Obsah (11)

§ 436§ 230§ 231§ 376§ 367§ 442§ 122§ 163§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 30. aprill 2024.a, Tallinnas Hagihind 1141,95 eurot Menetluse

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19).

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 8.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 30.11.2022.a kohtumääruses (dtl 98-100). 9.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 esimese lause kohaselt teeb töötaja töölepingu alusel tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe neile olulistes tingimustes (TLS § 4 lg 1, VÕS § 9 lg 1).
2. Riigikohtu praktika kohaselt võib TLS § 4 lg 2 järgi sõlmida töölepingu kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, s.o töötaja tööle asumisega, millele tööandja ei ole vastu vaielnud (vaata Riigikohtu
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-12, p 11 ning Riigikohtu
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5811/34, p 12.1).
7. TLS § 6 lg 5 kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule ja kasutajaettevõtja nimele teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes.
8. Pooled ei vaidle, et hageja tööandjaks oli suulise lepingu alusel kostja ning kasutajaettevõtjaks OÜ xxx. Seega täitis hageja tööülesandeid renditööna. Hageja lühiajaline töötamine oli registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis (dtl 23). Hageja täitis perioodil 01.02.2022 kuni 17.05.2022.a tööülesandeid renditööna OÜ-s xxx ning palka maksis hagejale kostja (dtl 93-94, 103).
9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale maikuu 2022.a töötasu ning millises summas. Hageja leiab, et kostjal tuleb tasuda maikuu töötasu välismaalaste seaduse § 107 lg-s 1 sätestatud määras, s.o 9,40 eurot tunnis. Kostja on seisukohal, et maikuu töötasu tuleb maksta samas määras nagu maksti hagejale varasematel kuudel ning nagu hageja ise taotles TVK-s, s.o. 5.50 eurot tunnis. Kostja leiab, et kuna TVK rahuldas hageja avalduse, siis tuleb hagiavalduses esitatud tunnitasu suurendamise nõue jätta rahuldamata.
10. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 järgi TVK otsusega mittenõustumisel 3 võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest ning lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Lg 5 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks.
11. Riigikohus on 28.05.2008.a kohtumääruse kohtuasjas 3-2-1-48-08 punktis 14 selgitanud, et eelkõige võib hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks

§ 376

lg 1 mõttes.

§ 376

lg 5 järgi ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; samuti esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kuigi

§ 376

lg 5 p 2 järgi ei loeta hagi muutmiseks nõude suurendamist ega laiendamist, on kolleegiumi arvates selle sätte mõtteks lubada siiski üksnes ebaolulisi muudatusi nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude osas. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega

§ 376lg 1 mõttes.

Siiski võib hageja kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni

§ 376

lg 7 järgi muuta kõrvalnõudena esitatud intressi-, viivise- ja leppetrahvi nõuet või loodus- või õigusviljanõuet või vähendada põhinõuet, samuti nõuda esialgses nõudes nimetatud eseme asemel eset asendavat hüvitist rahas ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil.

1. Käesoleval juhtumil pöördus 03.10.2022.a kohtusse kostja, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, sest kostja TVK otsusega ei nõustu (dtl 3). Hageja taotles TVK-le esitatud avalduses saamata jäänud maikuu töötasu netosummas 598,13 eurot (5,50 eurot töötund) ning sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 6,29 eurot (dtl 21-22).
2. TVK rahuldas hageja avalduse täielikult, mistõttu hagejal ei olnud võimalik TVK otsust vaidlustada (dtl 5-7). Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal pole võimalik sellises mahus oma haginõuet suurendada, kuna TVK tegi otsuse vastavalt hageja avaldusele ning TVK-le esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks. Seega asub kohus seisukohale, et antud juhtumil saab hageja esitada hagiavalduses nõude samas suuruses nagu ta esitas TVK-le.
3. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suurus.
4. Pooled ei vaidle, et hageja töötas OÜ-s xxx perioodil 01.02.2022.a kuni 17.05.2022.a. Kuigi kostja on märkinud, et hageja töötas kuni 13.05.2022.a ning hageja kohtuistungil, et töötas kuni 15.05.2022.a, siis nähtub maikuu tööaja registreerimise kaardilt, et hageja töötas kuni 17.05.2022.a (dtl 24). Seega puudub vaidlus, et hagejal on õigus saada töötasu maikuu eest vastavalt töötatud töötundidele.
5. Kuigi poolte vahel puudub kirjalik tööleping, on töötasu suurus ja tasu väljamaksmise aeg tuvastatav poolte vahel tekkinud praktikast (dtl 26, 27).
6. Asja materjalidest nähtub, et hageja töötas mais 2022.a kokku 108,75 tundi (dtl 24). Pooltel puudub maikuu töötundide osas vaidlus. Töövaidluskomisjoni otsusega tehti kindlaks, et hageja töötas kostja juures tunnihinnaga 5,50 eurot kätte. Seda tõendab nt märtsis 2022.a tasutud töötasu ja tööajakaart, mille kohaselt töötas hageja märtsis 2022.a 218,25 tundi ning sai töötasu 1199 eurot, s.o 1199:218,25=5,50 (TVK otsuse p 3, 4, dtl 6, 26). Sama tunnihinna arvestusega on esitanud hageja TVK-le ka avalduse ning kostja ei ole vastuses hagiavaldusele tunnihindele vastu vaielnud (dtl 21-22, 104). Seega on 4 tõendatud, et hageja tunnitasuks oli kokkuleppe kohaselt 5,50 eurot ning hageja pidi maikuu eest saama töötasu 598,13 eurot (108,75x5,50). Pooltel puudub ka vaidlus, et töötasu maksti iga kuu
7. kuupäevaks. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud märtsi ja aprilli 2022.a töötasu väljamaksete väljavõtetest (dtl 26, 27).
8. Kostja leiab, et on hagejale tasunud maikuu eest töötasu 350 eurot, kui tegi eksklikult ülekande teise firma pangakontolt xxx OÜ (dtl 105). Hageja väidab, et tegemist ei olnud töötasuga, vaid laenuga (dtl 118). Hageja leiab, et seda kinnitab ka TSD väljavõte, mille kokkuvõttest ei nähtu, et kostja oleks hageja maikuu töötasu deklareerinud (dtl 121).
9. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et 16.07.2022.a on xxx OÜ teinud hagejale ülekande 350 eurot selgitusega „laen“ (dtl 110). Kuigi kostja on vastuses märkinud, et hageja perekond tunnistas summa kättesaamist, siis leiab kohus, et nimetatud summa kättesaamise kinnitus, ei tõenda, et tegemist on maikuu töötasuga (dtl 111).
10. Kostja on varasemalt töötasu väljamaksmisel korrektselt märkinud „palk kuu ja aasta“, mille eest töötasu maksatakse (dtl 26, 27). Seega pole eluliselt usutav selline kostjapoolne minetus töötasu maksmisel. Lisaks leiab kohus, et kostja kohustuseks on hagejale töötasu maksta ning kolmandate isikute väljamaksed hagejale ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja pole tõendanud, et ta oleks
11. kuupäevaks hagejale maikuu eest töötasu maksnud. Ka kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja pole hageja maikuu töötasu deklareerinud.
12. Kostja on ka arvamusel, et ta on maikuu töötasu 258,57 euro ulatuses tasaarvestanud. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
13. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
14. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
15. TLS § 78 lg 1 kohaselt kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
16. Sealhulgas peab tööandja arvestama tasaarvestamisel täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevate piirangutega (TLS § 78 lg 4) ehk tasaarvestuse tulemusel peab töötajale jääma töötasu vähemalt kehtivas alammääras.
17. Riigikohus on 11.02.2022.a kohtuotsuses tsiviilasjas 2-19-2497 punktis 19 selgitanud, et tööandjale ei anna õigust viivitada töötasu maksmisega asjaolu, et töötaja on tekitanud talle kahju ja tööandja soovib saada töötaja nõusolekut vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Kirjeldatud põhjusel töötasu maksmisega viivitamine võib olla töötasu maksmise kohustuse oluline rikkumine, mis annab töötajale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Olukorras, kus töötaja ei anna kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut tööandjale tekitatud kahju hüvitamise nõude tasaarvestamiseks töötasuga, on tööandjal õigus pöörduda töötaja vastu nõudega töövaidlusorganisse.
18. Tõendatud pole, et kostja oleks kohtuväliselt esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse ning hageja oleks sellega kirjalikult nõustunud. Samuti ei oleks hagejale jäänud töötasu kehtivas alammääras. Seega ei olnud kohtuvälise tasaarvestuse eeldused täidetud (TLS § 78 lg-st 1, 4) ning tasaarvestamine ei ole lubatud.
19. Kohus leiab, et kostja tasaarvestusnõue ei kuulu rahuldamisele ka kohtumenetluses, kuna see on tõendamata.
20. Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud, 5 et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
21. Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne,
22. Lk 980).
23. VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
24. Kostja väidete kohaselt andis ta hagejale tööülesannete täitmiseks 258,57 euro väärtuses tööriideid: jakk, talvesaapad, soe pesu, fliisjakk, vööpüksid. Kuna hageja riideid ei tagastanud, siis tasaarvestas kostja hageja töötasust 258,57 eurot (dtl 105). Hageja leiab, et kostja sellekohased väited ei vasta tõele, kuna hageja töötas siseruumides ning töülesannete täitmiseks ei olnud talveriideid vaja (dtl 119, 117). Hageja töötas oma riietes, mida tõendab hageja esitatud foto (dtl 120).
25. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et andis hagejale tööriideid. Ka on tõendamata, et hageja vajas märtsis, aprillis ja mais töötamiseks talveriideid. Ainuüksi arved, millest nähtuvad riiete maksumused, ei tõenda, et need just hagejale osteti ja üle anti (dtl 112115). Kostja on esitanud kohtule erinevad arved, millest nähtub nt 2 paari talvesaabaste, 3 jaki, 2 kiivri jne ostmine. Seega on kostja esitanud erinevatel kuupäevadel väljastatud arved, välja toomata, milline neist üldse puudutab hagejale ostetud tööriideid. Kostja ei ole ka põhjendanud, miks vajas hageja nt kiivrit või talvesaapaid ja miks vajas ta neid topelt. Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, et tööriided oleks hagejale üle antud, nt kirjavahetus, üleandmise akt vms. Hageja on kinnitanud, et töötas siseruumides ning ei vajanud talveriideid. Kostja ei ole asja kohtulikul arutamisel hageja väiteid ümber lükanud. Seega leiab kohus, et antud juhul puuduvad alused nõude tasaarvestamiseks.
26. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud maikuu 2022.a töötasu netosummas 598,13 eurot. Ülejäänud summas 402,37 eurot (1000,50 – 598,13) jätab kohus hageja töötasu nõude rahuldamata, kuivõrd hageja on oma nõuet oluliselt muutnud ja samuti ei tõenda kohtule esitatud tõendid hageja töötasu nõuet suuremas summas, kui hageja on seda varasemalt töövaidluskomisjonile esitanud (dtl 26, 27).
27. Hageja on esitanud kohtule ka viivise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohutuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohutuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 41.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kuna kohus rahuldab hageja saamata jäänud töötasu nõude, on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, viivise 6 vähendamist taotlenud ei ole.
2. Hageja taotleb viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras alates 16.06.2022.a, kuni nõude täitmiseni (dtl 95, 96). Kohus mõistab viivise kostjalt hageja kasuks välja rahuldatud nõudesummast lähtuvalt.
3. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud 2022.a maikuu töötasu netosummas 598,13 eurot ning viivis seaduses sätestatud määras alates 16.06.2022.a kuni nõude täitmiseni.
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 46.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1141,95 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 47.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 163

lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

48. 18.01.2024.a kohtuistungil küsis kohus, kas pooled näevad asjas kompromissi võimalust. Hageja pakkus, et on kompromissi korras nõus, et kostja tasub hagejale maikuu töötasu summas, mille mõistis välja TVK, s.o 598,13 eurot (dtl 144, 145). Kostja pakutud kompromissiga ei nõustunud (dtl 145). Hageja palus kohtuistungil, et kui kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o samas ulatuses nagu seda tegi TVK, siis jätaks kohus kõik menetluskulud

§ 163lg 2 alusel kostja kanda (dtl 146).

49. Kuna kohus rahuldab hagi samas ulatuses nagu hageja on kompromissi korras pakkunud ning nagu TVK hagejale välja mõistis, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda kooskõlas

§ 163lg 2.

50. Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 331,10 eurot (km-ga). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 110 eurot (km-ta). Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine (1 tund), kostja vastusega tutvumine (30 minutit), seisukoht kostja vastusele (30 minutit), ettevalmistus kohtuistungiks (30 minutit). Kokku 2 tundi ja 30 minutit. 51.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt 16; 02.05.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, punkt 56; 10.02.
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, punkt 13).
4. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on 110 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 110 eurot (km-ta) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vaata Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 punkt 14).
5. Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 2 7 tundi ja 30 minutit. Kostja ajakulule vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 2 tundi ja 30 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista esindajakulu summas 331,10 eurot (km-ga).
6. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 8