Obsah (4)

§ 184§ 65§ 76§ 121

1-19-7903 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2024. a Tallinn Kohtuasja nr 1-19-7903 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Aljona Kunda Tõlk Zemfira Lampmann

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 30.03.2016.

a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuu ja 16 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.05.

1. a ja lõpp on 30.09.
2. a. Sergei Uraganovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Sergei Uraganov vanglas töötas, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Õige hetk“, osales tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös, vestles kaplaniga, õppis riigikeelt B1 tasemel, kuid ei sooritanud eksamit, omandab xxx eriala. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
3. Sergei Uraganov taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Andres Vegel edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt prokurör ei nõustu vangla eeltoodud seisukohaga ja ei toeta Sergei Uraganovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tallinna Vangla on hinnanud Sergei Uraganovi kõrgohtlikuks ning hinnanud, et Sergei Uraganovi suhtumist avalikku korda ja ühiskonna liikmetesse iseloomustab ükskõiksus avalikku korda ja rahusse - muuhulgas on ta rikkunud avalikku korda nii relvaga ähvardades, psüühilise ja füüsilise vägivallaga, kui vastu hakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, samuti kasutades kõrvaliste isikute juuresolekul tulirelva, häirides sellega kannatanute rahu. Lõppkokkuvõttes on jõutud siiski järeldusele, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42% ning kuna tegu on Sergei Uraganovi viimase tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusega, toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKL 3-1-1-12-17). Prokuratuurile teadaolevalt on alustatud 03.04.2024. a kriminaalmenetlust (xxx)

§ 121lg 1 alusel seoses 02.04.2024.

a toimunud Tallinna Vanglas juhtumiga, milles Sergei Uraganov ründas kaaskinnipeetavat lüües teda rusikatega näkku ja kehasse. Sergei Uraganov on karistuse kandmise ajal vägivaldselt käitunud, millest tulenevalt on suur tõenäosus, et vabadusse pääsemise korral paneb Sergei Uraganov toime uusi kuritegusid ja tema senine karistuse kandmine ei ole piisavalt mõjutanud teda oma hoiakuid muutma. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Sergei Uraganovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Sergei Uraganov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole praegusel ajal põhjendatud kinnipeetava 2 tingimisi ennetähtaegne vabastamine, kuna see on ennatlik. Sergei Uraganov omab käesoleval ajal 4 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta

1. korda. S. Uraganovi kuritegude vägivaldsusaste on vähenenud, kuna käesolev kuritegu ei sisalda vägivalla komponenti. Varasemalt on ta toime pannud üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise, põgenemiskatse, rasketervisekahjustuse tekitamise - katse; kehalise väärkohtlemise; avaliku korra raske rikkumise (relvaga, vägivallaga); tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Käesolev kuritegu on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kuriteod toime pandud nii ette planeeritult (rahvatervise vastased teod; tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine), kui impulsiivselt, ette planeerimata (vägivaldsed teod, avaliku korra rikkumine), ka põgenemiskatse puhul tegutses juhust kasutades. Kuritegeliku käitumise põhjuseks on kuritegelikud hoiakud, puudulik oskus mõista teiste seisukohti, puudulik majandusliku toimetuleku oskus, puudulik probleemide lahendamise oskus, grupi mõju, sõltuvusprobleemid ja impulsiivsus. Sergei Uraganov vanglas töötas, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Õige hetk“, osales tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös, vestles kaplaniga, õppis riigikeelt B1 tasemel, kuid ei sooritanud eksamit ja omandab abikoka eriala ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
2. Sergei Uraganovile tekitas vabaduses probleeme alkoholi tarvitamine. Ta on alkoholijoobes toime pannud vägivaldsed kuriteod: raske tervisekahjustuse tekitamine; kehaline väärkohtlemise katse; rööv; avaliku korra raske rikkumine relvaga ähvardades, psüühilise ja füüsilise vägivallaga, vastu hakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Isik on öelnud, et enne käesolevat kinnipidamist tarbis alkoholi mõõdukalt ja harva. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Sergei Uraganov fentanüüli ja kanepi sõltlane, narkootikume proovis juba varateismelisena. Põhinarkootikumiks, mida ka enne käesolevat vangistust tarbis peab isik fentanüüli. Enne eelmist kinnipidamist (nov.
3. a) suitsetas enda sõnul igapäevaselt fentanüüli, amfetamiini tarvitamist tuli ette harva. Isiku sõnul on ta iseseisvalt vabaduses pöördunud, et narkosõltuvusest loobumiseks abi saada, 25.04.
4. a asus vabatahtlikult opiaatsõltuvuse ravile xxx. Enne käesolevat vangistust viibis isik käitumiskontrolli all ning rikkus kohustust - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Sergei Uraganovi puhul on positiivseteks asjaoludeks, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine, tagasilanguse ennetamise tugigrupis osalemine, eriala omandamine ning vabaduses elukoha ning toetavate isikute olemasolu. Vangla täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine ei ole aga iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud jällegi tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Elukoht ning toetavad lähedased olid Sergei Uraganovil olemas ka enne jällegi vangistuse kandmisele asumist, kuid isik ei suutnud kohtu poolt määratud kohustusi täita ja pani katseajal toime uue kuriteo. Kohtu jaoks on eriti alameerivaks märgiks, et Sergei Uraganovil on praegusel ajal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures nendest 4 puhul on talle määratud kartserkaristus, pani toime raske distsiplinaarrikkumise. Osa rikkumistest on seotud vanglaametnikega suhtlemisega, mis 3 sarnanevad katseajal kriminaalhooldusel olles kohustustega täita kriminaalhoolduse kohustusi. Sergei Uraganov on varasemalt korduvalt kriminaalhooldusel olnud ning viimati oma eelmises kriminaalasjas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 27.12.

1. a kohtumäärusega nr 1-16-2119 vabastati Sergei Uraganov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 2-kuulise elektroonilise valve alla, katseajaga kuni 24.11.
2. a. S. Uraganov pani aga uue mitme episoodilise kuriteo toime
3. a märtsist kuni maikuuni ehk kriminaalasjas nr 1-16-2119 talle määratud katseajal, mille tõttu ta praegusel ajal liitkaristusena vangistust kannab. Seega anti S. Uraganovile kohtu poolt võimalus kanda ülejäänud karistusaeg vabaduses, kuid ta pani toime uued rahvatervisevastased kuritööd. Eelmise kriminaalasja kriminaalhoolduse jooksul kriminaalhooldusametnik tegi S. Uraganovile ka kirjaliku hoiatuse narkootikumide tarvitamise eest. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul on kohtupraktikas täheldatud retsidiivi, ka narkootikumidega seotud kuriteod on kuriteoliik, mille korduva toimepanemise oht on suur. Seega on S. Uraganov kahtlemata isik, kelle varasema elukäigu alusel võib kohtupraktikat arvestades oodata uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus. Kohtu hinnangul on positiivne, et S. Uraganov on vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja osales tagasilanguse ennetamise tugigrupis, kuid samas võib elu vabaduses sõltlasele kujuneda jällegi keeruliseks, sest sõltuvust tekitavad ained on taas kättesaadavad ning taastuvad suhted teiste tutvusringkonda kuulunud sõltlastega. Iseloomustuse kohaselt on S. Uraganov ka varem asunud vabatahtlikult uimastisõltuvuse ravile ning läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, ent see pole olnud piisav tema sõltuvuse seljatamiseks. Nagu isiku varasem elukäik näitab, suurendab sõltuvus S. Uraganovi puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu. S. Uraganov soovib vanglast vabanedes asuda elama jällegi elukohta, kus ta on varasemalt hoidnud narkootilisi aineid. Seega eelnevat arvesse võttes puudub kohtul isiku varasema käitumise pinnalt veendumus, et Sergei Uraganov suudaks edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja temale pandud kohustusi täita. S. Uraganov käitumine oli ette planeeritud ja teadlik ning puudulikule probleemide lahendamise oskusele viitab tema pikaajaline sõltuvuslik käitumine. Sõnades väljendab kinnipeetav arusaamist, et teguviis ei ole õige, kuid seniks selle teadmine isikut ei seganud. Isiku kuritegu näitab, et enne vangistust omas ta ka kriminaalset suhtlusringi - uimasteid tarvitavad ja käitlevad isikud. Seega S. Uraganov suunamine jällegi kriminaalhooldusele ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal enam põhjendatud, kuna varasematel kordadel see täielikult ebaõnnestus. Praegusel ajal on otstarbekas kanda ärakandmata vangistus – vähem kui 5 kuud lõpuni. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõik eeltoodu, s.o andmed isiku varasema elukäigu ja toime pandud kuriteo kohta ei tekita käesoleval ajal kohtus veendumust, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks isiku vabanemise puhul madal või väheoluline. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud, samuti süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud ja varasemalt kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmine näitavad, et S. Uraganovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Kohtu hinnangul on suur oht, et isik võib toime panna uue kuriteo oma sõltuvuse rahuldamiseks. S. Uraganov tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ei toeta ka prokurör. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4