolu, miks vasakult paremale oli isikute liikumine kiirem võrreldes varasemalt paremalt vasakule liikumisega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud süüdistus Xxxx eramust varguse katse toimepanemine isikute grupi poolt, sest seda ei kinnita kriminaalasja toimikus ükski tõend. Järgnevalt analüüsib kohus, kas varguse katse toimepanemises Xxxx eramust on alust süüdistada Xi. Sündmuskohalt Xxxx on võetud proovid puutejälgedest terrassiukse plaadi välisküljelt, terrassiukse lingilt, materjalijäljest purunenud klaasitüki siseküljelt, söögiruumi aknalaua terrassiukse poolselt servalt, kaks proovi kivi pinnalt ja sündmuskoha lähedal leitud kruvikeeraja käepidemelt. Ekspertiisiaktis nr 22E-GE0362 sisalduva arvamuse kohaselt saadi proovidest terrassiukse lingilt (proov A221482) ja puutejälgedest söögiruumi aknalaua terrassiukse poolselt servalt DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikut. Nendes segaprofiilides on eristatavad naispäritolu peamised DNA- profiilid, mis on omavahel kokkulangevad, kuid ei ole kokkulangevad ühegi riiklikusse DNA- registrisse eelnevalt kantud DNA- profiiliga. Kivi pinnalt võetud proovist A221485 saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada isikult, kellelt pärineb proovist A221482 määratletud peamine DNA-profiil, pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Materjali jäljest purunenud klaasitüki siseküljelt võetud proovist saadi DNA- analüüsil osaline profiil. Kõik selles DNA-profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad proovist A221482 määratud peamises DNA- profiilis. Seejärel on teostatud täiendav DNA-ekspertiis (akt nr 22E-GE0442) ja eksperdiarvamuse kohaselt on analüüsitud ekspertiisiaktis nr 22E-GE0362 võetud ja analüüsitud kivi pinnalt võetud proovi A
6. Saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Xilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Teistest 5 eelnevas ekspertiisiaktis analüüsitud proovidest saadud DNA-profiilid ei ole seostatavad Xi DNA- profiiliga. Järgnevalt on arvutatud ekspertiisiaktis tõepärasuhe eelnevalt määratud DNA- ekspertiisi käigus saadud profiili A221485 alusel ja leitud hüpoteeside tõepära suhe 1014, see tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1014 tõenäolisem juhul, kui proovis A221485 leiduva bioloogilise materjali allikaks on X ja 3 tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on 4 juhuslikult valitud tundmatut isikut. Need ekspertiisiaktid tõendavad, et kivilt võetud proovis, mis pakendati sündmuskoha vaatlusel pakendisse number 6 (ekspertiisiaktis proov numbriga A221485), oli ka bioloogiline materjal, mis pärineb süüdistatavalt Xilt. DNA-ekspertiisiaktidest nähtuvalt on leitud Xi DNA-d üksnes kivilt, millega oli lõhutud terrassiukse klaas. Xi DNA-d ei leitud ei terrassiukse sisemiselt lingilt ega ka söögiruumi aknalaua terrassiukse poolselt servalt ega ka materjalijäljest purunenud klaasitüki siseküljelt. Ekspertiisiakti nr 22E-GE0362 kohaselt on neis segaprofiilides eristatav naispäritolu peamised DNA-profiilid, mis on omavahel kokkulangevad. Veelgi enam, ka kivi pinnalt saadud proovis A221485 ei saa välistada eespool viidatud naisisiku DNA-profiili. Xxxx eramus elavalt L. N.lt ega ka seal 17.04.2022 varahommikul viibinud M. A.lt ei ole võetud DNA-proove, kuid kannatanu ega tunnistajate ütlustest ka ei tulene, et L. N.või tunnistaja M. A. oleks puutunud seda kivi, millega terrassiukse klaas lõhuti. Kuna L. N. elas selles majas, on ta ilmselgelt puutunud terrassiukse sisemist linki ja aknalauda, millest võiks järeldada, et see naispäritolu bioloogiline materjal nendel esemetel võiks olla tema oma, aga ka kivil oli ju sama naispäritolu bioloogiline materjal. Küsimusele, kellele see naispäritolu DNA-profiil kuulub, kriminaalasjas kogutud tõendid vastust ei anna. Nagu eespool juba mainitud, ei ole tõendatud, et L. N. oleks läbi terrassiukse purustatud klaasi tuppa lennanud kivi kätega puutunud ning on igati loogiline, et tunnistajad, kes väga ruttu majja tulid, kontrollimaks, kas L. N.ga on kõik korras, ka keelasid tal seda kivi puudutada, sest oli ju iga hetk politsei sinna jõudmas. Xi DNA-d on leitud üksnes kivilt võetud proovist. A. N.i ütluste kohaselt ei pärine see kivi tema eramu hoovist. Seega oli kivi kaasa võetud kuskilt mujalt, aga selle täpne varasem asukoht ei ole teada. Siinjuures on oluline märkida, et tegemist ei ole mitte väikese ega väga kerge kiviga. Juhul, kui eramu terassiukse klaasi lõi kiviga katki X, siis jääb vastuseta küsimus, kes oli see isik, kes samuti puutus seda kivi, avas sisemise lingi kaudu terrassiukse, sisenes majja ja sisenedes või väljudes puudutas aknalauda. Tulenevalt ekspertiisiaktist pidi see olema naisterahvas. Ometi nägi L. N. esikus seismas meesterahvast ning ka tunnistajate ütluste kohaselt oli üle aia hüpanud isik meesterahvas. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et X lõi enne paljakäsi kivi käes hoides terrassiukse klaasi sisse ja alles seejärel pani kindad kätte, sest tema DNA-d ei leitud terrassiukse lingilt ega terrassipoolselt aknalaualt. X on varem varguste eest karistatud ja kindlasti ei olnud talle teadmata, et selline suur kivi jääb visates majja sisse ja sealt võetakse DNA-proove. Seega oleks tema poolt olnud loogiline tegevus ka kivi hoida kinnastatud kätes. Prokurör seostab Xi varguse katsega ka sel põhjusel, et 12.05.2023.a kahtlustatavana ülekuulamisel on ta väitnud ööl vastu 17.04.2022 Xxxx asuva eramu läheduses viibimist. See asjaolu prokuröri väitel koostoimes DNA-ekspertiisi tulemuste ja muude tõenditega tõendab Xi osalust kõnealuses kuriteoepisoodis. Samas Xi kaitseversiooni, kuidas võis sattuda tema DNA kivile, prokurör peab ebausaldusväärseks. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Xi ütlused selle kohta, kuidas võis sattuda tema DNA kivile, ei ole usaldusväärsed. X on kriminaalasjas üle kuulatud kahel korral. 14.12.2022 ülekuulamisel ta ei mäletanud, mida tegi ööl vastu 17.04.
7. Ligi kolm kuud hiljem 26.03.2023.a menetlejale saadetud e-kirjas (sama tekst lisatud 12.05.2023.a ülekuulamise 6 protokolli) oskas aga juba detailselt kirjeldada 16.04.2022 hilisõhtuseid sündmusi. Ütlustest siiski ei nähtu, mis põhjusel isik viibis just sellel kuupäeval ja sellisel kellaajal Pirita jõe ja Lükati silla vahelises pargis ning kuidas seostub Xxxx teel asetleidnud sündmus (teepeenra kõrval seisnud sõiduauto ja tundmatu meesterahva palve hoida auto kapotti, andes selleks kummikindad) ööl vastu 17.aprillil 2022.a Xxxx toimunud varguse katsega. Ei ole millegagi tõendamist leidnud, et neidsamu kindaid, mis olid autokapoti hoidmise ajal Xi käes, kasutati Xxxx eramusse sissetungimise käigus. Samuti ei ole eluliselt usutav mäletada kuupäevaliselt sündmust, kui ei osata luua seoseid. Kohtu hinnangul on X püüdnud leida viisi, kuidas selgitada tema DNA-d eramust leitud kivil. See on tema kaitseversioon, kuid selles mainitud sündmust ei olnud võimalik kohtueelses menetluses kontrollida, sest 12.05.2023.a ülekuulamisel keeldus ta uurija täpsustavatele küsimustele vastamisest, nõudes prokuröri väljavahetamist. Kuivõrd Xi ütlused ei ole usaldusväärsed ega kontrollitavad, jätab kohus need tervikuna tõendikogumist välja. Seega ei ole õige ka prokuröri käsitlus, et seda, milline osa ütlustest süüdistusele on kasulik, tuleb uskuda, aga ülejäänut mitte. Seda enam, et Xxxx maja ei piirne Xxxx teega, vaid asub mitmeid kinnistuid eemal. Käsilolevas kriminaalasjas on kohtu hinnangul ainsaks Xi süüstavaks tõendiks Xxxx eramusse visatud kivilt võetud proovist leitud X DNA-profiil kaudse tõendina. Riigikohus on öelnud, et kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemine ka vaid ühele tõendile, kuid neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Ka on Riigikohtu seisukoht, et kui tuginetakse vaid ühele tõendile, peab see olema otsene tõend – ütlused. Riigikohus ei ole välistanud isiku süüditunnistamist ka ainult kaudsetele tõenditele tuginevalt. Nii on näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuste nr 3-1-1-8-10 p-des 9-10 ja 3-1-1-15-12puntides 13-14 tõdetud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad./…./ Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.

Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust. Prokuratuur on leidnud, et Xi puhul saab pidada süüstavateks kaudseteks tõenditeks Harju Maakohtu 20.12.2012.a otsust, millega isik mõisteti süüdi üheksateistkümnes varguse episoodis ja otsuse aluseks olnud sündmuskoha vaatlusprotokolle koos fototabelitega. Nimelt tõendavad need kuriteo toimepanemise viisi ehk käekirja (modus operandi) detailset sarnasust: paneb toime vargusi eramutest, peamiselt tema elukohast mitte kaugele jäävas Pirita linnaosas, osa vargusi paneb toime pimedal ajal, eramutesse tungib sisse terrassiukse või esimese korruse akna klaasi lõhkumise ja sisemisest ukse- või aknalingist avamise teel, esimese korruse akna lahtikangutamise teel, kasutades akna juurde pääsemiseks akna alla paigutatud erinevaid esemeid, sissetungimiseks valib hoovipoolseid uksi või aknaid, signalisatsiooniseadmete olemasolul võib neid lõhkuda. Kohtu hinnangul ei saa modus operandit siiski kasutada Xi süüstava tõendina. 20.12.2012.a otsusest ja sündmuskoha vaatlusprotokollidest nähtuvalt on X varasemalt toime pannud vargusi mitte ainult Pirita linnaosas, vaid ka mujal Tallinnas ja selle ümbruses (Viimsi vallas, Tabasalus, Lasnamäel, Narva mnt 111, Tallinnas), eelmise kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et ühegi varasema varguse puhul oleks kasutanud ukse või akna lõhkumiseks kivi ja vargusi ei pannud 7 toime kunagi öisel ajal, vaid hommikul, päevasel ajal või varasematel õhtutundidel. Ei saa mainimata jätta, et peale Xi on kindlasti ka paljud teised isikud pannud kuritegusid toime eramutest ja eramute üheks piirkonnaks on Tallinnas Pirita linnaosa. Seega ei ole usutav, et ainult X on varasemalt vargusi toime pannud eramutest Pirita piirkonnas ning see ei saa mingil moel näidata Xi puhul varguste toimepanemise viisi sarnasust ehk modus operandit süüstava tõendina. Prokuratuur ei ole ühegi tõendiga välistanud teiste vargustes süüdimõistetud isikute poolt selles piirikonnas varguste toimepanemist. Xi süüd välistavaks tõendiks on ka tunnistajate M. A. ja I. A. ütlused üle aja hüpanud isiku pikkuse kohta. I. A. nimetas isiku pikkuseks umbes 175-180 cm. Sellist pikkust seostab tunnistaja tema enda pikkusega, s.o 184 cm ja väidab, et üle aia hüpanu oli temast lühem. Tunnistaja M. A. kirjeldas üle aia hüpanud isikut kõhna kehaehitusega tunnistajast veidi pikemana, ise on tunnistaja 174 cm pikk ja Indrekust veidi lühemana. Isiku läbivaatuse protokolli juurde lisatud fototabelist nähtub Xi pikkuseks xxxx cm. Seega tunnistajate kirjelduse kohaselt oli Xxxx üle aia hüpanud isik tunduvalt lühem Xi pikkusest. Kuigi jooksva inimese tegelikust pikkusest on raske aru saada, on tunnistajad siiski küllalt kategoorilises vormis üle aia hüpanud ja põgenenud isiku pikkust kirjeldanud, mistõttu puudub kohtul alus selles kahelda. Kokkuvõtvalt on kohus kõiki tõendeid kogumis hindamise tulemusena jõudnud veendumusele, et peale kivilt leitud DNA ei ole muid tõendeid Xi seostamiseks Xxxx eramust toimepandud varguse katsega. Nagu juba eespool öeldud ei piisa süüdimõistmiseks vaid ühest kaudsest tõendist, vaid kaudseid tõendeid peab olema rohkem, et tõsikindlalt väita, et Xi DNA ei võinud sattuda kivile mingil muul ajal, muus kohas ja muul viisil, kui ainult Xxxx terrassiukse klaasi purustamise ajal kivi käes hoides. Tegelikkuses ei ole ju ka teada selle kivi eelnev asukoht. Eeltoodu alusel tuleb X aadressil Xxxx varguse katse toimepanemise süüdistuses õigeks mõista. Vargus eramust Xxxx Tõendamist on leidnud, et 24.02.

1. a kella 7 paiku õhtul tungiti
2. korruse elutoa aknaklaasi lõhkumise ja sisemisest aknalingist avamise teel Xxxx asuvasse eramusse, kust varastati A. T.le ja H. T.le kuuluvaid asju ja ehteid. Seda tõendavad kannatanute A. T. ja H. T. ütlused, tunnistajate O. T., T. T., L. E. ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll. Tunnistaja T. T. on andnud ütlusi selle kohta, et temale ja tema isale A. T.le kuulub Xxxx asuv elumaja. 24.02.2022 kell 19.02 sai tema isa, kes viibis tol hetkel välismaal, G4S turvafirmalt sõnumi, et maja signalisatsioon andis häiret. G4S patrull oli tulnud kohale, välisel vaatlusel oli kõik korras ning sellest anti kell 19.49 telefoni teel teada A. T.le. 25.02.2022 läks T. T. vennapoeg O. T. maja kontrollima ning siis selgus, et majal oli üks alumise korruse aken lõhutud. T. T. tuli 25.02.2022 kella 17.30 paiku kohale ja kutsus politsei. Tunnistaja O. T. ütlustest nähtub, et Xxxx asuvas eramus elavad tema vanavanemad, kes sõitsid veebruarikuus reisile. 25.02.2022 peale kella 13.00 käis ta vanaema või vanaisa palvel nende maja üle vaatamas ning jõudes maja taha nägi, et üks esimese korruse aken on lõhutud. O. T. läks majja sisse ja nägi, et esiku laest on midagi ära tõmmatud, laes olid augud. Lõhutud aknaga toas olid laes juhtmed ja puudus liikumisandur. Teisel korrusel magamistoas olid sahtlid lahti tõmmatud. Kannatanu A. T. ütluste kohaselt elab ta koos abikaasa H. T.ga Xxxx. Neil on leping turvafirmaga G4S ning majas on valvesignalisatsioon.
3. veebruaril sõitsid nad Eestist ära puhkusele ning maja pandi valve alla. 24.02.2022 õhtul helistati A. T.le turvafirmast ja teatati, et majast tuleb sissetungi häiresignaal. Turvafirma patrull käis kohal, vaatas maja visuaalselt üle ja ütles, et kõik on korras. Valve taastus. Järgmisel päeval kella 13.00- 14.00 paiku käis maja üle vaatamas A. T. lapselaps O., kes teatas A. T.le telefoni teel, et majal on lõhutud üks aken. O. käis ka majas sees ja nägi, et majas on sees käidud. Tagasi Tallinnasse jõudsid A. ja H. T.
4. märtsil 8 ja selgus, et majast oli varastatud A. T.le kuuluvaid asju: valget värvi infrapuna küttepaneel, mis oli esiku eesruumi laes; musta värvi nahast meeste rahakott, milles oli sularaha 30 eurot ning kliendikaardid, Xxxx kaart ja töötõend; pruuni värvi nahast meeste rahakott koos selles olnud Eesti kodaniku passiga tema nimele. Kannatanu H. T. ütluste kohaselt oli varastatud temale kuuluvaid ehteid. G4S vastuskirjaga on tõendatud, et 24.02.2022 kell 19.01 registreeriti Xxxx eramust sissetungi häiresignaal. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et maja esimese korruse vasakpoolse pakettakna klaasid on läbivalt purunenud. Aken on maapinnast umbes 220 cm kõrgusel ja sissepoole avatud. Akna all maapinnal on kolm terrassitooli, millest kaks on kõrvuti ja kolmas tool on toolijalgadega külili kahe tooli peal. Maja esiküljel oleval puidust välisuksel ja lukul murdmisvigastusi ei tuvastatud. Esiku laes ripuvad harukarbist välja juhtmed pistikupesaga. Esiku eesruumis on põrandal elektrikilbi kate ja luuk, vasakul signalisatsiooni pult, paremal avatud ustega kapp, mille sees keskosas on elektrikilp. Elutoa põrandal on juhtmega omavahel ühendatud kaks signalisatsiooni liikumisandurit, mille kohal laes olevast avast ulatuvad välja kaks juhet, mille otsad on kahjustatud ja mille kõrval on seinas kaks ava. Elutoa vasakus seinas on purustatud klaasiga plastikaken. Aknalink on avatud asendis. Klaasikillud aknalaual, elutoa põrandal ja akna juures oleval diivanil. Esiku põrandal avastati ja talletati želatiinkilele jalatsijälg. Samuti avastati ja talletati želatiinkilele veel üks samasuguse tallamustriga jalatsijälg, mis oli köögi põrandal. Jalatsijälgede suhtes, mis olid avastatud sündmuskoha vaatlustel Xxxx tee xxxx asuvas eramus esiku ja köögi põrandalt ning Xxxx asuva eramu põrandalt terrassiukse lähedalt määrati kohtueelses menetluses jäljeekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt number 22E-TJ
5. Ekspertiisiaktile lisatud jalatsijälgedest tehtud fotodelt nähtub, et kokkulangev osa oli tunduvalt väiksem võrreldes mittekokkulangeva osaga. Eksperdiarvamuse kohaselt Xxxx eramu põrandalt ning Xxxx eramu esikust ja köögist avastatud jalatsijäljed võivad olla jäetud sama jalatsipaariga. Ekspertiisiaktis toodud hindamisskaala oli märgitud D-tähega, mis tähendab võib olla ehk null varianti. Seega ei ole antud arvamus kategooriline ega tõenda üksikult võetuna, et mõlemasse majja tungis sisse üks ja sama isik. Veelgi enam ei tõenda see asjaolu, et need jalatsijäljed on seostatavad Xiga, kuivõrd selle kriminaalasja kohtueelses menetluses ei ole uuritud ega vaadeldud süüdistatava jalatseid ega nende tallamustreid. Asitõendi vaatlusprotokollis 08.12.2022 on vaadeldud 25.02.2022 Xxxx eramu esiku põrandalt ja eramu köögi põrandalt avastatud ja želatiinkiledele talletatud jalatsijälje fotosid ja 20.12.2012 kriminaalasja xxxx raames Xi kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud jalatsite paari vasaku jalatsi võrdlusjälgi. Vaatluse käigus teostatud mõõtmistega tuvastati, et 25.02.2022 sündmuskoha vaatlusel esiku põrandalt avastatud jalatsjälje pikkuseks on 308 millimeetrit ning sama eramu köögipõrandalt avastatud jalatsijälje pikkuseks on 306 millimeetrit. 20.02.2012 Xi kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud vasaku jalatsiga jäetud jälje pikkuseks on mõõdetud 306 millimeetrit. Kuid ka see jalatsijälje suurus ei saa kinnitada kuritegude toimepanemist Xi poolt, kuivõrd tegemist ei ole haruldase meesterahva jalanõu suurusega. Prokurör leidis, et ka selle varguse episoodi puhul saab kasutada tõendina modus operandit ehk Xi poolt varasemate varguste toimepanemise sarnast käekirja. Ta on varasemalt majadesse sisenenud esimese korruse akna kaudu, lõhkudes klaasi. Kohus juba analüüsis eelnevalt, et Pirita linnaosas varguste toimepanemist ei saa omistada üksnes Xile. Lisaks sellele tuleneb 20.12.2012.a otsusest, et ainult ühel korral on X eramusse sisenemiseks lõhkunud esimese korruse aknaklaasi – 13.02.2012.a xxxx -, kuid sel korral oli vigastatud ka aknaraam. Xxxx 9 eramu aknaraam oli aga terve, sisenetud oli läbi purustatud avause akna avamise teel sisemise lingi abil. Kohus on seisukohal, et varguste toimepanemise eesmärgil eramutest on tavapärane siseneda terassiuste ja akende kaudu ja just nende, millised paiknevad eramu tagumisel ehk hoovipoolsel küljel ning jäävad seega varjatuks juhuslike inimeste silmade eest. Selline käitumine ei ole olnud kindlasti üksnes Xile omane. Samuti ei ole midagi ainult Xile iseloomulikku elektroonika ja ehete varastamises. Põhiliselt selliseid asju varastataksegi. Kokkuvõttes leiab kohus, et Xi varasemat kuritegelikku käekirja ei saa siduda Xxxx aadressil toimepandud vargusega. Kriminaalasja juurde on lisatud Xi ravidokumendid, millest nähtuvalt on ta 24.01.2022, 22.02.2022, 11.03.2022 külastanud arsti, kaebusteks peale covid19 põdemist pearinglus, peavalu, tasakaaluhäired. Seega ajal, kui süüdistuse kohaselt pani X toime varguse Xxxx eramust esinesid tal vaevused, mis sundisid teda pöörduma arsti vastuvõtule. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et selliste kaebustega läheb isik vargust toime panema, ronides tasakaaluhäirete olemasolul isegi õues toolide otsa ja aknast sisse. Kohtu hinnangul ei tõenda kriminaalasjas olevad tõendid Xi poolt ka Xxxx majast varguse toimepanemist ja tõendite puudumise tõttu tuleb X mõlemas talle süüks arvatud kuriteos õigeks mõista. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi A. ja H. T..

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Eeltoodule viidates jätab kohus A. T. ja H. T. tsiviilhagid läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse kulud

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Kuivõrd kohus mõistab Xi temale esitatud süüdistuses õigeks, jäävad kriminaalasjas ekspertiiside kulu: DNA- ekspertiisi nr 22E-GE0362 maksumus 1140 eurot, DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0442 maksumus 114 eurot, DNA- ekspertiisi nr 22E-GE0576 maksumus 57 eurot, DNA-ekspertiisi nr 22E-GE1186 maksumus 57 eurot, DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0308 maksumus 1254 eurot ja jäljeekspertiisi nr 22E-TJ0016 maksumus 314 eurot riigi kanda. Lisaks jääb riigi kanda määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 740.40 eurot ja kohtumenetluses 604.80 eurot. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks 17.04.2022 ja 25.02.2022 teostatud sündmuskoha vaatlusel jalatsijälgede fragmentidest tehtud tõmmised, mis kohtu hinnangul tuleb säilitada asitõendite hoidlas. Kruvikeeraja võib

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu eseme hävitada.

14.12.2022 Xxxx asuva Xi elukoha läbiotsimise käigus äravõetud mobiiltelefonis Huawei P smart (FIG-LX1) sisalduvast teabest tehtud koopia (koopiafailid) nimega „X-KT7911373Huawei PSmart(FIG-LX1).ufdr“, mida hoitakse salvestatuna politsei andmekandjal, võib kohtu hinnangul kustuda

§ 126lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.

Kohus juhindub

238 lg 1 p

1. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral tehakse motiveeritud kohtuotsus avalikult teatavaks hiljemalt 26.01.
2. a kell 12.
3. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 10