) § 403 lõikele 1.
lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 2 Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et kostja on 31.07.2019 sõlminud Xxx AS-iga väikelaenu lepingu nr. xxx, mille alusel sai kostja laenu 14 000 eurot. Kostja on 12.09.2022 tasunud Xxx AS-ile 8280 eurot. Kohus loeb vastavad asjaolud tuvastatuks
Hageja on hagiavalduses toonud välja, et kostjal põhivõlga ei esine, kuivõrd kostja on tasunud endisele võlausaldajale põhiosa katteks 6160,73 eurot ja hagejale 7839,27 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressivõlgnevuse tasumist summas 253,09 eurot. Hageja on toonud välja, et lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 12,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud (RKTKo 3-2-1-113-11, p 62, RKTKm 3-2-1-21-17, p 23.4). Hageja on hagiavalduse lisana edastanud kohtule kostja poolt allkirjastatud lepingu, mistõttu loeb kohus, et leping on kehtiv. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu nr. xxx sõlmimist. Hageja ja kostja on edastanud kohtule 28.06.2022 teenuslepingu ülesütlemise teatise, mille kohaselt oli kostja võlgnevus kokku summas 7204,45 eurot, sh tasumata jäetud või ainult osaliselt tasutud osamaksete arv 3, tähtajaks tagastamata krediidi põhiosa 617,78 eurot, tähtajaks tasumata intressid 253,09 eurot, lepingu haldamisega seotud muu kulu 7,50 eurot ja tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud (viivitusintress ja meeldetuletuskirjade tasud) 21,85 eurot. Kostja on tasunud Xxx AS-ile 12.09.2022 8280 eurot. Nimetatud makse hõlmas endas muuhulgas tähtajaks tasumata intressi summas 253,09 eurot ja lepingu haldamisega seotud kulu summas 7,50 eurot. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10). Kohtule nähtub kostja poolt esitatust, et kostja on võlgnevuse tasunud. Kostja on palunud hagejal selgitada nõude kujunemist, kuid hageja seda teinud ei ole. Lisaks on kohus teinud hagejale tõendamisettepaneku, milles on palunud muuhulgas tõendada, et kostjal oli raha maksmise kohustus ja seda on rikutud. Hageja tõi vastuses välja, et kostja on saanud laenuks raha ja kostjal on laenu tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intressi. Seega on hageja hinnangul intressi nõue põhjendatud. Hageja tõi välja, et kuna kostja rikkus lepingulisi kohutusi, laenumakseid korrapäraselt ja õigeaegselt ei tasunud, on põhjendatud ka viivise ja sissenõudmiskulude nõue. Rohkemat hageja välja toonud ei ole. Kostja on 12.09.2022 tasunud võlgnevuse summas 8280 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, kuivõrd hagejal puudub nõue kostja vastu.
lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel.
Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal 4 otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.