lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Harju Maakohus tegi 18.09.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta A Fi pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 4 2-23-7989 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid.
lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi PärS § 142 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on testamenditäitja, pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pärija Tallinna linn läbi Tallinna Linnavaraameti esitas avalduse A Fi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, võlgnik suri xxx, pärimistunnistus on välja antud 10.05.2023, inventuur on läbi viidud. Pankrotiavalduse kohaselt ületab pärandvara koosseisu kuuluvate kohustuste hulk pärandvara väärtust, mistõttu pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks ja pärija ei ole nõus oma vara arvelt rahuldama pärandaja kohustusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on pärandvara püsivalt maksejõuetu. Pärandvara koosseisus puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Transpordiameti andmetel ei kuulu võlgniku nimele või vastutavasse kasutusse registreeritud sõidukeid. Pensionikeskuse vastuse kohaselt ei ole A F liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Pärandaja A F’i nimel oli AS-s Swedbank arvelduskonto, mille jääk on 2.88 eurot, kuid kontol on broneering summas 25.92 euro. Teadaolevaid kohustusi on pärandvaras vähemalt 2 988.26 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes menetluses neli täitemenetlust. Maksu- ja Tolliameti ees võlg puudub. Võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 27.06.2023 on 0.00 eurot. Isik ei ole esitanud tuludeklaratsioone. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärandavara koormavad kohustused ületavad vara ja tegemist on püsiva maksejõuetusega.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna A F’i pärandvarast ei piisa kohustuse täitmiseks ja kuna võlgnik on surnud ning pärijad on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik A F’i kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. 5 2-23-7989
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduses ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseid välja toodud. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on pärandaja surm, mis ei võimaldanud enam kohustusi nõuetekohaselt täita. Nähtuvalt ajutise pankrotihalduri päringutele saadud vastustest ei olnud võlgnikul viimastel eluaastatel Eestis pangakontosid. Haldur tegi täiendava päringu xxx AS-le, kuna nimetatud panga vastusest nähtus, et võlgnik tasus järelmakse/väikelaene. Halduri täiendavale päringule saadud vastusest selgus, et makseid tasus G Fa arveldusarvetelt nr xxx ja nr xxx. Seega tõenäoliselt arveldas võlgnik läbi oma ema (või sugulase) pangakonto. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine. Võlgniku kohustused koosneb võlanõuetest tsiviilasjadest. Võlgnik ei ole esitanud deklaratsioone ega kasutanud enda nimel olevat pangakontot arvelduste tegemiseks, esineb alus arvata, et võlgnik arveldas läbi sugulase pangakonto. Võlgniku surma tõttu on kohustused jäänud täitmata, võlgnik ei ole maandanud riske surma puhuks, mille tulemusel jäid tal täitmata kohustused, mida pole pärast tema surma pole võimalik vara puudumisel täita.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei esine vara tagasivõitmise võimalusi. Harju Maakohus tegi 18.09.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta A Fi pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A Fi pärandvara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb A Fi pärandvara pankrotimenetlus lõpetada
Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 6 2-23-7989
lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 1 kohaselt enne pankrotiseaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast pankrotiseaduse jõustumist, pankrotiseaduses sätestatut. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. A Fi ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 6 töötunni eest 660 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestada ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 110 eurot tund. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 6 tundi, sealhulgas andmete kogumine, kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, arvelduskontode kontroll, ettekande kirjutamine, jne, arvestuses sisalduvad kulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 110 eurot.
lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud 2023. a, mil töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on
Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele.
lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel
lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu 7 2-23-7989 seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101200534). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on
Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 6 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Martin Krupp ajutise pankrotihalduri tasu summas 660 eurot, millele lisandub käibemaks summas 132 eurot ehk kokku 792 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr xxx. Kohus on lõpetanud menetluse A Fi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et A Fi pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista riigi vahenditest.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. 2023. a töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on
01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu 396 eurot (6 h x 66).
lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada riigi vahenditest 396 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur Maire Arm on palunud tema tasu üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole, advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata osaliselt halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest, kokku summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud osas, s.o summas (660 – 396) 264 eurot tuleb ajutise halduri tasu välja mõista A Fi pärandvara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ 8 2-23-7989 Merike Varusk kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.