KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme, Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2391 Haldusasi

) alusel 48 tunniks kinni.

1. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 26.10.2023 taotluse anda luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Puudutatud isik viibis enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist Eestis ilma seadusliku aluseta. Tema küsitlemisel selgus, et ta saabus Schengeni viisaruumi 24.10.2023 öösel, ujudes 3-23-2391 üle Narva jõe, s.o ületas Eesti välispiiri ebaseaduslikult. Eestisse saabudes ei pöördunud puudutatud isik kohe PPA poole, vaid väidetavalt liikus Narvas ringi. Ta väitis, et ei pöördunud kohalike ametiasutuste poole või lähedal olevasse Eesti piiripunkti halva enesetunde tõttu. Isiku enda sõnul pöördus ta Eesti kohalike ametivõimude poole pärast rahaliste vahendite otsa saamist. PPA hinnangul ei ole puudutatud isik ei suutnud täpselt selgitada Eestisse saabumise ja siin liikumise asjaolusid.
2. Tallinna Halduskohus andis 27.10.2023 määrusega loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 27.11.
3. Põgenemisohu hindamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta isikuga seotud muid asjaolusid. Isikul puuduvad seosed Eestiga, tal ei ole siin sugulasi ega tuttavaid, isikul puudub kindel elukoht Eestis, samuti ei ole isikul siin töökohta ega piisavaid rahalisi vahendeid. Isiku ütluste kohaselt said tal rahalised vahendid otsa, mistõttu otsustas esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis. Arusaamatu on, miks kandis isik Eestisse saabudes endaga kaasas külmrelva. Täidetud on

§ 361

lg 2 p-des 3 ja 4 sätestatud eeldused ning isiku puhul esineb põgenemisoht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 alusel. 4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.11.2023 määrusega halduskohtu 27.10.2023 määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Puudutatud isiku kinnipidamise aluseks saab olla üksnes

§ 361lg 2 p 4.

Puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 p 8 alusel.

1. PPA esitas 22.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.11.2023 määrusega PPA taotluse ning pikendas puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 27.03.
3. PPA taotluse järgi on puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus võimaliku sunniviisilise väljasaatmiseni vajalik, sest temaga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ja menetlus on pooleli. Puudutatud isikuga peeti 08.11.2023 vestlus, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA peab saadud informatsiooni kontrollima ja võrdlema päritoluriigi infoga. Pärast seda on vaja teha täiendav intervjuu. Seega on puudutatud isiku kinnipidamine jätkuvalt põhjendatud

§ 361lg 2 p 4 alusel.

Puudutatud isiku puhul esineb endiselt põgenemisoht VSS § 68 p-i 8 järgi. See on tuvastatud varasema kohtumenetluse käigus ja põgenemisohule viitavad asjaolud ei ole oluliselt muutunud. Samuti on puudutatud isikut Venemaal karistatud vangistusega, mistõttu võib temast lähtuda oht avalikule korrale. Puudutatud isik ei ole välja toonud selliseid uusi asjaolusid, mis välistaksid põgenemisohu. 7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.12.2023 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. Puudutatud isiku kinnipidamine on jätkuvalt põhjendatud

§ 361lg 2 p 4 kohaselt ning isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 p 8 järgi. 2

§ 18lg 2 kohaselt.

PPA selgitas, et kogutava informatsiooni põhjal on kavas pidada puudutatud isikuga veel üks vestlus, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse vajadus. Seega on PPA ja halduskohus põhjendanud, milliseid asjaolusid on vaja täiendavalt kontrollida. Puudub jätkuvalt vaidlust selles, et puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudutatud isiku põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et tema algne eesmärk ei olnud taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis, vaid kasutada Eestit üksnes transiitriigina, et liikuda KeskEuroopasse, eelkõige Saksamaale, kus isiku selgituste kohaselt elab tema sõber. Puudutatud isikul ei ole Eestis lähedasi. 8. PPA esitas 19.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada luba puudutatud isiku kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks. PPA jääb 22.11.2023 taotluses ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määruses asjas nr 3-232391 ja Tallinna Ringkonnakohtu määruses toodu juurde. X on jätkuvalt alus kinni pidada

§ 361lg 2 p 4 alusel.

On oluline, et mees oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamiseks ja tulevase väljasaatmise jaoks. PPA tegi 04.03.2024 isikuga uue intervjuu, milles tõi esile eelmise vestluse ebakõlad. Isikul on nüüd võimalus esitada tõendeid. Pärast seda peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ja taotlejale kätte toimetama. Haldusmenetlus lõppeb haldusakti teatavaks tegemisega.

§ 361

lg 2 p 4 on kohaldatav kuni lõpliku otsuse (vt

§ 31lg 2) tegemiseni.

Halduskohtul tuleb rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise korral rakendada uurimisprintsiipi ja teha võimaluse korral ise uus otsus. Ka Euroopa Komisjon on sellist lähenemist toetanud. Põgenemisohtu saab tõdeda VSS § 68 p-de 6 ja 8 alusel. Puudutatud isik on mitmel intervjuul kinnitanud, et ta ei soovi Venemaale tagasi minna. Ta ületas piiri ettekavatsetult ebaseaduslikul viisil. Tema algne eesmärk ei olnud taotleda rahvusvahelist kaitset siin, vaid liikuda edasi KeskEuroopasse. Põgenemise ohtu suurendab see, et isik teab praeguseks, et PPA tema ütlusi ei usu ja tema rahvusvahelise kaitse taotlus võib jääda rahuldamata. Isikut on alust kinni pidada ka

§ 361lg 2 p 6 alusel.

Isiku sõnul viibis ta aastatel 2020– 2023 rangema režiimiga koloonias. Sinna paigutatakse inimesed, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta ületas piiri ebaseaduslikult ja kohtud on leidnud, et tema Eestisse saabumise asjaolud äratavad kahtlust. Praeguses julgeolekuolukorras on suurenenud Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule. Põgenemisoht on põhjendatud ka VSS § 68 p 4 alusel. Kaasani linnakohtu 25.05.2015 otsuse järgi röövis ta 17.12.2012 talle teenust osutanud prostituuti, ähvardades teda relvataolise esemega. Talle määrati kolmeaastane vanglakaristus. Leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 29) pole põgenemisohu tõttu võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine ei riiva isiku õigusi ülemäära. See ei ohusta tema tervist ega turvalisust. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud majutus, toitlustus, arstiabi kättesaadavus ja võimalus viibida värske õhu käes. 9. Puudutatud isik vaidles istungil PPA taotlusele vastu. 3

§ 361lg 2 p 4 alusel kinni pidada.

Praeguse määruse tegemise aja seisuga on see endiselt põhjendatud. On vajalik, et isik oleks tema taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Esineb endiselt oht, et puudutatud isik võib vabaduses viibides põgeneda. Ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu (VSS § 68 p 8). Kohtud on varem leidnud, et tema selgitused oma liikumiste kohta pole usutavad. Isegi kui praeguseks on selgunud, et mees tõepoolest ujus üle Narva jõe, ei ole endiselt selge, kuidas ja mis eesmärgiga ta sealt Tallinna liikus. Põgenemise ohtu kinnitab ka see, et tegu on inimesega, kes on varem korduvalt seadusega pahuksisse sattunud ja kandnud vanglakaristust röövi ning väljapressimise eest (VSS § 68 p 4). Ka asjaolu, et PPA on andnud Xle teada oma esialgse hinnangu, et tema varjupaigataotlus võib jääda rahuldamata, suurendab ohtu, et isik loobub oma viibimise seadustamisest ja asub end varjama. Varjupaigataotluse kohta tuleb PPA-l teha otsus hiljemalt 25.04.2024, kui ei esine alust taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada. Kohus ei nõustu PPA-ga selles, et

§ 361

lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alust võiks jätkuvalt kohaldada ka juhul, kui PPA teeb otsuse isiku taotluse tagasilükkamise kohta. PPA esitatud kiri Euroopa Komisjonist ei anna alust senisest riigisisesest kohtupraktikast irduda. Esitatud kiri ei kinnita PPA järeldust, et inimese kinnipidamine võiks

§ 361

lg 2 p 4 alusel ilma konkreetse vajaduseta jätkuda ka pärast varjupaigataotluse tagasilükkamist.

§ 361

lg 2 p 6 alusel võib varjupaigataotlejat kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Puudutatud isiku puhul on need tingimused täidetud. Ta kinnitas istungil, et on Venemaal kahel korral kriminaalkorras karistatud röövimise ja väljapressimise eest. Viimase vanglakaristuse lõpust (

1. või
2. a-l) polnud tema Eestisse saabumise ajaks möödunud palju aega. Arvestades kuritegude iseloomu ja nende toimepanemise aega, on isikust lähtuv oht avalikule korrale piisavalt tõsine ja jätkuvalt aktuaalne. Ka selle aluse kohaldamisel tuleb arvestada, et esineb oht, et puudutatud isik vabaduses viibides põgeneb. Põgenemise ohu tõttu poleks leebemad järelevalvemeetmed (vt

§ § 29 lg 1) tõhusad. Kuigi kinnipidamine on praeguseks kestnud juba kuus kuud, ei ole kinnipidamise pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamiskeskuses viibimine ei sea ohtu puudutatud isiku tervist ega turvalisust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 11. Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega jätta PPA 19.03.2024 taotlus rahuldamata. Puudutatud isikul on võimalik PPA seisukohtadele vastata ja tõendeid esitada vabaduses viibides. Tal on vaja tõendite taastamiseks inimestega suhelda. Temaga seotud asjaolude väljaselgitamine ei eelda tema kinnipidamiskeskuses kinnipidamist. PPA ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud isikul põgenemise ohu esinemise võimalust. Isik on kõik määratud karistused ära kandnud ning kahetseb tehtut. Kohus ei ole arvestanud kaebaja käitumist pärast karistuse kandmist. 4

§ 361lg 2 p 4 alusel.

PPA on isiku osas teinud rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse ning sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Venemaale ja sama haldusaktiga määranud viieaastase sissesõidukeelu Schengeni alale. Antud asjaolu suurendab isikust tulenevat põgenemiseohtu. Arvestades ebaseaduslikku piiriületust Venemaa Föderatsioonist ja korduvat kriminaalkorras karistamist on

§ 361lg 2 p 6 alusel kinnipidamine põhjendatud.

Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele reageerida ja seda eriti praeguses olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud. Isiku suhtes pole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
2. PPA tugines halduskohtule esitatud taotluses esiteks

§ 361lg 2 p-le 4.

See säte võis PPA taotluse esitamise ja halduskohtu määruse tegemise ajal isiku kinnipidamise pikendamise alusena olla kohaldatav, sest puudutatud isik oli esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning tema kinnipidamine oli õigustatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kuna oli olemas põgenemise oht. Selle sätte alusel kinnipidamist on senises kohtupraktikas peetud siiski võimalikuks kuni PPA rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse tegemiseni (Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2023 määrus nr 323-246, p 9; 20.03.2023 määrus nr 3-22-1647, p 10; 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 16; 04.03.2022 määrus nr 3-21-2746, p-d 11-12). Kuna puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on PPA 22.04.2024 otsusega tagasi lükatud, siis ei saa puudutatud isikut enam pidada kinni

§ 361lg 2 p 4 alusel.

15. Halduskohus rahuldas PPA taotluse ka

§ 361lg 2 p 6 alusel.

See säte võimaldab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada, kui see on riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks vältimatult vajalik. See säte vastab direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-le e, mille kohaselt võib taotleja kinni pidada üksnes siis, kui seda nõuab riikliku julgeoleku või avaliku korra kaitsmine (Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p 20). 5

§ 361

lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale või julgeolekule olema märkimisväärne (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). 17. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku jätkuv kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine põhjendatud ja teda on alust pidada avalikku korda ohustavaks

§ 361lg 2 p 6 alusel.

Puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik saabus Venemaalt Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades kui ka selles, et teda on Venemaal süüdi mõistetud röövimise eest relvataolise esemega ja väljapressimise eest. Isiku kinnipidamisel on õigus arvestada temaga seotud asjaolusid, sh varasemat karistatust. Ohtu avalikule korrale saab põhjendada muu hulgas isiku varasema käitumisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-31-52-14, p 12). Isiku poolt toime pandud teod on varavastased kuriteod. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud (Riigikohtu 27.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-1-14, p 20.2). Kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suurem eriti just varavastaste kuritegude puhul (vt Andri Ahven, Jako Salla, Siim Vahtrus. Retsidiivsus Eestis. lk

1. Kättesaadav https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/retsidiivsus_e estis._justiitsministeerium._2010.pdf; Irina Štšelina. Covid-19 mõju kuritegevusele Viru Maakohtu teeninduspiirkonnas toime pandud kuritegude näitel. Magistritöö. lk
2. Kättesaadav https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4b5e22cb-d012-4571-aff52efc4b53b4fc/content).
3. Ringkonnakohtu hinnangul on tõenäoline, et vabaduses viibides võib isik rahaliste vahendite puudumise korral panna toime uusi süütegusid, et saada varalist kasu. Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, tal oli kaasas külmrelv (nuga) ning tema enda sõnul tal rahalised vahendid puuduvad. Kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest range režiimiga koloonias (2020–2023) pole möödunud palju aega. Asjaolu, et isiku kinnipidamisel arvestatakse muu hulgas tema varasemaid tegusid, ei tähenda topeltkaristamist, vaid kinnipidamine on üksnes ennetav korrakaitsemeede (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2172, p 12). Tegemist ei ole lisaks sedavõrd ammuste karistustega, et oleks põhjust rääkida sellest, et isiku karistamise fakt ei tohiks saata teda kogu elu. Halduskohus on isikuga seotud asjaolusid kogumis õigesti ja piisava põhjalikkusega hinnanud.
4. Määruskaebuses ei ole toodud esile ühtegi asjaolu (nt tervislik seisund, turvalisust puudutavad asjaolud, riive perekonnaelule), mille põhjal saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamist ei saa praegusel juhul pidada ebaproportsionaalseks üksnes selle kestusest tulenevalt. Isikust lähtuv oht kaalub jätkuvalt üles vabadusõiguse riive, arvestades mh asjaoluga, et isik kuulub tõenäoliselt Eestist väljasaatmisele.

§ 29

lg-s 1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete iseloomu arvestades ei saaks nende kohaldamine piisavalt tulemuslikult tagada avaliku korra kaitset (

§ 361lg 2 p 6), sest ei välistaks isiku võimalust panna toime uusi õiguserikkumisi. 6