) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja xxx AS vahel : - 20.12.2019 sõlmitud laenuleping nr xxx (hiljem leping nr 23-021523-KX), mille alusel on kostja saanud laenu 1550 euro ulatuses, 12.08.2020 sõlmitud laenuleping nr xxx, laenusummaga 4000 eurot, 27.06.2021 sõlmitud laenuleping nr xxx, laenusummaga 3000 eurot, 05.04.2020 sõlmitud laenuleping nr xxx, laenusummaga 2000 eurot, 20.12.2019 sõlmitud laenuleping nr xxx, laenusummaga 2450 eurot ja 27.12.2021 sõlmitud laenuleping nr xxx, laenusummaga 1200 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat graafikujärgset osamakset (jaanuar, veebruar ja märts 2023), andis esialgne võlausaldaja 09.03.2023 kostjale täiendava tähtaja (26.03.2023) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles xxx AS laenulepingud erakorraliselt üles 28.03.2023 ja teavitas kostjat 06.05.2023, et loovutas nõude hagejale. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 17.02.2024 kohtute infosüsteemi e-toimiku kaudu. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (08.03.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 840 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 840 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.