Obsah (5)

§ 121§ 44§ 43§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1465 Määruse kuupäev 21. mai 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Tartu linna kohustamiseks tagada talle vanglast vabanemisel sotsiaalkorter R

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Tartu linna kohustamiseks tagada kaebajale vanglast vabanemisel eluruum.
2. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 44lg 1).

Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5).

1. Tartu linnas osutatakse eluruumi tagamise teenust Tartu Linnavolikogu
2. juuni
3. a määruse nr 140 „Eluruumi tagamise teenuse osutamise kord“ alusel. Nimetatud määruse § 2 lg 2 kohaselt tuleb isikul tema abivajaduse hindamiseks ja juhtumiplaani koostamiseks pöörduda sotsiaal- ja tervishoiuosakonna elukohajärgse piirkonnakeskuse sotsiaaltöö spetsialisti poole.
4. Et eeltoodust nähtuvalt peab sotsiaalteenuse raames kohalikult omavalitsuselt eluruumi saamiseks esmalt isik pöörduma vastava taotlusega sotsiaal- ja tervishoiuosakonna elukohajärgse piirkonnakeskuse sotsiaaltöö spetsialisti poole, kuid Tartu linna
5. mai
6. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja seda teinud, siis ei ole kaebaja taotluse suhtes tehtud keelduvat otsust ning Tartu linn ei ole oma tegevuse või tegevusetusega kaebaja õigusi riivanud. Järelikult puudub kaebajal praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7. Kohtule on usutav, et kaebaja võis öelda Tartu Linnavalitsusele, et soovib sotsiaaleluruumi, sest Tartu linn teatas oma
8. mai
9. a vastuses, et kaebajale anti sellekohaseid selgitusi. Olukorras, kus kaebaja väljendas oma muret, siis ei saa Tartu linnale ette heita, et ta andis kaebajale üksnes selgitusi, mida sellises olukorras on võimalik teha. Kuna sotsiaaleluruumi saamiseks tuleb kaebajal esitada sellekohane taotlus, soovitab kohus kaebajal uuesti pöörduda Tartu linna sotsiaaltöö spetsialisti poole ning seekord selgitada, et esitab praegusel juhul taotluse sotsiaaleluruumi saamiseks, mitte ei soovi pelgalt selgituste andmist.
10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 13. Kaebaja on kohtule esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse Tartu linna kohustamiseks tagada kaebajale vanglast vabanemisel eluruum. 14.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse 2 määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Riigikohtu halduskolleegium on oma
2. septembri
3. a määruses nr 3-3-1-59-14 (p-s 12) selgitanud, et esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal.
4. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt jõudis kohus seisukohale, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tartu linna kohustamist anda talle sotsiaalteenuse raames eluruum, kuna kaebaja ei ole vastavasisulise taotlusega kohaliku omavalitsuse poole pöördunud (vt määruse osa I), siis puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus.
5. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3