Obsah (13)

§ 121§ 64§ 73§ 65§ 74§ 75§ 78§ 16§ 120§ 28§ 56§ 44§ 263

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2023, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22 Kriminaalasja number 1-22-5465 (kohtueelses menetluses nr 2228400

§ 121

lg 1 järgi üldmenetluses Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Jüri-Rando Värk isikukood: 39407212723; elukoht: xxxxx xxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; töökoht: xx xxxxxx( xxxxxxxxxxxxxxxx) ; varasem karistatus kriminaalkorras: Tartu Maakohtu 29.03.2023 otsusega karistatud

§ 121

lg 1, § 263 lg 1 p 1 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusena vangistusega 9 kuud ja 27 päeva, mis jäeti

§ 73

lg-te 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Tunnistada Jüri-Rando Värk süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 ja

§ 65

lg 1 alusel moodustada käesoleva kohtuotsusega mõistetavast karistusest ja Jüri-Rando Värgile Tartu Maakohtu 29.03.2023.a. otsusega mõistetud karistusest 9 kuud 27 päeva vangistust liitkaristus kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega ning mõista Jüri-Rando Värgile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Jüri-Rando Värgile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui JüriRando Värk ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Jüri-Rando Värgile katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Määrata Jüri-Rando Värgile katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 78p 1 alusel algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 31.05.2023. 2. Kriminaalmenetluse kulude osas: Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Jüri-Rando Värgi menetluskuludest (riigi õigusabi tasust) s.o kokku 836,40 eurost 326,40 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Jüri-Rando Värgilt riigi tuludesse menetluskuluna riigi õigusabi tasu 510 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 510 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 42,50 eurot tasumistähtaeg on kuu

1. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99923700018558 ning selgituse „Jüri-Rando Värk, otsus nr 1-22-5465, menetluskulu“. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. 2 Rahuldada vandeadvokaat Kalju Kutsari kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond kasuks 804 eurot (s.h käibemaks 134 eurot) vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt süüdimõistetu Jüri-Rando Värgi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
2. Rahuldada kannatanu M.K taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks ja kohaldada JüriRando Värgile KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kannatanu M.K eraelu kaitseks lähenemiskeeldu 1 (üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest järgmistel tingimustel: - keelata Jüri-Rando Värgil läheneda M.Kle lähemale kui 50 (viiskümmend) meetrit ja M.K elukohale Xxx xx xx xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx lähemale kui 50 (viiskümmend) meetrit. Juhuslikul kohtumisel on Jüri-Rando Värk kohustatud viivitamatult kannatanut kõnetamata eemalduma vähemalt 50 (viiekümne) meetri kaugusele.
3. Asitõendite ja salvestiste osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-R plaat Häirekeskuse kõne salvestistega.
4. Kohtuotsuse avalikustamise osas: Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetu ja kannatanu elukohti ning kannatanu ja tunnistaja nimed ning muud isikuandmed asendada initsiaalide või tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
5. juuni 2023.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
6. Süüdistus ja kvalifikatsioon Jüri-Rando Värki (Värk) süüdistatakse selles, et tema viibides 22.04.2022 kella 21:00 paiku Xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxx xx xxtekkis tal sõnavahetus M.Kga, mille käigus ta ähvardas kõiki ära tappa ning muutus järjest agressiivsemaks. Jüri-Rando Värgi maha rahustamiseks pani M.K Jüri-Rando Värgi pikali maha, et teda politsei saabumiseni kinni hoida. Kinnihoidmise käigus sülitas Jüri-Rando Värk korduvalt M.Kle näkku ning lõi kannatanule korduvalt jalgadega kehapiirkonda ning ühe korra rusikaga näo piirkonda. Oma sellise tegevusega tekitas Jüri-Rando Värk M.Kle füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o käe muude ja täpsustamata osade distorsiooni ja distensiooni. Seega pani Jüri-Rando Värk toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

3

1. Kohtus uuritud tõendid ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2.
2. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi isikulisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu M.K, tunnistaja K.R ning süüdistatav Jüri-Rando Värk. 2.
3. Kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud kirjalikeks tõenditeks olid: - süüteoteade, ambulatoorne epikriis, fotod lõhutud aiast, väljavõtted interneti suhtlusrakenduses toimunud vestlusest (tl 35-51); - fotod kannatanust (tl 30-33); - asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis CD-R plaat Häirekeskuse kõne salvestistega (tl 52-55); - karistusregistri teatis ja Tartu Maakohtu 29.03.2023 otsus (tl 56-73, tl 74-76); - tõend maksustatava tulu kohta (tl 77); - taotlused riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus (tl 78-78 p, tl 79, tl 86-87p). 2.
4. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Jüri-Rando Värgi süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles Jüri-Rando Värgi süüditunnistamist

§ 121

lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 6 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetavast karistusest ja Jüri-Rando Värgile Tartu Maakohtu 29.03.2023 otsusega mõistetud karistusest s.o vangistus 9 kuud 27 päeva, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks vangistus 9 kuud 27 päeva.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Jüri-Rando Värk ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti leidis prokurör, et kannatanu suuline taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks Jüri-Rando Värgile on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kohaldada Jüri-Rando Värgile KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kannatanu M.K eraelu kaitseks lähenemiskeeldu 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest järgmistel tingimustel: keelata Jüri-Rando Värgil läheneda M.Kle lähemale kui 50 meetrit ja M.K elukohale xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xx xx lähemale kui 100 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on Jüri-Rando Värk kohustatud viivitamatult kannatanut kõnetamata eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele. Lisaks taotles prokurör Jüri-Rando Värgilt välja mõista menetluskulud, mis on tekkinud kaitsja poolt riigi õigusabi osutamisega ja määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul. Süüdistatav Jüri-Rando Värk ei tunnistanud kohtuistungil ennast süüdi temale inkrimineeritud kuriteos

§ 121lg 1 järgi.

Süüdistatava kaitsja taotles Jüri-Rando Värgi õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses ja menetluskulude riigi kanda jätmist. 3. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 3.1.

§ 121

lg 1 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega on

§ 121

lg 1 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu tekitaval viisil. 3.2. Süüdistatavale Jüri-Rando Värgile esitatud süüdistus

§ 121

lg 1 järgi seisneb nii kannatanu tervise kahjustamises kui ka kannatanu suhtes valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. 4 3.3. Kohus märgib, et kohtumenetluse poolte vahel on vaidlus selle üle, kas süüdistatav on kannatanu M.K suhtes toime pannud teo, millist tuleks kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena

§ 121lg 1 järgi.

3.4. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et Jüri-Rando Värk tuleb

§ 121lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi tunnistada.

Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 3.

1. Kohtuistungil kuulatud salvestisest CD-R plaadil 22.04.2022 Häirekeskuse kõned ning 23.08.2022.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollist Häirekeskuse telefoninumbrilt xxxxxxxx lühinumbrile 112 tehtud telefonikõne failide vaatluse kohta nähtuvad järgmised asjaolud. 22.04.2022 kell 21.20 teeb K.R Häirekeskuse kaudu politsei väljakutse aadressile Xxx xx xx xxxxxxxxxxx ja teavitab, et samale kinnistule on tulnud joobes Jüri-Rando Värk, kes laamendab, märatseb ja peksis aia katki ning keda hoitakse hetkel kinni helistaja elukaaslase poolt. J.-R. Värk on agressiivne ja on proovinud ka lüüa. 22.04.2022 kell 21.37 toimunud kõnes Häirekeskusele informeerib K.R, et tegi politsei väljakutse 20 minuti eest aadressile Xxx xx xx xxxxxxxxxxx ja soovib teada, kui kaugel politsei on, sest isik, kellele politsei kutsuti, on jätkuvalt kohapeal ja märatseb. Kannatanu M.K ütlustest nähtub, et 21.04.2022.a. kella 21.00 ajal istusid nad koos xxxxxxx K.Re ja xxxxxxxxxx xxx K.R Xxxxxxxxxx xxxxxxx xxx xx xxmaja hoovis. Nimetatud kinnistu kuulub K.Rle Samal ajal nägid nad, et naaberkinnistult, xxx xx xx , xxxxx tuli üle aia xxx xx xx kinnistule süüdistatav Jüri-Rando Värk ja hakkas neid solvama ja ähvardama. Süüdistatav ütles K.Re, K.Rele ja kannatanule korduvalt, et te olete kõik koerad ja piidrid, ma tapan teid ära. Seejärel lõi ta jalaga kinnistut ümbritseva aia lipi katki. Kuna Jüri-Rando Värk muutus aina rohkem agressiivsemaks, siis K.R helistas politseisse ja kannatanu võttis Jüri-Rando Värgil käevartest ja hoidis teda kinni. Kannatanu on kohtus selgitanud, et nad ütlesid Jüri-Rando Värgile, et nüüd kutsume politsei ja enne sa kuskile ei lähe. Jüri-Rando Värk ütles seepeale, et kutsuge need politseid. Seejärel hakkas Jüri-Rando Värk kätega vehkima ja tal õnnestus kannatanut ühel korral rusikaga näkku lüüa ja löök tabas kannatanu ülahuult. Kannatanu tundis süüdistatava löögi tagajärjel füüsilist valu. Järgnevalt hakkas süüdistatav ära jooksma ning kannatanu jooksis süüdistatavale järele ja võttis ta kinni ning pani maha, hoides süüdistataval käevartest kinni ning seejärel istus kannatanu süüdistatavale seljale. Seepeale sülitas Jüri-Rando Värk kannatanule näkku ning peksis kannatanule põlvedega vastu selga. Selline tegevus kestis kuni politsei tulekuni. Kannatanu lootis, et politsei tuleb kiiresti kohale, aga läks kaua, kuna väljakutsest kuni politsei kohalejõudmiseni möödus poolteist tundi ja kannatanu ei lasknud süüdistatavat kuni politsei tulekuni lahti, sest oli suur oht, et süüdistatav tuleb nende maja juurde tagasi ja oleks teinud midagi, kuna ta pidevalt ähvardas, et ta tapab neid kõiki ära. Süüdistatav lõi kannatanule tema kinnihoidmise ajal rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule vigastusi s.h katkise huule ja paistes igeme ning lõi jalgadega kannatanule vastu selga ja vastu parema käe sõrme, mille tagajärjel ei saanud kannatanu sõrme liigutada ja sõrm läks paiste. Kannatanu käis talle põhjustatud vigastuste tõttu Viljandi EMO-s. Järgmisel päeval esitasid nad xxxxxxxxxxxxxx politseile avalduse, millele lisasid juurde fotod kannatanust ja katkisest aiast. Jüri-Rando Värgi viis politsei ära kainenema. Kui süüdistatav politseist vabaks lasti, siis hakkas ta saatma Facebook Messengeri kaudu ähvardavaid sõnumeid kannatanule ja xxxx xxxxxxxxxxxxx K.Rele. Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes
2. aprillil 2023.a. toimunud sündmuste osas, mille kohaselt süüdistatav süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kannatanu poolt kinnihoidmise käigus sülitas kannatanule korduvalt näkku ja lõi kannatanule korduvalt jalgadega kehapiirkonda ning ühe korra rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja K.Re ütlustega ning kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Kannatanu M.K ütlustega süüdistatava J.-R. Värgi tegevuse kohta süüdistuses kirjeldatud ajal kohas on andnud riimuvad ütlusi tunnistaja K.R, kelle ütluste kohaselt 2022.a. aprilli lõpus ühel 5 õhtul kella 21.00 ajal, kui ta oli koos oma xxxxxxxxxxx M.K ja xxx K.Rega kodu hoovil, mis asub Xxx xx xx xxxxxxxxxxx, ronis Jüri-Rando Värk üle aia ja tuli nende territooriumile. Ta oli joobes, agressiivse käitumisega ja ropendas. Tunnistaja K.R on rääkinud, et süüdistatav JüriRando Värk sõimas neid koeraks ja piidriks ning ähvardas korduvalt neid ära tappa, lisaks vehkis kätega M.K suunas ja provotseeris kaklust. Tunnistaja K. R palus, et süüdistatav ei karjuks ja lubas politsei kutsuda. Kuna süüdistatav oma tegevust ei lõpetanud, oli agressiivne ja lõhkus kohapeal ära aialipi, siis tegi tunnistaja telefoni teel väljakutse politseile. Tunnistaja ütles M.Kle, et nad peavad kuni politsei tulekuni süüdistatavat kinni hoidma, sest süüdistatav tuleb reaalselt kallale ja tunnistaja oli sel ajal lapseootel. M.K hoidis Jüri-Rando Värgil ümbert kinni, et ta ei saaks lüüa, sest süüdistatav oli agressiivne - vehkis ja tahtis lüüa koguaeg. Mingil hetkel lõi JüriRando Värk M.Kle näkku ja vastu kätt. Seejärel pani M.K Jüri-Rando Värgi pikali maha ja siis peksis Jüri-Rando Värk jalgadega M.Kle vastu selga, sülitas näkku. Kui politsei kohale jõudis, siis pandi Jüri-Rando Värk politseibussi ja viidi ära. Tunnistaja K. R sõnul tegi ta politseile avalduse ning järgmisel päeval käisid elukaaslasega kiirabis. Pärast seda sündmust on Jüri-Rando Värk tunnistajale Facebookis kirjutanud ja ähvardanud. Kannatanu ja tunnistaja K.Re ütluste usaldusväärsust kinnitab tunnistaja K.Re poolt politseile esitatud süüteoteade (tl 35-37), millest nähtuvad sündmuse toimumise aeg: 22.04.2022 kella 21.00 - 22.30, sündmuskoht: xxxxxxxxx, xxx xx ja toimunu kirjeldus, mille kohaselt samal kuupäeval kella 21 ajal oli K.R oli koos xxxxxxxxxx M.K ja xxx K.Kga Xxx xx xx xxxxxxxxxxxs asuva maja juures hoovil ning joobes Jüri-Rando Värk tungis Xxx xx xx xxxxxxxxxxxs asuva kinnistu territooriumile ja hakkas sõimama ja ähvardama samal kinnistul viibinud isikuid – K.Rt, K.Rt ja M.Kt, sõimates neid koerteks ja provotseeris M.Kt, et ta kaklema läheks, sõimates viimast piidriks. Samuti ähvardas Jüri-Rando Värk korduvalt neid kõiki ära tappa. K.R palus Jüri-Rando Värgil ära minna ja mitte kisendada, mille peale JüriRando Värk muutus veelgi agressiivsemaks lüües jalaga katki xxx xx kinnistut ümbritseva aia lipi. Selle peale helistas K.R kell 21.19 numbrile 112, et politseid kutsuda. M.K hoidis JüriRando Värki kuni politsei saabumiseni kinni. Jüri-Rando Värgil õnnestus M.Kle lüüa näkku (katkine huul), sülitada näkku ja lüüa jalaga vastu selga ning paremat kätt, vigastused on fikseeritud kiirabis. K.R helistas politseile veel kell 21.37 ja 22.
3. Peale viimast kõnet saabus politsei ja viis Jüri-Rando Värgi ära. Kui J.-R. Värk 23.04 hommikul kell 6.19 oli kainestusmajast välja saanud, hakkas ta saatma K.Rele ja M.Kle Facebooki kaudu ähvardussõnumeid. Toimikulehtedel 38-38p asub SA Viljandi Haiglas koostatud ambulatoorne epikriis, millega on tõendatud, et kannatanu M.Kl diagnoositi 24.04.2022 kell 12.37 käe muude ja täpsustamata osade distorsioon ja distensioon. Viidatud dokumendi osas „Kokkuvõte patsiendi ravist“ nähtub, et 22.04 tungis võõras patsiendi koduhoovi. Patsient kutsus politsei, kes palus võõrast politsei saabumiseni kinni hoida. Selle käigus muutus võõras agressiivseks ja rabeles, mille tagajärjel sai patsient võõralt jalaga löögi vastu paremat labakätt. Patsiendil parem labakäsi valulik, V sõrme raske painutada ja liigutada. Vaatlusel labakäsi veidi turses. Kannatanu M.K ütlustega haakuvad fotod kannatanust (tl 30-33), millega on tõendatud kannatanul esinenud vigastused – turse parema käe V sõrmel. Seda, et süüdistatav lõi rusikaga kannatanule näo piirkonda tõendavad fotod, millelt nähtuvad kannatanul turses huuled (tl 30). Toimikulehel 39 asuvad fotod, millel on kujutatud Xxx xx xx xxxxxxxxxxxs asuv maja ja maja ümbritseval aial on katkine aialipp (tl 39). Eelmärgitud asjaolu haakub kannatanu ja tunnistaja K. R ütlustega selles, et süüdistatav 22.04.2022 kella 21.00 paiku lõi katki Xxx xx xx xxxxxxxxxxxs asuvat kinnistut ümbritseval aial ühe aialipi. Väljavõttes interneti suhtlusrakenduses toimunud vestlustest (tl 40-51) on vestlused süüdistatava ja K.R vahel, milles süüdistatav edastab m.h solvanguid K.Re xxxxxxxxxxx kohta (tl 40-50) ning vestluses süüdistatava ja kannatanu vahel (tl 51) edastab süüdistatav solvanguid 6 kannatanule. Süüdistatava Jüri-Rando Värgi ütlustest nähtub, et xxxxxxxxxxx, xxx xx xx asuv maja kuulus tema vanaemale. Kannatanut M.Kt ja tunnistajat K.Rt teab ta kui naabreid xxx xx xx majast. Enne aprilli 2022 olid suhted kannatanu ja tunnistajaga tema arvates suhted head. 22.04.2022 läks ta xxx xx xx territooriumile, et võtta sealt temale kuuluvad asjad: tuhatoosi ja tolmuimeja. Ta oli alkoholijoobes ja tahtis naabritelt M.Klt, K.Relt ja K.Relt vabandust paluda, et ta jaanuaris 2022 käis naabrite juures ja ei käitunud adekvaatselt. Naabrid istusid maja juures trepil. K.R ütles talle, et palun mine minema ning M.K ütles talle ka midagi solvavat. Selle peale sõimas JüriRando Värk M.Kt ning naabrite juurest lahkumisel lõi aialipi katki ja pani jooksu. Seejärel jooksis M.K talle järele ning lõi teda näkku (tõmbas lõuga) ja väänas käe selja taha ning tahtis, et ta läheks naabrite krundi peale tagasi, et politseid oodata. M.K väänas ta pikali maha ja istus talle selja peale. Jüri-Rando Värk võttis õigeks, et ta lõi M.Kt vastu. Kui M.K tema käsi kinni hoidis, siis siples ta jalgadega ja võis jalgadega kannatanut vastu selga lüüa. Jüri-Rando Värk ise arsti poole ei pöördunud. J-R. Värk selgitab, et kuna M.K solvas teda, siis ta muutus agressiivseks. Tema ei ähvardanud kedagi, solvanguid ütles ainult M.Kle. Kannatanu ja tunnistaja K. R ütluste kohta ütles Jüri-Rando Värk, et nad tahavad talle halba ja selle pärast annavad ütlusi tema vastu. J-R. Värk tunnistas, et tema vehkis ainult jalgadega, sel ajal, kui M.K teda kinni hoidis. Rusikaga ei ole ta kannatanut näo piirkonda löönud. Ta möönab, et võis kannatanule oma tegevusega valu tekitada. Kohtu hinnangul esineb süüdistatava ütlustes olulisi vastuolusid muude asjas kogutud tõenditega s.h ka kannatanu M.K ja tunnistaja K.Re ütlustega. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8). Süüdistatav võtab õigeks, et ta lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanut jalaga vastu selga ja võis sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu tekitada (tl 25p-27). Samas väidab süüdistatav, et tema ei ole kannatanut rusikaga näo piirkonda löönud, hoopis kannatanu lõi teda. Kõrvutades kannatanu ja süüdistatava ütlusi, siis süüdistatava väitel kannatanu lõi teda esimesena, süüdistatava väitel lõi kannatanu talle vastu lõuga („tõmbas lõuga mulle“). Kannatanu aga on kategooriliselt eitanud seda, et ta oleks süüdistatavat süüdistuses märgitud ajal ja kohas löönud. Kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja K.Re ütlused, millest nähtub, et süüdistatav vehkis kätega sündmuskohal kannatanu suunas ja provotseeris kannatanut temaga kaklema, kuid kannatanu ei läinud süüdistatavaga kaklema. Seega tuleb tõendikogumist välja jätta süüdistatava ütlused, mille kohaselt kannatanu lõi sündmuskohal süüdistatavat esimesena ja lõi süüdistatavale vastu lõuga. Samuti tuleb vastuolude tõttu kannatanu ja tunnistaja K. R ütlustega tõendikogumist välja jätta süüdistatava ütlused ka selles, et ta ei ole kannatanule rusikaga näo piirkonda löönud. Lisaks tuleb vastuolude tõttu kannatanu ja tunnistaja K. R ütlustega jätta tõendikogumist välja süüdistatava ütlused selles osas, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas ta ei ole mitte kedagi ähvardanud ära tappa. Kannatanu M.K ja tunnistaja K.Re riimuvate ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav, 22.04.2022.a. kella 21.00 paiku viibides M.K, K.Re ja K.Re elukohas s.o Xxx xx xx xxxxxxxxxxxs asuva elamu hoovil, käitus agressiivselt, sealjuures ähvardas süüdistatav neid korduvalt ära tappa, öeldes: „Ma löön teid kõiki maha“. Kohtupraktikas on tõdetud (RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16-17), et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taas esitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks 7 ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a otsus asjas nr 3-11-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja
6. mai
7. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13). Kohtu hinnangul on süüdistatava Jüri-Rando Värgi ütlused ennast õigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes asjaoludes, mis haakuvad käesolevas kriminaalasjas kogutud muude tõenditega s.h kannatanu ja tunnistaja K. Ringase ütlustega. Kohtu hinnangul on kannatanu, tunnistaja K. R ja süüdistatava ütlustega ning asjas kogutud kirjalike tõenditega s.h, süüteoteade, ambulatoorne epikriis, fotod kannatanust ning Häirekeskusele tehtud kõnede salvestise ja vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud, et süüdistuses kirjeldatud ajal kohas süüdistatav lõi kannatanule korduvalt jalgadega kehapiirkonda ning ühe korra rusikaga näo piirkonda. Sellise tegevuses tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervise kahjustuse – käe muude ja täpsustamata osade distorsiooni ja distensiooni. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi
8. septembri
9. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et

§ 121

koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohtul puudub kahtlus, et Jüri-Rando Värk on talle süüdistuses etteheidetud teo kannatanu suhtes toime pannud ja on põhjustanud kannatanule oma tegevusega tervisekahjustuse ja füüsilist valu. Kohtu hinnangul on kannatanule valu põhjustamine tõendamist leidnud nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustega. Süüdistatav on oma ütlustega kinnitanud, et sel ajal, kui ta lõi kannatanule jalaga vastu selga, võis kannatanu tunda füüsilist valu. Kannatanu on kinnitanud, et tundis füüsilist valu ajal, kui süüdistatav teda põlvedega vastu selga lõi. Samuti peab kohus eluliselt usutavaks, et ka süüdistatava rusikalöök kannatanule näo piirkonda tekitas kannatanule füüsilist valu, kuna fotodelt kannatanu kohta nähtub, et saadud löögi tagajärjel oli kannatanul huuled turses. Eelmärgitu kinnitab, et süüdistatava poolt kannatanu suhtes rakendatud vägivald oli intensiivne. Füüsiline valu süüdistatava poolt kannatanule rusikaga näkku löömisel ja korduvalt jaladega kehapiirkonda löömisel on teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Eelmärgitu annab alust järelduseks, et süüdistatava rusikalöök ja jalalöögid olid piisavalt tugevad ning eeltoodud asjaolusid hinnates puudub kohtul alus kahelda kannatanul füüsilise valu olemasolus süüdistatava teo tagajärjena. Kohus leiab, et valuaistingu tekkimine kannatanul pärast tema suhtes toimunud rusikaga ja jalgadega peksmist on teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohus leiab, et süüdistatava vägivalla intensiivsusest annab tunnistust ka kannatanul tuvastatud tervisekahjustus käele. Kannatanu ütluste kohaselt ja ambulatoorse epikriisi ja kannatanust tehtud fotodelt nähtuvalt põhjustas süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi parema käe V sõrmele – sõrm on turses – ambulatoorse epikriisi diagnoosi kohaselt käe muude ja täpsustamata osade distorsioon ja distensioon. Kohus leiab, et Jüri-Rando Värk on oma teoga realiseerinud süüdistuses toodud süüteo objektiivsed tunnused

§ 121lg 1 järgi.

Kohtu hinnangul pani süüdistatav kehalise väärkohtlemise kannatanu suhtes toime süüdistuses kirjeldatud asjaoludel otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese 8 tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsest tahtlust süütegu toime panna järeldab kohus ründe intensiivsusest, tegemist oli vähemalt keskmise intensiivsusega vägivallaga, kuna süüdistatav lõi kannatanut nii ühel korral rusikaga näo piirkonda kui ka korduvalt jaladega vastu selga ning löömise tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustusi. 3.6. Järgnevalt kontrollib kohus kas süüdistava teos esineb õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus märgib, et arutatava kriminaalasja lahendamisel omavad olulist kaalu küsimused: 1) kas süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas ähvardas süüdistatav kannatanut ja tema lähedast isikut tapmisega, 2) kas süüdistatava kinnihoidmist kannatanu poolt süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas saab käsitleda õigusrikkuja kinnipidamisena KrMS § 217 lg 4 järgi ja 3) kas süüdistatava kinnipidamisel kannatanu poolt viibis süüdistatav hädakaitseseisundis, mistõttu süüdistatava tegu ei olnud õigusvastane. Kaitsja, viidates kannatanu M.K ja tunnistaja K.Re ütlustele selles, et Jüri-Rando Värki oli vaja kinni hoida põhjusel, et ta politseile üle anda, on asunud seisukohale, et kannatanu poolt süüdistatava kinnihoidmine ei olnud õigustatud, kuna selleks hetkeks, kui kannatanu asus süüdistatavat kinni hoidma, ei olnud süüdistatav mingeid kuritegusid toime pannud. Kannatanul ei olnud õiguslikku alust kinnipidamisõiguse rakendamiseks KrMS § 217 lg 4 kohaselt, selleks, et süüdistatavat üle anda politseile. Kaitsja hinnangul on prokuratuur Jüri-Rando Värgi käitumist analüüsinud ja leidnud, et alust on teda süüdistada ainult

§ 121

lg 1 järgi ja seda, et süüdistatava käitumises võivad esineda

§ 120või veel mõne paragrahvi tunnused, prokuratuur leidnud ei ole.

Analüüsides süüdistatava Jüri-Rando Värgi käitumist sündmuskohal, asus kaitsja seisukohale, et süüdistataval oli õigus hädakaitsele ning kannatanu haardest vabanemiseks lõi süüdistatav kannatanut ühel korral rusikaga ja pärast seda, kui süüdistatav oli kannatanu poolt maha surutud ja teda hoiti maas kinni, siis ta rabeles ja vehkis jalgadega ja selle käigus võiski süüdistatav lüüa kannatanut. 3.

1. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu kaitsja seisukohaga selles osas, et kannatanu M.K pidas süüdistatavat seadusliku aluseta kinni. Käsitades eelnevalt tõendeid (käesoleva otsuse p 3.5) luges kohus tõendatuks, et 22.04.2022 kella 21.00 paiku, kui süüdistatav tuli Xxx xx xx xxxxxxxxxxx asuva kinnistu territooriumile, oli ta alkoholijoobes ning käitumiselt agressiivne sõimates kannatanut M.Kt, tunnistajat K.Rt ja viimase xxx K.Rt koerteks ja piidriteks ning korduvalt ähvardas neid ära tappa. Kannatanu ja tunnistaja K. R ütlustest nähtub, et süüdistatava poolset riski ohtlikult käituda kinnitab lisaks korduvatele tapmisega ähvardamistele ka asjaolud, mille kohaselt süüdistatav oli alkoholijoobes, sisenes loata võõrale kinnistule, lõhkus võõral kinnistul ära kinnistut ümbritseva aia lipi, vehkis sündmuskohal kätega, provotseeris kannatanut kaklema ja solvas kannatanut ja tema lähedasi sündmuskohal. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-129-12 p 9.2 selgitanud, et õigus pidada kinni õigusrikkuja ei ole oletatav õigus, vaid õiguskorra poolt igaühele tagatud õigus, mille kasutamise alused ja piirid on tuletatavad KrMS § 217 lg-st
2. Selle sätte kohaselt on igaühel õigus kinni pidada kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isik tema toimetamiseks politseisse. Antud juhul on tõendatud, et süüdistatav kasutas süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kannatanu ja tema elukaaslase K.Re ning viimase xxx K.Re suhtes verbaalset vägivalda ähvardades neid isikuid korduvalt tapmisega. Ja taoline tegevus võib sisustada õigusrikkumisena

§ 120lg 1 koosseisu objektiivseid tunnuseid.

Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis kehaline ja vaimne heaolu. Kannatanu M.K arusaama järgi kätkes süüdistatava selline tegevus sündmuskohal ohtu. Seoses süüdistatavapoolsete korduvate tapmisega ähvardamistega leidis kannatanu, et süüdistatava käitumine kujutab neile ohtu ja eelkõige tema rasedale elukaaslasele K.Rele. Kannatanu M.K on 9 kohtuistungil rääkinud, et süüdistatav tuli nende territooriumile (Xxx xx xx xxxxxxxxxxx) ning K.R ja K.R ütlesid talle koduvalt rahulikul hääletoonil, et lahku siit, aga süüdistatav sellele vastusena ütles, et te olete kõik koerad, tulen tapan teid ära, piidrid. Süüdistatav ähvardas ja oli ohuks rasedale naisele (tl 16p). Pärast seda, kui süüdistatav hakkas lõhkuma xxx xx xx kinnistu aeda (lõhkus ära aialipi) tegi K.R väljakutse politseile ning samal ajal kannatanu hakkas süüdistatavat kinni hoidma. Seda selleks, et süüdistatav ei lahkuks ja teda kui õigusrikkujat oleks võimalik üle anda politseile. Kannatanu on rääkinud, et ta hoidis süüdistatavat füüsilist jõudu rakendades kinni niikaua, kuni politsei tuli sündmuskohale ja viis süüdistatava ära arestimajja kainenema. Kannatanu takistas õigusrikkumise toimepannud isikut Jüri-Rando Värki põgenemast. Kannatanu on ütlustes kirjeldanud, et ta hoidis süüdistatavat kinni ca 1,5 tundi, kuni politsei saabumiseni. Kannatanu ei lasknud süüdistatavat lahti põhjusel, et süüdistatav oli ohtlik ja oleks võinud nende maja juurde tagasi tulla ja oleks midagi teinud, kuna ta pidevalt ähvardas: „Ma tapan teid kõiki ära.“ Kannatanu kinnitas oma ütlustes kaitsja küsimusele, et politsei väljakutsumisest teavitasid nad ka süüdistatavat ja ütlesid talle, et süüdistatav ei saa kuni politsei tulekuni ära minna (KoTo, tl 15-19p). Seega kohtu hinnangul kannatanu poolt süüdistatava, kui õigusrikkuja kinnipidamine leidis aset tema toimetamiseks politseisse ja kannatanu taoline käitumine on kohtu hinnangul kooskõlas KrMS § 217 lg 4 sätetega. Jüri-Rando Värgi tegu võis vastata

§ 120

lg 1 mõttes ähvardamise tunnustele ning kannatanu teostas õiguskorra poolt igaühele tagatud õigust pidada kinni õigusrikkuja. Samuti leiab kohus, et süüdistatava kinnipidamise käigus ei ületanud kannatanu lubatud vägivallale seatud piire. Kannatanu ja tunnistaja K. R riimuvatest ütlustest nähtub, et süüdistatava kinnipidamise käigus kannatanu süüdistavat ei löönud, vaid esialgu hoidis kinni käsivartest ja hiljem pani süüdistatava maha ning hoidis kinni süüdistatava käsivartest ja istus süüdistatavale seljale (nimme piirkonda). Kannatanu ja tunnistaja K. R ütlustega leidis tõendamist, et süüdistatav enne tema kinnipidamist käitus väljakutsuvalt, solvas ja vehkis kätega ning provotseeris kannatanut. Algselt hoidis kannatanu süüdistatavat käsivartest kinni, sellisel viisil, et nii kannatanu kui ka süüdistatav seisid püsti. Sellisel viisil kinnipidamise käigus lõi süüdistatav kannatanule rusikaga näo piirkonda, tekitades füüsilist valu, mis kujutab endast juba uut õigusrikkumist, s.o kehaline väärkohtlemine. Pärast seda kui, süüdistatav oli kannatanut rusikaga näo piirkonda löönud, üritas süüdistatav sündmuskohalt põgeneda, kuid kannatanu takistas süüdistataval põgeneda pannes ta maha ja hoides teda kinni kuni politsei tulekuni. Süüdistatava maha panemisega ja kinnihoidmisega ei tarvitanud kannatanu kohtu hinnangul süüdistatava suhtes ülemääraselt jõudu kinnipidamise kontekstis KrMS § 217 lg 4 mõttes, kuna süüdistatav jätkas õigusrikkumise toimepanemisega, lüües kannatanut korduvalt jalgadega keha piirkonda. Riigikohtu praktikast (vt. RKKKo nr 3-1-1-129-12 p 9.4) nähtub, et näiteks avaliku korra rikkuja kinnipidamisel politseile üleandmiseks on osutunud vajalikuks ja põhjendatud meetmeks õigusrikkuja põrandale surumine ja tema käte sidumine. Kaitsja on etteheitnud, et antud juhul ei ole Jüri-Rando Värgile esitatud süüdistust

§-i 120 ega mõne muu koosseisu järgi. Vastuseks märgib kohus, et KrMS § 217 lg 4 õiguse teostamine ei sõltu õiguskaitseorganite hilisemast tegevusest ega muuda viidatud õiguse teostamist alusetuks ja ebaseaduslikuks, kui menetleja hilisema menetluse käigus kvalifitseerib õigusrikkumise toimepannud isiku teo algsest erineva koosseisu järgi. Riigikohus on selgitanud, et võimaliku õigusvastasust välistava asjaolu käsitlemisel tuleb esmajoones arvestada neid fakte, mis andsid isikule konkreetsel hetkel aluse arvata, et toime on pandud kuritegu (vt RKKK nr 4-19-841, p 8). Kõnealusel juhul, lähtus kannatanu süüdistatava käitumise iseloomust sündmuskohal ja ei teadnud ette, et prokuratuur ei pea võimalikuks hiljem süüdistust tapmisega ähvardamises süüdistatavale esitada. Viimatimärgitu aga ei muuda kannatanu käitumist KrMS § 217 lg 4 10 õiguse teostamisel ebaseaduslikuks. Samas süüteo kirjelduses on siiski märgitud, et süüdistatav sündmuskohal ähvardas kõiki ära tappa ja lõi kannatanut. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et süüdistatava kinnihoidmise käigus kannatanu poolt realiseeris süüdistatav enda õigust hädakaitsele, kui ta lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda ja vehkis jalgadega ja selle käigus lõi kannatanut keha piirkonda.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Rünne

§ 28

lg 1 mõttes tähendab inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga, mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. Õigusvastaseks tuleb lugeda iga rünnet, mis ei ole kaetud lubatavusklausliga, seejuures ei ole oluline, millisest õigusharust lubatav norm pärineb (RKKK nr 3-1-1-17-04, p.10.3). Kõnealuses kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid arvesse võttes, ei tekkinud süüdistataval Jüri-Rando Värgil õigust hädakaitsele, kuna kannatanu poolt füüsilise jõu rakendamine süüdistatava suhtes KrMS § 217 lg-st 4 lähtuva kinnipidamise käigus ei kujutanud endast tegu, mis on vastuolus õiguskorraga, vaid kannatanu M.K käitus sündmuskohal seaduspäraselt. Seega, kuna süüdistatavat hoiti sündmuskohal kannatanu poolt kinni kui õigusrikkujat ja esineb lubatav norm (KrMS § 217 lg 4), siis ei saa käsitleda kannatanu tegu vahetu eelseisva õigusvastase ründena ja süüdistatava tegevust lubatava kaitsetegevusena

§ 28lg 1 mõttes.

Eeltoodu tõttu ei saa hädakaitsega õigustada süüdistatava vägivaldset käitumist kannatanu suhtes. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 56lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 121

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus leiab, et Jüri-Rando Värgi puhul ei ole otstarbekas rahalise karistuse kohaldamine, kuna isikul puuduvad piisavad sissetulekud rahalise karistuse tasumiseks. Tõendilt maksustatava tulu kohta 22.08.2022 (tl 77) nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puudusid seisuga 22.08.2022 andmed Jüri-Rando Värgi tulude kohta. Süüdistatav on kohtuistungil rääkinud, et ta saab töövõimetuspensioni, mille suurus võib olla 400 või 500 eurot (süüdistatav täpset summat nimetada ei osanud). Samas, aga kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega ka menetluskulud. Kõike eeltoodut silmas pidades ei pea kohus antud juhul otstarbekaks Jüri-Rando Värgile rahalise karistuse kohaldamist. Lähtudes

§ 56lg 1 Jüri-Rando Värgile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust.

Karistusregistri andmete kohaselt (tl 56-73) on süüdistataval üks kehtiv kriminaalkaristus, teda on varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 29.03.2023.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-2097

§ 121

lg 1 ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi liitkaristusena vangistusega 9 kuud 27 päeva, milline karistus jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata kohaldades 2 aasta pikkust katseaega. Samas nähtub viidatud kohtuotsusest, et süüteod pani Jüri-Rando Värk toime pärast käesolevas kriminaalasjas arutatavat süütegu, kuid enne kohtuotsuse kuulutamist käesolevas kriminaalasjas, mistõttu on võimalik karistuste liitmisel kohaldada

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 sätteid (hiljem tuvastatud kogum).

Isikuandmetest nähtuvalt süüdistatav käesoleval ajal ei tööta, ta on töövõimetuspensionär. Kannatanule põhjustatud tervisekahjustuste iseloomu ja kuriteo toimepanemise asjaolusid hinnates tuleb Jüri11 Rando Värgi süüd kõnealuses kuriteos tuleb hinnata vähemalt keskmiseks, kuna süüdistatav tekitas kannatanule oma teoga nii füüsilist valu kui ka tervise kahjustuse. Süüdistatav ründas kannatanut erinevate tegevustega lõi rusikaga näo piirkonda ning jalgadega korduvalt kehapiirkonda. Lisaks tuleb arvestada sellegagi, et süüteo pani Jüri-Rando Värk toime otsese tahtlusega. Süüteo asjaoludest nähtuvalt kasutas süüdistatav kannatanuga erimeelsuste lahendamiseks füüsilist jõudu. Taoline käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Kohus ei tuvastanud Jüri-Rando Värgi käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 järgi. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Arvestades asjaolu, et kuigi Jüri-Rando Värk on varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis käesolevalt menetletav kuritegu ei ole toime pandud katseajal, mis võimaldab käesolevas kriminaalasjas kohaldatavat vangistust tingimisi jätta täitmisele pööramata kohaldades katseaega. Kuna käesolevalt karistatakse Jüri-Rando Värki kriminaalkorras juba teist korda, peab kohus põhjendatuks karistusest tingimisi vabastada süüdlase allutamisega käitumiskontrollile, mis peaks toetama Jüri-Rando Värki uute kuritegude toimepanemisest hoidumisel. Lähtudes süü suurusest ja karistust kergendavate raskendavate asjaolude puudumisest on põhjendatud Jüri-Rando Värki karistada vangistusega

§ 121

lg 1 järgi sanktsiooni keskmises määras s.o 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 ja

§ 65

lg 1 alusel moodustada käesoleva kohtuotsusega mõistetavast karistusest ja Jüri-Rando Värgile Tartu Maakohtu 29.03.2023.a. otsusega mõistetud karistusest 9 kuud 27 päeva vangistust liitkaristus kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega ning mõista Jüri-Rando Värgile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, määrates Jüri-Rando Värgile katseaja pikkusega 2 aastat. Mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jüri-Rando Värk ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Kuna süüteo pani Jüri-Rando Värk toime alkoholijoobes ning tema ütlustest tuleneb, et ta tarvitab alkoholi suhteliselt sageli, siis on lisakohustusena põhjendatud talle määrata katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

1. Lähenemiskeeld KrMS § 3101 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Riigikohus on selgitanud (RKKK nr 1-20-2883 p 20-21), et VÕS § 1055 lg 1, mis sätestab lähenemiskeelu materiaalõigusliku aluse, näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist 12 (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lähenemiskeeld on tegemist preventiivne deliktiõiguslik kaitseabinõu (abinõude kogum), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. augusti
3. a otsus asjas nr 3-1-1-59-10, p 7.1). Seega kaitstakse lähenemiskeeluga konkreetse isiku subjektiivseid õigusi, mitte aga avalikku korda ega muid avalikke huve. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt saab lähenemiskeeldu kohaldada üksnes kannatanu enda nõudel ja KrMS § 3101 lg 1 eeldab ka menetluslikult lähenemiskeelu kohaldamiseks kannatanu taotlust (ajutise lähenemiskeelu puhul näeb samasuguse tingimuse ette KrMS § 1411 lg 2). Kohus märgib, et lähenemiskeeldu kohaldatakse kannatanu taotlusel. Kannatanu M.K esitas lähenemiskeelu kohaldamise taotluse kohtuistungil suuliselt (tl 14-14p), seega on KrMS § 3101 lg-st 1 tulenev nõue täidetud. Kannatanu M.K ütlustest nähtub, et süüdistatav Jüri-Rando Värk on käitunud ka pärast 22.04.2022.a. toimunud kehalise väärkohtlemise süüteo episoodi vaenulikult ja agressiivselt kannatanu ja tema pereliikmete suhtes, kui kannatanu on veetnud koos oma pereliikmetega Xxx xx xx xxxxxxxxxxx linnas nädalavahetust. Kannatanu ütluste kohaselt on süüdistatav eelmärgitud kinnistust möödumisel sõimanud teda, xxx xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxx xxxxx järgnevalt: „Kõik olete koerad, tapan teid ära, kuradi piidrid“. Kannatanu ütlustel ei julge xxxx xxxxxxxxxxxx lapsega minna jalutama, kuna Jüri-Rando Värk võib olla kõigeks võimeline (tl 17-19p). Kannatanu ütlustega haakavad tunnistaja K.Re ütlused, mille kohaselt on süüdistatav pärast 2022.a. aprillikuu sündmust möödumisel nende elukohast xxxxxxxxxx öelnud neile halvasti või karjunud nende suunas (tl 21). Süüdistatav on taolisi tegevusi kohtuistungil eitanud (tl 27p). Kohus leiab, et kannatanul M.Kl on õigus turvalisele elule ja riik peab teda selles kaitsma. Kriminaalmenetluses kohaldatav lähenemiskeeld on seadusest tulenev võimalus edaspidiste süüdistatava poolt kannatanu vastu suunatud vägivallategude ärahoidmiseks. Hinnates JüriRando Värgile esitatud süüdistust on kohus käesoleva kohtuotsuse põhjendava osas punktis 3 tuvastanud, et Jüri-Rando Värk on kannatanu suhtes süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime pannud tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise

§ 121lg 1 järgi ning kannatanu isikuõiguste rikkumisest tulenevalt Kr

MS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 sätted annavad kannatanule õiguse m.h kehavigastuse tekitamise ja tervise kahjustamise ning muu isiku õiguse rikkumise s.h kehalise puutumatuse rikkumise korral nõuda kahju tekitaja poolt teisele isikule lähenemise keelamist. Eelmärgitud asjaoludel on põhjendatud rahuldada kannatanu M.K taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks ja kohaldada Jüri-Rando Värgile KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kannatanu M.K eraelu kaitseks lähenemiskeeldu 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest järgmistel tingimustel: keelata Jüri-Rando Värgil läheneda M.Kle lähemale kui 50 meetrit ja M.K elukohale Xxx xx xx xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx lähemale kui 50 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on Jüri-Rando Värk kohustatud viivitamatult kannatanut kõnetamata eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele.

1. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus leiab, et käesolevalt menetletavas kriminaalasjas tuleb jätta KrMS § 175 lg 1 p 9 ettenähtud sundraha süüdimõistetult Jüri-Rando Värgilt välja mõistmata, kuna Tartu Maakohtu 29.03.2023.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-23-2097 on süüdimõistetult sundraha juba väljamõistetud. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdimõistetu Jüri-Rando Värgi määratud kaitsja esinemisega seonduvad kulud on tõendatud järgnevalt: 1) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari 09.09.2022 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 78-78p) summas 32,40 eurot, 13 taotlus on rahuldatud prokuratuuri poolt 12.09.2022 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega (tl 79); 2) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari 08.05.2023 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 86-87p) summas 813,60 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuliku arutamise ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise tasust ning riigiõigusabi osutamisel kantud vajalikest kuludest (s.h sõidukulu) on põhjendatud rahuldada osaliselt s.o summas 804 eurot (s.h käibemaks 134 eurot). Kohtu hinnangul on kaitsja taotlus 08.05.2023.a. kohtuistungil osalemise eest põhjendatud osaliselt, kuna taotlusel on märgitud 08.05.2023 kohtuistungi kestuseks 60 minutit, kuid kohtuistungi protokolli kohaselt oli kohtuistung 7 minuti võrra ajaliselt lühem, seega on taotlus 08.05.2023 istungil osalemise eest summas 72 eurot põhjendatud rahuldada osaliselt s.o 64 euro ulatuses. Muus osas on kaitsja tasutaotlus kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetul üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu ütlustest nähtuvalt on ta töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on pension kuni 500 eurot kuus. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja menetluskulude suurust on kohtu hinnangul põhjendatud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Kohus jätab KrMS § 180 lg 3 alusel Jüri-Rando Värgi menetluskuludest (riigi õigusabi tasust) s.o kokku 836,40 eurost 326,40 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel kuuluvad süüdimõistetult Jüri-Rando Värgilt riigi tuludesse väljamõistmisele menetluskuludena 510 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades eeltoodut ja menetluskulude suurust on põhjendatud määrata menetluskulud hüvitamisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 42,50 eurot tasumistähtaeg on kuu
2. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 14