Obsah (8)

§ 367§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-15555 Tsiviilasi Implant OÜ

§ 367

alusel kuni põhinõude (s.o 3846,40) ja kahju hüvitamise nõude (s.o 658 eurot) rahuldamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (12,0 % aastas).

1. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
2. Välja mõista kostjalt A K hageja Implant OÜ kasuks menetluskulud 1165 eurot.
3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A K’il tasuda Implant OÜ-le viivist alates kohtulahendis jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.
5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 1 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 11.11.2022 sõlmisid Implant OÜ (üürileandja/ hageja) ja A K (üürnik / kostja) üürilepingu (leping), mille kohaselt üüris Implant OÜ vaälja talle kuuluva korteriomandi, aadressiga xxx. A. K kohustus tasuma üüri summas 840 eurot kalendrikuus ja kõik kõrvalkulud üürileandja esitatud arvete alusel ning arvel märgitud tähtajaks. Kahjuks ei täitnud üürnik oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Nimelt on üürnik jätnud tasumata üürining kõrvalkulude eest esitatud arved ajavahemikus veebruar – aprill 2023 ning käesoleva hagi esitamise aja seisuga on üürniku võlgnevus kokku summas 3846,40 eurot. Üürileandja on korduvalt kinnisvaramaakleri vahendusel (xxx OÜ kinnisvaramaakler) palunud üürnikku nii kirjalikult kui ka telefoni teel võlgnevus tasuda, kuid sellest hoolimata ei ole üürnik seda käesoleva hetkeni teinud. 10.04.2023 ütles üürileandja üürilepingu erakorraliselt üles tulenevalt asjaolust, et üürnik polnud mitmete kuude vältel tasunud tähtaegselt üüri- ja kõrvalkulude arveid ning üürnikuga ei olnud võimalik enam kontakti saada. Seejuures palus üürileandja üürnikul teada anda, millal tagastab ta korterivõtmed. Üürileandja teostas korteris koristus- ning parandustööd ja vahetas korteri ukseluku. Teostatud tööde eest esitas üürileandja üürnikule arve nr xxx. 27.07.2023 tunnistas üürnik taas tekkinud võlgnevust ning kinnitas, et võlgnevus saab tasutud, seejuures lubas üürnik tasuda mingi osa võlgnevusest augustikuu alguses. Paraku üürnik seda siiski ei teinud Hageja palub välja mõista kostjalt A K hageja Implant OÜ kasuks põhivõlgnevus 3661,32 eurot, viivis 707,51 eurot, kahjuhüvitis 658 eurot ning viivised alates kohtuotsuse tegemisest

§ 367

alusel kuni põhinõude (s.o 3846,40) ja kahju hüvitamise nõude (s.o 658 eurot) rahuldamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (12,0 % aastas); menetluskulud ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust 2 kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult kättetoimetamisportaali kaudu ning kostja allkirjastatud kättesaamiskinnitusega 31.01.2024. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 1529,50 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulud, mille järgi hageja kuludeks on perioodil 03.10.23-01.11.2023 kliendi materjalidega tutvumine ning õiguslike asjaolude analüüs, hagiavalduse koostamine A. K vastu, hagi täiendamine, kohtupraktika analüüs, hagiavalduse täpsustamine kokku 7 h 43 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit. Hageja esindaja osutas teenust 190 eur/tund. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega (üürivaidlus), hagi ei tugine suurele hulgale tõenditele (esitatud kohtule üürileping, 8 arvet, kirjavahetus/sõnumivahetus, üürilepingu ülesütlemise teade), sj hagi faktilised asjaolud/sisuline osa moodustavad ca 2,5 lehekülge (hagi p II, III). Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks ajaliseks kuluks 3 tundi, sh menetluskulude nimekirja koostamine. Kuna hageja esindaja osutas teenust tunnihinnaga 190 eurot/tund, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 570 eurot (3*190). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1165 eurot (595+570).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb 3 kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1165 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4