Obsah (10)

§ 162§ 405§ 637§ 442§ 232§ 174§ 168§ 150§ 638§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-144128 Tsiviilasi Revensen O

§ 162lg-t 4, sest hagi esitamine oli põhjendatud eelkõige kostja enda käitumisest.

Menetluskulude väljamõistmine hagejalt oli ebaõiglane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 6 ning sama sätte lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid. 7. Ringkonnakohus märgib, et

§ 405

lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 4 594,32 eurot, intressi 28,46 eurot, hooldustasu 25,26 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 25,87 eurot ja viivise alates 16.12.2023 kuni põhinõude (594,32 eurot) tasumiseni määraga 21% aastas. Hageja nõuded ei ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, mistõttu oli tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

8. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

9. Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (

§ 442lg 8).

10. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

1. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei toonud esile ega tõendanud, et esialgne võlausaldaja kogus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajaliku teabe ja hindas kostja krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Maakohus ei eksinud kostja krediidivõimelisusele hinnangut andes tõendite hindamise reeglite vastu ega jätnud arvestamata hageja esile toodud asjaolusid, mis võiksid mõjutada vaidluse lahendamise tulemust. Kohus hindas

§ 232

lg 1 kohaselt kõiki esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas siseveendumuse kohaselt, et esitatud tõendite alusel ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Asja materjalidest ei nähtunud, et krediidiandja oleks laenuotsuse tegemisel palunud kostjal esitada pangakonto väljavõtte ning teostanud selle analüüsi. Samuti oli põhjaliku krediidivõimelisuse analüüsi teostamine ebatõenäoline arvestades, et krediidiandja tegi laenuotsuse samal päeval laenutaotluse saamisega. Olukorras, kus kostjal oli laenuvõtmise hetkel varasemaid kiirlaene tagasimaksetega 300 eurot kuus ning samuti kanded hasartmänguportaalidele, pidi krediidiandja mõistma, et kostja ei ole krediidivõimeline, sõltumata sellest, et kostjal puudusid laenuvõtmise hetkel registreeritud maksehäired. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks hageja väidet, et pensionikonto järgi oli kostja keskmine töötasu 4214,25 eurot kuus, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt lähtus krediidiandja laenutaotluse rahuldamisel netotöötasust 1400 eurot kuus.

1. Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud nõuetele vastavalt uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka ringkonnakohus. Kuna hagis esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu, mille kohaselt tuli laen tagastada 36 kuu jooksul (viimane osamakse on maksegraafiku järgi 09.02.2025 – dtl 44), ei oleks tänaseks laenulepingust tulenev laenu 5 tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei oleks muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ümberarvutuste tabelid (dtl 267-268) ei haaku vaidlusaluse laenulepingu maksegraafikuga ega võta arvesse kostja teostatud makseid, mistõttu ei saa vastavaid tabeleid hagi rahuldamisel aluseks võtta. Ilma nõuetekohase ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud. Seda ei ole hageja teinud.
2. Eeltoodut ei muudaks ka asjaolu, et krediidiandja tegi kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse (dtl 88), kuna kostja oli maksete tasumisega viivituses. Kuna laenulepingu ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise ajal maksete tasumisega viivituses ning laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud alust. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määrama uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks.
3. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas maakohtust erinev otsus. Seega puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
4. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, sh menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotamisel palus hageja kohaldada

§ 162

lg-t 4, väites, et hagi esitamise vajaduse põhjustas kostja enda käitumine.

§ 162

lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 10; RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-126-14, p 16). Olukorras, kus algne võlausaldaja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohtule ei esitatud VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt nõuetekohaseid ümberarvutuste tabeleid, mille tulemusena jäi hagi rahuldamata, puudub ringkonnakohtu hinnangul alus menetluskulude jaotamisel

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Hageja ei toonud välja erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid

§ 162lg 4 järgi jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Seega jättis maakohus põhjendatult menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kuigi apellatsioonkaebusest võib aru saada, et hageja soovib maakohtu otsuse vaidlustada ka menetluskulude kindlaksmääramise osas, siis sisulised vastuväited selles osas puuduvad. Hageja ei selgitanud, millises ulatuses pidas ta kostja kasuks väljamõistetud menetluskulusid põhjendamatuks, vaid märkis üldiselt, et

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses ning et kulude väljamõistmine hagejalt oli ebaõiglane.

1. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik rahuldada hageja kaebust ka maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas.
2. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda.

Kuivõrd vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada ja kulusid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 19. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

6 20. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

21.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 7