KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-3585 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- mai 2024 määrus Viktor Kuznetsovi tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Viktor Kuznetsov 39305073726), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Viru Maakohtu
- novembri 2022 otsusega karistati Viktor Kuznetsovi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 6, 8 - § 22 lg 3 järgi 2 aasta vangistusega, mis KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti Viru Maakohtu
- jaanuari 2022 otsusega mõistetud karistusega 11 kuud 28 päeva vangistust, ning mõisteti V. Kuznetsovile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati V. Kuznetsovi KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 - § 26 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu
- jaanuari 2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-8200 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõisteti V. Kuznetsovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus
- veebruar 2022 ja lõpp
- juuli
- Viru Maakohtu
- mai 2024 määrusega jäeti V. Kuznetsov ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud, materiaalsed täitmata. 2.
- V. Kuznetsov on vanglas töötanud ning alustas riigikeele õpet. Samas on süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristus seoses allumatusega, mis näitab isiku hoiakuid ning seda, et V. Kuznetsovil on raskusi reeglitele allumisega ka range järelevalve all. V. Kuznetsovil on nõuetele vastav elukoht, ta on vanglas lõpetanud
- klassi ning on motiveeritud omandama riigikeelt. Isikule on määratud puuduv töövõime, kuid enda sõnul vabaduses tegi juhutöid. Maksmata nõudeid on 14 282 eurot ja vabanemisfondis 72,45 eurot. Süüdimõistetul on toetav lähedane, samas on ta sooritanud kuritegusid grupis, seega on tema suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Isiku toimetulekut vabaduses mõjutavad suured võlgnevused. 2.
- V. Kuznetsovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest, mis on sooritatud nii impulsiivselt kui ka etteplaneeritult. Süüdimõistetu puhul on uute kuritegude riskiteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Toimepandud kuriteod on seotud isiku narkootiliste ainete tarvitamisega või selleks majandusliku kasu saamise eesmärgiga. On oluline, et V. Kuznetsov loobuks narkootiliste ainete tarvitamisest, mida ta sõnas on lubanud, kuid milleks tal puudub reaalne plaan. Ka ei ole saanud süüdimõistetu vanglas veel läbida sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, seega puuduvad tal teadmised probleemiga tegelemiseks. 2.
- Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetu on seadnud realistlikud eesmärgid lapsega tegelemiseks, ometi lapse olemasolu ja temaga suhtlemise soovi ei saa üle tähtsustada, kuna isikul oli laps olemas juba enne kuritegude toimepanemist ning isaks olemine ei takistanud isikut kuritegusid toimepanemast. Asjaolude kogum ei anna alust veenvuseks, et isiku edasine käitumine oleks õiguskuulekas.
- Viru Maakohtu
- mai 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Kuznetsov, kes palub üle vaadata ennetähtaegse vabastamise küsimus. Ta ei ole rahul sellega, kuna puudub analüüs käitumise muutusest, makstud trahvidest ning et ta soovib oma lapsega tegeleda. Tugineda ei saa minevikule, sest seda ei saa muuta. Vabastamisel täidab V. Kuznetsov kõiki tingimusi ja ettekirjutusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
- Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (RKKKm asjas nr 1-15-330/45, p 10). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.
- Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et V. Kuznetsovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu, sh ei ole arvestatud ainult süüdimõistetu minevikku. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, eelistamata üht teisele. Seejuures ei ole määruskaebuses ümber lükatud mitte ühtegi maakohtu järeldust. Maakohus on arvestanud kõiki seaduses toodud asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat, minevikku kui ka tuleviku väljavaateid. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 2 Aarne Sarjas
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.