Obsah (7)

§ 116§ 120§ 124§ 137§ 145§ 123§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-10088 S Va (V) avaldus O D V (V) kindlaksmääratud

) § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Samuti on

§ 116lg 1 järgi vanematel üldjuhul oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab

§ 116

lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem

§ 120lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus).

Vanema isikuhooldusõigus hõlmab

§ 124

lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda.

§ 137

lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Esitatud avaldusest, ärakuulamistel avaldatust ning tõenditest nähtuvalt elab puudutatud isik I ema juures alates 2016. aasast. Igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ema. Koostöö on vanemate vahel on nõrk. Vanemate ärakuulamisel on kinnitust saanud, et vanemate vahel ei ole sisulisi erimeelsusi lapse viibismikoha osas, samuti hariduse ega tervise teemadel. Erimeelsuseks viibimiskoha osas ei saa olla ainuüksi isa avaldus võrdses mahus suhtluskorra määramises. Tõsiseid erimeelsust lapse haridusse või tervisesse puutuvas ei ole ema esile toonud. Asjas esitatud tõenditega sh kirjavahetusega (vt nt I kd tl 99-102, I kd tl 125-126, I kd tl 162) ei ole tõendanud võimatus vanematel ühise hooldusõigusega jätkamiseks. Ema heiadab isale ette, et isa soovib ise olla lapsega lähedasem või kasvatada last iseseisvamaks või sotsiaalsemaks. Isegi kui nimetatu oleks tõendatud, siis ei annaks see alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Isale ei ole etteheiteid ohtlikkuse või vägivalduse osas. Ainuüksi asjaolu, et vanemad elavad eraldi ja siiani on ema võtnud vastu lapsesse puutuvaid otsustusi ainuisikuliselt, isa kaasamata, ei ole piisavaks aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamisel. Ka puudutatud isiku I ärakuulamisel (II kd tl 71) ei kerkinud esile hooldusõiguslikke muresid (nt isa vägivaldsust või ohtlikkust). Laps ei nõustunud ema väitega, et tal 9 on toiduainete tarbimisel tervisest tulenevaid piiranguid, millele ema ärakuulamisel tähelepanu juhtis (vt I kd t 168 pöördel). Laste ema peab vajalikuks lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ka varahoolduse osas, sest isa jälgib last konto kaudu (raha liikumist). Selline isa käitumine ei ole ühist hooldusõigust teostavate vanemate vahel keelatud. Vaidlust ei ole selles, et isa roll on lapse elus viimastel aastatel olnud ema oma nõrgem. Samas ei pea kohus põhjendatuks aga lõpetada vanemate ühist hooldusõigust vaid isa passiivsusele tuginedes. Kõik lapse huve kaitsvad isikud toetavad H Ka hooldusõigusliku avalduse rahuldamata jätmist. Kõike eelnenut arvesse võttes jätab kohus H Ka avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata. Vanematel säilib ühine hooldusõigus. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab

§ 145lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

III Kohus, ära kuulanud avaldaja, puudutatud isikud, puudutatud isikule I määratud esindaja, linnavalitsuse esindajate seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et S Va avaldus määratud suhtluskorra muutmiseks ja H Ka avaldus määratud suhtluskorra muutmiseks on osaliselt põhjendatud ning kuuluvad osalisele rahuldamisele. Kohus leiab, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (

§ 123

lg 1).

§ 143

lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 (vt I kd tl 8-9) kinnitas kohus vanemate kokkuleppe lapsega suhtlemise osas järgmiselt: - lapse O D Va elukoht on tema ema H Ka elukoht; - vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele ja võimalustele toimuvad lapse ja tema isa S Va vahelised kohtumised enamasti igal nädalavahetusel koos ööbimis(t)ega (kui laps selleks valmis on). Kui nädalavahetus mõnikord ei sobi, kas reisi või sünnipäevade või haiguse tõttu, siis püütakse asendada ärajäänud kohtumine sama pika kohtumisega nädala sees; - lapse isal on võimalik lapse ema eelnevalt ette teavitades ka ise laps lasteaiast võtta ja koju tuua, kui lapse isa viibib Eestis ja see osutub ajaliselt võimalikuks; - kokkuleppel lapse emaga on isal võimalik kohtuda lapsega ka muudel aegadel; - lapse isa on vaba valima kokkulepitud suhtluse ajal, kus ta lapsega aega veedab ning milliseid tegevusi lapsega ette võtab. Lapse ema valmistab lapse kohtumisteks ette; - üldjuhul korraldab lapse transpordi lapse isa; - lapse kooli minekul viivad vanemad vajadusel sisse muudatused kehtivasse suhtluskorda; laps on selle vanema hoole all, kelle juures laps parasjagu antud suhtluskorra kohaselt on. Lapse isa poolt kolmanda isiku hoole alla andmine eeldab kokkulepet lapse emaga; - vanemad suhtlevad eelduslikult üksteisega suhtluskorra täitmise ja muutmise küsimustes kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri või SMS) teavitades teist vanemat aegsasti oma - - - - - soovidest või takistustest lapsega suhtlemisel. Kiireloomulistes küsimustes suheldakse lisaks vajadusel vahetult (mh telefoni teel); vanem kohustub ette teatama vähemalt üks kuu enda elukoha vahetusest ja koheselt enda ja lapse kontaktandmete muutusest; lapse isa võib koos lapsega külastada üksinda ilma lapse emata spaasid, veekeskusi, hotelle vms lapse jaoks sobilikke kohtasid ning Tallinnast väljaspool asuvaid kohtasid külastada, teatades sellest eelnevalt lapse ema ette. Edaspidi lapse suuremaks saades on lapse isal õigus koos lapsega reisida Soome Vabariiki ning ka soovi korral minna mujale välisreisile, leppides eelnevalt lapse emaga kokku täpse reisi aja; mõlemad vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ja ei halvusta lapse juuresolekul teist vanemat. Kumbki vanem ei mõjuta last tegema valikuid vanemate vahel, vaid julgustavad last teise vanemaga kohtuma ja aega veetma vähemalt antud suhtluskorras ettenähtud mahus. Vanemad kohustuvad tegema kõik endast oleneva, et lapse vajadused (mh erivajadused) ei saaks kannatada ning ka vanema sugulased ja hõimlased järgiksid käesolevas punktis eelnimetatud ja tervikuna käesolevas kompromissilepingus sätestatud kohustuste täitmist; lapsest tingitud või lapse isa või lapse ema poolt eelnevalt teavitatud välisreisi (mh välislähetuse) tõttu ärajäänud kohtumist, ei loeta suhtlemiskorra rikkumiseks; lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parasjagu on, sellest informeerima viivitamatult teist vanemat ning võimaldama teisel vanemal soovi korral külastada last kodus. Lapse raviga tegeleb lapse ema. Kui laps haigestub isa juures, siis on lapse emal õigus tegelda lapse ravimisega isa juures kuni lapse seisund võimaldab transporti koju ema juurde; isal on õigus kohtuda ja veeta aega lapsega isadepäeval ja emal on õigus veeta lapsega emadepäev. Muude tähtpäevade osas lepitakse lapsega suhtlemise korras eraldi kokku; mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda telefoni vms vahendite teel mis tahes ajal (v.a lapse uneaeg) ning teine vanem kohustub mitte tegema takistusi selleks; kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja või SMSi teel või kasutades muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi; erimeelsuste tekkimisel kohustuvad vanemad esimesel võimalusel pöörduma erialaspetsialisti poole, kes tegeleb perega/vanemate nõustamisega ning võtma arvesse erialaspetsialisti poolt antud juhiseid vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks. Vaidluse korral lapse tervise või haridusega vms lapsega seonduvates küsimustes loetakse kehtivaks lapse ema kui last paremini tundva vanema seisukoht kuni lõpliku erimeelsuste lahendamiseni vanemate vahel kas omavahel või erialaspetsialisti vahendusel. Vaidlust ei ole selles, et laps ja isa suhtlevad, kuigi mitte kokkulepitud määras. Selle asja menetluse kestel kohus kohaldas asjas esialget õiguskaitset 26.09.2022 määrusega (I kd tl 78-80) ning muutis Harju Maakohtu 30.08.2018 kompromissi kinnitava määrusega tsiviilasjas nr 217-18348 määratud suhtluskorda ja määras isa ja lapse vahelise suhtluskord kuni tsiviilasjas nr 222-10088 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni järgmiselt: 1. igal paaritu nädala reedel võtab isa lapse pärast tunde koolist või kui laps ei ole sel päeval koolis, siis lapse ema elukohast kell 15.00, ning viib lapse esmaspäeva hommikul vastavalt tunniplaanile kooli või kui laps ei lähe sel päeval kooli, siis lapse ema elukohta hommikul kell 9.00; 11 2. lapsel ja vanemal on igapäevaselt õigus teineteisega telefoni teel suhelda. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse telefoni valmis- ja korrasoleku kõneks; 3. suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja või sms-i teel. 26.09.2022 määrus jõustus 25.10.2022. Ärakuulamisetest ja esitatud seisukohtadest on selgunud, et viidatud kord on osaliselt toiminud, kuigi laps ei ole isa juures ööbinud, sest ema on tõlgendanud kohtumäärust endale sobivalt. Ema leiab (I kd tl 168), et tema transpordib last ning lapse huvides ei ole, kui isa lapsele kooli järele tuleb (26.09.2022 määruse p 2.1), samuti ei lähe laps isa juurest esmaspäeva hommikul kooli, vaid kodust (26.09.2022 määruse p 2.1). Puudutatud isiku I ärakuulamisel (II kd tl 71) laps kinnitas, et ta ei ole isa juures ööbinud. Laps ei olnud isaga suhtlemise vastu. Pigem joonistusid välja lapse (ja ema) eelistused: isast olulisemad olid vabaajategevused (harjutamine tantsuks) ja kohtumised sõpradega. Sama paistab välja vanemate vahelistest vestlustest (vt II kd tl 50-59). Osad kohtumised on ära jäänud või edasilükkunud lapse haigestumise tõttu. Kuna kohus eelnevalt II osas tuvastas, et isa ei ole lapsele ohtlik, siis puudub igasugune põhjendus isa ja lapse suhtluse piiramiseks ega ema ainukontrolli alla jätmiseks. Küll aga ei ole põhjendatud suhtluse määramine isa taotletavas määras, sest vanemal ei ole õigus nõuda, et laps viibiks kummagi vanema juures võrdse aja. See ei tulene ka

§ 143lg-st 1.

Nimetatut on jaatanud Riigikohtu tsiviilkolleegium 15.02.023 määruse nr 2-21-5895 p-s

1. Küll aga on vanematel kohustus määratud korda järgida ning vanemal ei ole õigust oma suva järgi määrust tõlgendada või täita. Vanemad ei ole menetluse kestel kokkuleppelist suhtluskorda saavutanud. Varasem perelepitus ei ole tulemust andnud ning menetluse kestel ei nõustunud ema koolitusel osalema (vt I kd tl 170 pöördel). Seega peab olema suhtluskord ühelt poolt piisavalt konkreetne selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt poolt peab see olema piisavalt paindlik, arvestamaks lapse huve ka tema kasvades. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning arvestades lapse vanust ja siiani toimunud suhtlust, muudab Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 kehtestatud suhtluskorda järgmiselt: - igal paaritu nädala reedel võtab isa S V lapse O D Va pärast tunde koolist või kui laps ei ole sel päeval koolis, siis lapse ema H Ka elukohast kell 15.00, ning viib lapse esmaspäeva hommikul vastavalt tunniplaanile kooli või kui laps ei lähe sel päeval kooli, siis lapse ema elukohta hommikul kell 9.
2. Ema annab lapsele kaasa vajalikud õppevahendid ja koolivormi; - lapsel on õigus teisele vanemale helistada. Lapsele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus; - mõlemal vanemal on õigus last tema sünnipäeval õnnitleda; - lapsel on õigus osaleda vanemate sünnipäevadel; - emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva veedab laps alati isaga. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps ema juurde emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale - - - - nädalavahetusele, läheb laps isa juurde isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; alates
3. aastast veedab laps suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 01.04 e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on laps isaga 01.07-15.07 ja emaga 16.07-31.
4. sügisvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole isaga ning paaris aastal (2024/2025) esimese poole emaga ja teise poole isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; suusavaheaja (veebruar-märts) alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; kevadvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; kerge haigestumine ei tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist. Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel juhul teavitab lapsega koosolev vanem sellest teist vanemat hiljemalt eelmisel päeval kella 18.
5. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata; vanemad edastavad lapsele suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad last määratud ajal teise vanema juures olema; vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist vanemat; suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel. Kohus leiab, et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra. IV Kohus selgitab vanematele, et kui vanem lahendit vabatahtlikult ei täida, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. TsMS § 5621 lg 1 alusel kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. TMS § 179 lg 2 kohaselt juhul, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. TMS § 179 lg 22 kohaselt teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Kohtumääruse kolmandas osas (resolutsiooni p 5) määratud suhtluskorra rikkumisel on vanema taotlusel kohtutäituril õigus rakendada teise vanema osas TMS § 179 lg-tes 21 ja 22 sätestatud rahatrahve ja aresti. 13 V Kohus ei anna hinnangut vanemate teineteist süüdistavatele dokumentidele ega tõenditele, mis on esitatud esialgse õiguskaitse taotlustega seonduvalt. VI TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus leiab, et selline menetluskulude jaotus on õiglane, sest mõlemad vanemad on kohtule esitanud asja algatamise põhjendatud avalduse. Samuti teeb kohus asjas lahendi lapse huvidest lähtuvalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 lahendiga.