KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-135508 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi M K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: A K Kostja: M K (isikukood xxx) Hagihind 5112,94 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi M K vastu 02.05.2018.a xxx AS-iga sõlmitud krediidilepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 3933,85 euro, intressi 413,45 euro, viivise 720,64 euro, meeldetuletuskirja tasu 10 euro ja sissenõudmiskulu 35 euro nõudes.
- Menetluskulud jätta OK Incure OÜ kanda (TsMS § 162 lg 1).
- Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1
(2)taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Asja materjalide kohaselt oli kostjal lepingu sõlmimise ajal juba laenukohustus AS-i xxx ees summas 111,57 eurot kuus ning kostja regulaarseks sissetulekuks on laenuandja arvestanud 672,04 eurot. Kostja igakuine laenumakse moodustas summas 215,05 eurot. Seega moodustasid kostja vabad rahalised vahendid summas 345,42 eurot (672,04 - 111,57 - 215,05). Ilmselgelt on sellises mahus kohustuste kandmine kostjale äärmiselt keeruline tema sissetulekuid arvestades, kuivõrd on üldteada olev asjaolu, et isik vajab rahalisi vahendeid, et katta enda igakuiseid majandamiskulusid (eluasemekulud, toidukulu, transport, hügieen, sidekulud jne). Kuivõrd hageja on märkinud, et laen väljastati autolaenuna, siis tuleb kostja transpordikulude hulka arvestada ka kindlustuse maksed, kütusekulu jms. Kohtule esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest regulaarset töötasu laekumist ei nähtu. Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (KAVS § 49 lg 3). Antud juhul puudub laenutaotluses igasugune info kostja töökoha, ameti, töötamise aja jms kohta (hagi lisa 1). Ka on kostja jätnud taotluses märkimata juba olemasolevad finantskohustused. Lisaks oli kostjal harjumus osaleda hasartmängudes, milline igakuine arvelduskontolt nähtav kulu moodustas summas 33,50 eurot (hagi lisa 9). Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Hagist nähtub, et kostjale on laenu antud 9000 eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teostanud kokku summas 10 918,95 eurot (hagi lisa 2). Seega on kostja teinud tagasimakseid kokku põhinõuet ületavas summas ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 2
(2)