Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetest selgub, et isiku suhtes on alates aastast 2011 algatatud mitmeid täitemenetlusi. Täitemenetlused algatati valdavas osas tulenevalt võlanõuetest tsiviilasjades või politsei trahvidest. Pärandaja on varasemate kohustuste ning nendest tulenevate kõrvalkohustuste teenindamiseks uusi kohustusi võtnud. Lisaks on Maksuja Tolliametil pärandaja vastu käibemaksu tubakaaktsiisi nõue. Tavapäraselt tulevad sellised nõuded salasigarettide müügiga tegelemise eest. Eelnevast saab järeldada, et pärandaja maksejõuetuse põhjuseks oli nii hooletu finantskäitumine kui ka tema ebaseaduslik tegevus. PärS § 142 lg 1 kohaselt esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Ajutisele pankrotihaldurile matusekulud ega nende suurus teada ei ole. Pärandvara inventuuri läbiviimise eest on kohtutäitur E Vel tasu KTS § 49 lg 2 alusel 42 eurot. Notari tasu pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise eest on 102.25 eurot, millele lisandub käibemaks 2.,45 eurot, kokku 122.70 eurot. Ajutine haldur on esitanud tasu taotluse 1 440 eurot, millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1 728 eurot.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 81 kohaselt, kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse
Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. 4 2-23-5735 Vastavalt
lg 1, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Arvestades, et pärandvaraks olevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt
Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2000 eurot. Juhul kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu
Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasu vastavalt esitatud aruandele Saneerimismenetluse OÜ kasuks ja anda menetlusabi. Harju Maakohus tegi 27.06.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta V V pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid.
lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi PärS § 142 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on testamenditäitja, pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pärija A O esitas avalduse V V pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ületab pärandvara koosseisu kuuluvate kohustuste hulk pärandvara 5 2-23-5735 väärtust, mistõttu pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks ja pärija ei ole nõus oma vara arvelt rahuldama pärandaja kohustusi. V V on surnud XXX, pärandvara inventuur on tehtud 28.03.2023. V V pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 17.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12030, pankrotihalduriks nimetati Indrek Lepsoo. 23.04.2019 esitas pankrotihaldur Indrek Lepsoo Harju Maakohtule taotluse V V (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Harju Maakohus lõpetas pärandaja pankrotimenetluse 11.06.2019 raugemise tõtu ja algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättes usaldusisiku määramata ja kohustades pärandajat ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 15.11.2021 lõpetati kohustustest vabastamise menetlus V V surma tõttu, V Vt seetõttu täitmata jäänud kohustustest ei vabastatud. Pärandvara koosseisus puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik kasutas AS Swedbank kontot, mille jääk on negatiivne. Versobank AS-is (likvideerimisel), TBB Pank AS-is, Luminor Bank AS-is, LHV Pank AS-is, SEB Pank AS-is, Bigbank AS-is, Citadele banka Eesti filiaal AS-is ning Coop Pank AS-is pärandvara hulka kuuluvad arvelduskontod puuduvad. LHV Finance AS-ga, Coop Liising ASga, SIA Citadele Leasing Eesti ja Luminor Liising AS-ga ei ole pärandaja lepinguid sõlminud. Transpordiameti andmetel ei ole ja ei ole olnud pärandaja nimel ühtegi sõidukit. Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel ei ole pärandaja nimel avatud väärtpaberikontot, mis tähendab, et isiku nimel pole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Pensionikeskus AS-i andmetel ei ole V V liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Elektroonilise äriregistri andmetel pärandajal omandid puuduvad. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel pärandajal omandid puuduvad. Teadaolevaid pärandvara koormavaid kohustusi on vähemalt 3426.18 eurot. Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et pärandajal jäid eelnevas pankrotimenetluses täitmata kohustused Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ees summas 1336.72 eurot; XXX AS ees 761.79 eurot ja OÜ XXX ees 1172.06 eurot, millele lisandub välja maksmata pankrotihaldurile Indrek Lepsoo määratud halduri tasu 485.86 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 17.05.2023 vastuse kohaselt on kõik täitemenetlused lõpetatud. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetest selgub, et isiku suhtes on alates aastast 2011 algatatud mitmeid täitemenetlusi. Täitemenetlused algatati valdavas osas tulenevalt võlanõuetest tsiviilasjades või politsei trahvidest. Pärandaja on varasemate kohustuste ning nendest tulenevate kõrvalkohustuste teenindamiseks uusi kohustusi võtnud. Lisaks on Maksu- ja Tolliametil pärandaja vastu käibemaksu tubakaaktsiisi nõue. Tavapäraselt tulevad sellised nõuded salasigarettide müügiga tegelemise eest. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärandavara koormavad kohustused ületavad vara ja tegemist on püsiva maksejõuetusega.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna V V pärandvarast ei piisa kohustuse täitmiseks ja kuna võlgnik on surnud ning pärijad on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik V V kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. 6 2-23-5735
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduses ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseid välja toodud. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et pärandaja on püsivalt maksejõuetu. Peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on pärandaja surm, mis ei võimaldanud enam kohustusi nõuetekohaselt täita. Ajutine pankrotihaldur on aruandes välja toonud, et pärandaja suhtes on alates 2011. a algatatud mitmeid täitemenetlusi. Täitemenetlused algatati valdavas osas tulenevalt võlanõuetest tsiviilasjades või politsei trahvidest. Pärandaja on varasemate kohustuste ning nendest tulenevate kõrvalkohustuste teenindamiseks uusi kohustusi võtnud. Lisaks on Maksu- ja Tolliametil pärandaja vastu käibemaksu tubakaaktsiisi nõue, mis tavapäraselt tuleb salasigarettide müügiga tegelemise eest. Eelnevast järeldab ajutine pankrotihaldur, et pärandaja maksejõuetuse põhjuseks oli nii hooletu finantskäitumine kui ka tema ebaseaduslik tegevus. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine. Võlgniku kohustused koosneb võlanõuetest tsiviilasjadest ja trahvidest. Võlgnik on kohustuste täitmiseks võtnud uusi kohustusi. Ka on võlgnik tegelenud ebaseadusliku tegevusega, millest tulenevalt on Maksu- ja Tolliamet määranud pärandajale trahvi. Võlgniku surma tõttu on kohustused jäänud täitmata, võlgnik ei ole maandanud riske surma puhuks, mille tulemusel jäid tal täitmata kohustused, mida pole pärast tema surma pole võimalik vara puudumisel täita.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei esine vara tagasivõitmise võimalusi. Harju Maakohus tegi 27.06.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta V V pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V V pärandvara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb V V pärandvara pankrotimenetlus lõpetada
Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. 7 2-23-5735 Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 1 kohaselt enne pankrotiseaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast pankrotiseaduse jõustumist, pankrotiseaduses sätestatut. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. V V ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 12 töötunni eest 1440 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestada ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 120 eurot tund. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 12 tundi, sealhulgas andmete kogumine, kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, arvelduskontode kontroll, ettekande kirjutamine, jne, arvestuses sisalduvad kulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 120 eurot.
lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud 2023. a, mil töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on
8 2-23-5735 Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ.
lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel
lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on
Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 12 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Martin Krupp ajutise pankrotihalduri tasu summas 1440 eurot, millele lisandub käibemaks summas 288 eurot ehk kokku 1728 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ kontole nr xxx Swedbank AS-is. Kohus on lõpetanud menetluse V V pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et V V pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista riigi vahenditest.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. 2023. a töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on
01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu 792 eurot (12 h x 66).
lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada riigi vahenditest 725 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp on palunud tema tasu üle kanda Saneerimismenetluse OÜ pangakontole, mis on käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata osaliselt halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest, kokku summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud osas, s.o summas (1440 – 725) 715 eurot tuleb ajutise halduri tasu välja mõista V V pärandvara arvelt. 9 2-23-5735 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.