Pankrotiavalduse kohaselt 3.märtsil 2016.a sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik (endine ärinimi Osaühing Valgevene info- ja ärikeskus) Kaubavagunite rendilepingu nr PR-VI/
Ajutise halduri hinnangul tuleb võlgniku tehtud tehinguid hinnata seoses võimalike tagasivõitmise nõuete esitamisega edasises menetluses. Ei saa välista, et tehing (jätkutehing) on toimunud turutingimustel. Samas selle eest tasumine vajab täiendavat hindamist. Sealjuures, kas võib esineda rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduste esinemist
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. OÜ Procura & Trustees avaldus Vedana Fa Osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. 8.
lg-st 1 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 ütleb, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 9. Kohtu hinnangul on võlausaldaja oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Võlgnik nõustub ajutise halduri poolt aruandes toodud järeldustega ja leiab, et Vedana Fa OÜ pankrot tuleks välja kuulutada. Kohus loeb pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et Vedana Fa Osaühingu on püsivalt maksejõuetu (
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara summas 8 852,91 eurot, samas võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 553 116,35 eurot. Võlgniku vara võlgniku kohustusi ei kata ja võlgnik ei olnud suuteline täitma kohustusi võlausaldajate ees pikema aja jooksul. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. 10.
lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 11. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku vara esialgu katab pankrotimenetluse kulusid
Kohus kuulutab seega Vedana Fa Osaühingu pankroti
lg 1 ja
12.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 13.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti 4 väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. 14. Kohus määrab nõusoleku alusel võlgniku pankrotihalduriks Kristo Tederi. 15. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi määruse resolutsioonis näidatud ajal ja kohas. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks täpse võlgniku varade ja võlgade nimekirja. 16.
sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust.
lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
lg 1).
lg 1 kohaselt võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
19. Kohus jätab
20.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. 5 21. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu on põhjendatud. Ajutise halduri tasu vastab ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tunnitasu (150 eurot) ei ületa
lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).
Kohus määrab seega ajutise halduri Kristo Teder tasuks 2137,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 470,25 eurot, kokku 2607,75 ning tasu tuleb maksta välja pankrotivara arvelt. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.