1-24-3340 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-3340 (24750000024) Kohtunik Janika Kallin Vaidlust

§ 163teokoosseis ei kaitse individuaalõigushüvesid.

See seisukoht ei ole õige. Kuigi üksikisik ei saa tõepoolest olla kannatanuks kollektiivse õigushüve suhtes, milleks KarS § 163 teokoosseisu puhul on õigus vabadele ja ausatele valimistele, on normi teleoloogiliselt tõlgendades on võimalik järeldada, et see kaitseb ka individuaalõigushüvesid. Viimaseks on näiteks õigus valida (aktiivne valimisõigus) ja olla valitud (passiivne valimisõigus). Seisukohta, et karistusõigusnormid, mis on mõeldud kaitsma eeskätt kollektiivseid õigushüvesid, võivad kaitsta ka teatud juhtudel üksikisikutest kannatanuid, toetab ka kohtupraktika (RKKKm 1-23-3265 p-s 18 toodu). Kuigi vaidlusalusel juhtumil ei olnud häälte ebaõige lugemine otseselt suunatud kindlate isikute vastu, ei eelda kannatanu menetluslik staatus toimepanija poolt kindla isiku vastu suunatud süütegu. Kuivõrd teoga riivati lisaks sellele, et X jäi ilma hüvest (Riigikogu liikme mandaat) ka tema passiivset valimisõigust, on kaebaja kannatanuks KrMS § 37 lg 1 mõttes. Seega tuleks kaebus rahuldada ning asi tagastada Riigiprokuratuurile sisuliseks läbivaatamiseks.

1. Juhul, kui kohus leiab, et asja ei tule saata Riigiprokuratuurile uueks läbivaatamiseks, palub kaebaja alternatiivselt alustada kriminaalmenetlust ja saata see uurimisalluvuse järgsele uurimisasutusele. 6.1 KarS § 163 näeb mh ette vastutuse häälte ebaõige lugemise eest. Viimase all tuleb mõista valimisvõi hääletamistulemuse ebaõiget fikseerimist, mis omakorda on see, kui loetakse kehtivaks hääled, mis on seaduse järgi kehtetud. RKVS § 601 lg 1 kohaselt on kehtetu elektrooniline hääl, mis ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) kehtestatud vormi kohane. 6.2 VVK otsuse nr 47 p 3.3.1 järgi peab elektroonilisel häälel olema EHAK kood ja siin ei ole mõeldud suvalist arvu. Kuna kõigil
2. a Riigikogu valimistel antud e-häälte EHAK koodiks oli märgitud 0000 ja sellise koodiga haldusüksust Eesti Vabariigis pole, ei vasta e-hääled VVK otsuse nr 47 p-s 3.3.1 toodud vorminõuetele ja kõik
3. a Riigikogu valimistel antud e-hääled on seega kehtetud. Seisukohta, et EHAK koodita hääl on kehtetu, toetavad ka RKVS § 601 lg 6 ning kehtiv kohtupraktika (RKPSJKo 5-21-15 p 27). Ringkonnaprokuratuur märkis 11.04.
4. a teatises, et parlamendivalimistel on EHAK kood kokkuleppeliselt 0000, kuid viidet selle kohta, kes, millal ja millisel õiguslikul alusel sellise kokkuleppe sõlmis, ei ole. Pealegi on öigusaktides sätestatud imperatiivsetest nõuetest kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kokkuvõtlikult loeti
5. a Riigikogu valimistel ebaõigesti kehtivaks kõik e-hääled ning selline tegu on kooskõlas KarS § 163 sätestatuga kuritegu. 6.3 VVK otsuse nr 47 p 3.1 sätestab, et elektrooniliselt allkirjastatud elektrooniline hääl on ASiC-E LT vormingus fail, mille nimi on teksti kujul e-hääletamise aeg (ajatempel). Faili laiend on .asice. Faili sees asub p-s 3.2 nimetatud salastatud (krüpteeritud) elektrooniline hääl ja valija elektrooniline allkiri. X on seisukohal, et kõikide e-häälte puhul kasutati tavapärasest erinevat digiallkirja kehtivuse kontrolli, mida ei ole õigusaktidega ette nähtud. VVK esimees kinnitas, et „valimiskasti saadetud ehääle juures oleva digiallkirja kehtivuse kontroll erineb kehtivuskontrollist teiste digiallkirjade puhul“. Järelikult on kõikide e-häälte digiallkiri tavapärasest erinev olukorras, kus see tegelikult peaks vastama õigusaktides (vt RKVS § 484 lg 4, EUTS § 24 lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 910/2014 art 32 lg 2) toodud standardnõuetele. Järelikult ei ole e-häälte allkirjad kehtivad, st tulemus ei ole korrektne. 6.4 Lisaks rikuti VVK otsuse nr 47 p 3.1 (vt käsiloleva määruse p 6.3). Kuigi seal pole otsesõnu välja toodud, on siiski ilmne, et p-s 3.1 nimetatud elektrooniline allkiri peaks olema kehtiv. Kehtetu elektrooniline e-hääl ei vasta otsuse nr 47 p 3.1 toodud nõuetele ning selline e-hääl on RKVS § 601 lg 6 kohaselt kehtetu. VVK luges sellele vaatamata kehtivaks e-hääled, millel oli kehtetu digiallkiri. Kaebaja poolt tõendina lisatud e-hääled olid antud sama meetodiga nagu ülejäänud
6. a Riigikogu valimistel antud e-hääled. Kuna kõik e-hääled anti ühesuguse, kinnitatud valijarakenduse kaudu, siis puudutab probleem kõiki
7. a Riigikogu valimistel antud e-hääli. 3

§ 163

teokoosseis kaitseb õigust vabadele ja ausatele valimistele, mis on demokraatliku riigi üks nurgakivi. Riik peab tagama, et rahva tahet peegeldavad valimised olid ausad ja tulemus moonutusteta. X esindaja on õigesti öelnud, et tegu on kollektiivse õigushüvega, mille suhtes ei saa üksikisik kannatanuks olla.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei kaitse KarS § 163 individuaalõigushüve (milleks on aktiivne ja passiivne valimisõigus) väga lihtsatel põhjustel. Esiteks pole õige kaebaja väide, et Riigiprokuratuuri tõlgendus jätaks aktiivse ja passiivse valimisõiguse kaitseta. Kaebaja jätab tähelepanuta, et üksikisiku aktiivse ja passiivse valimisõiguse kaitseks on kehtestatud KarS §
2. Teiseks viitab sellele, et teokoosseis ei kaitse individuaalõigushüvesid, kannatanute ringi piiritlemise ning teatud juhtudel ka kindlaks tegemise võimatus. Kuivõrd valimis- või hääletamisdokumendid on valimiste salajasuse tõttu isikustamata, siis on selge, et sedeli rikkumise, hävitamise, kõrvaldamise, võltsimise või häälte ebaõige lugemise korral ei õnnestuks tuvastada konkreetseid isikuid, kelle täidetud valimis- või hääletamisdokumente rikuti, hävitati, kõrvaldati, või võltsiti. Sel põhjusel tuleks kannatanuks tunnistada kõik valimistel osalenud inimesed, sest mõne KarS § 163 objektiivses teokoosseisus loetletud ja toime pandud teoga võidi riivata ükskõik kelle õigust valida. Paralleelselt võivad kõik valimistel kandideerinud inimesed valimis- või hääletamisdokumentide rikkumise, hävitamise või kõrvaldamise korral väita, et sellisel sedelil võis olla ka tema nimi. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus prokuratuuriga nõustuvalt,

§ 163teokoosseis pole mõeldud kaitsma individuaalõigushüvesid ning seetõttu ei saa X olla kannatanuks Kr

MS § 37 lg 1 mõttes.

1. Iseenesest annaks kaebuses toodu alust kaaluda, kas X võiks olla kannatanu KarS § 162 tunnustele vastavas kuriteos. Kaebaja keskseks väiteks on, et häälte ebaõige lugemise tõttu ei saanud ta õigusvastaselt Riigikogu liikme mandaati ning ringkonnakohus juba ütles eelnevalt, et inimese passiivset valimisõigust kaitseb KarS § 162, mis tagab valimisvabaduse seeläbi, et mitte kedagi ei tohi takistada olla valitud. Vaatamata sellele, et teoreetiliselt ei saa täiesti välistada KarS §-de 162 ja 163 ideaalkogumit, eeldab KarS § 162 kohaldamine konkreetse inimese aktiivse ja/või passiivse valimisõiguse ründamist. Kui tulla vaidlusaluse kaasuse juurde, siis siin ei nähtu kaebaja esitatud asjaoludest, et hääli loeti ebaõigesti sel põhjusel, et just tema ei osutuks valituks. Järelikult pole X kannatanuks ka KarS § 162 tunnustele vastavas kuriteos.
2. Viimaks märgib ringkonnakohus sedagi, et prokuratuuril on KrMS § 6 alusel kohustus alustada menetlust ka juhul, kui kuriteokaebuse on esitanud küll kaebeõiguseta isik, kuid ta kirjeldab oma kaebuses asjaolusid, mis võivad vastata mõnele kuriteokoosseisule. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul prokuratuuril seda kohustust ei olnud, sest kõigiti kohane on Majandus- ja korruptsioonikuritegude Prokuratuuri 11.04.
3. a teatises esitatud argumentatsioon selle kohta, miks pole X kuriteokaebuses esitatud asjaolude pinnalt põhjust kriminaalmenetlust alustada.
4. Eeltoodut silmas pidades jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 07.05.
5. a määruse muutmata. X esindaja kaebus jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4