← Eesti

4-24-1302/7

Obsah (4)§ 240§ 33§ 36§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2024, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1302 (284024000428) kirjalik menetlus Kohtunik Aivar Hint Vää

) § 240 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot Menetlusalune isik Merlin Metsnik (isikukood: 49307032756 elukoht: x.x.xxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx epost: xxxxxxxxxxx@xxxxxxx.xxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur (asukoht: Pargi tn 1, Viljandi; e-post: louna@politsei.ee) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas: 1. Rahuldada Merlin Metsniku kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 12. aprilli 2024.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 284024000428

§ 240lg 1 järgi ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

  1. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Alo Nurmsalu on kohtuvälise menetlejana koostanud 12.04.2024 kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt Merlin Metsnik 12.04.2024.a. kell 12.36 xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx x.x xxxxxxxxx xx juures liikudes Tartu tänava suunas juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX XXX , milles sõidutas alla 16-aastast last (x aastane), kes ei olnud sõites turvaseadega nõuetekohaselt kinnitatud. Merlin Metsnik rikkus

§ 33

lg 11 p 4;

§ 36

lg 6 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav

§ 240lg 1 järgi.

Eelviidatud otsusega on Merlin Metsnikku karistatud

§ 240lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

Väärtegu loeti tõendatuks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega. 2. Menetlusaluse isiku kaebus Menetlusalune isik Merlin Metsnik esitas 15.04.2024 eelnimetud otsusele kaebuse, mille kohaselt ta sõitis ta Ford Mondeo XXX XXX 12.04.2024 xxxxxxxxxxxx x.x.xxxxxxxxx tänaval koos oma tütre M.M sünniajaga xx.xx.xxxx (pikkus: x.xx m kehakaal: xx kg) ilma turvatoolita kuna turvavöö on ilusti õiges kohas ka ilma toolita. Eelmärgitud väite tõendamiseks on kaebusele lisatud pildid. Menetlusalune isik märgib oma kaebuses, et tema õigustused ei lugenud politseiametnikule, kes väitis, et kuni 16 aastased peavad istuma turvavarustusel. Menetlusalune isik leiab, et see on vale ning sellel alusel on kiiremenetluse otsus väär.

§ 36lg 6.

Menetlusalune isik soovib kirjalikku menetlust ning palub tühistada kiirmenetluse otsus ja lõpetada menetlus (tl 1).

  1. Kohtuvälise menetleja kirjalikud seisukohad kaebusele Kohtuväline menetleja on 17.05.2024.a. esitanud kohtule käesolevas väärteoasjas seisukoha kirjalikult (tl 8-9), milles märgib, et Merlin Metsniku kaebus tuleb rahuldada järgnevatel asjaoludel. Menetlusalune isik tunnistab esitatud kaebuses, et sõidutas mootorsõidukis oma tütart M.M sünniajaga xx.xx.xxxx (pikkus x.xx kehakaal xx kg) ilma turvatoolita kuna turvavöö oli ilusti õiges kohas ilma toolita ning on selle kohta lisanud ka fotod. Lisaks on menetlusalune isik kiirmenetlusotsuses (VT tl 1) andnud väärteo kohta järgmised ütlused: „kõrvalistuja, x-aastane, sõitis ilma turvavarustuseta, kuna eeldasin, et ta on piisavalt suur/pikk, et ilma sõita.“ Liiklusseadus § 33 lg 11 p 4 kohaselt ei tohi juht sõidutada sõitjat, kes ei ole liiklusseaduse § 30 lg 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lg 4 või § 36 lg 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga. Liiklusseadus § 36 lg 6 sätestab lapse ohutust tagavad lisanõuded, mille kohaselt kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud turvaseadet. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvaseadet ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga. Liiklusseadus § 240 lg 1 sätestab – sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Tunnistaja K.L ülekuulamise protokolli (VT tl 3 pöördel) ütlustest nähtub, et menetlusalune isik Merlin Metsnik juhtis sõidukit Ford Mondeo reg. märgiga XXX XXX , milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitatud. Laps x-aastane, turvavarustus oli pagasiruumis. Kohtuväline menetleja tuvastas, et väärteotoimiku juurde ei ole lisatud ühtegi fotod ega ka videosalvestust, mille pinnalt oleks võimalik anda hinnangut, kas 2 sõidukis kõrvalistmel istunud ja turvavööga kinnitatud laps oleks pidanud kasutama turvaseadet n.n istmekõrgendust. Turvaseadme vajalikkus on otseselt seotud lapse pikkusega. Lapsi peab sõidutama spetsiaalses turvaseadmes seni, kuni neid on võimalik kinnitada sõiduki turvavööga nõuetekohaselt ehk seni, kuni laps on juba nii pikka kasvu, et turvavöö diagonaalrihm ei jookse tal üle kaela, vaid õlanuki ja kaela vahelt üle rangluu. Kui lapsel saab turvavöö kinnitada õigesti (nii, et diagonaalrihm ei jookse üle kaela), siis ei pea ta enam turvavarustust kasutama ja piisab sõiduki kolmepunktiturvavööst. Kohtuväline menetleja tuvastas menetlusaluse isiku poolt kaebuse juurde lisatud fotodelt, et laps on sõiduki kolmepunkti turvavööga kinnitatud nõuetekohaselt s.t turvavöö diagonaalrihm jookseb ilusti lapse õlanuki ja kaela vahelt üle rangluu. Samas ei nähtu tunnistaja K.L poolt antud ütlustest, kas menetlusaluse isiku lapsel kasutatud sõiduki turvavöö diagonaalrihm jooksis juhtunu hetkel lapsel üle kaela või nõuetekohaselt õlanuki ja kaela vahelt üle rangluu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna käesolevas väärteoasjas ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada, siis tuleb kaebus rahuldada ning algatatud menetlus kuulub lõpetamisele väärteomenetlus seadustik (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel seoses süüteokoosseisu puudumisega.
  2. Kohtuotsuse põhjendused 4.
  3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik taotleb kirjalikku menetlust. Ka kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele palunud asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. 4.
  4. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga esitatud kaebusele ning uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kohus leiab, et Merlin Metsniku kaebus kuulub rahuldamisele. 4.
  5. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas Merlin Metsnik rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas

§ 33

lg 11 p 4 ja

§ 36

lg 6 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatud väärteo, milline on kvalifitseeritud

§ 240lg 1 järgi.

Vastavalt

§ 36

lg 6 sätestab, et kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud turvaseadet. 4.4.

§ 33

lg 11 p 4 kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole

§ 30

lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga.

§ 240

lg 1 näeb ette väärteo korras vastutuse sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest. 4.

  1. Kohus leiab, et käsilolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et Merlin Metsnik 12.04.2024.a. kell 12.36 xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx x.x.xxxxxxxxxxx xx juures juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX XXX , milles sõidutas alla 16aastast (antud juhul x-aastast) last, kes ei olnud sõites turvaseadmega kinnitatud. Samas puudub vaidlus selleski, et menetlusaluse isiku sõidukis juhi kõrvalistmel sõitjana viibinud laps oli turvavööga kinnitatud. Käsilolevas väärteoasjas on oluline hinnata, kas menetlusalusel isikul oli õigus last sõidutada ilma turvaseadmeta. 4.
  2. Transpordiameti internetilehel (Transpordiamet.ee/liiklejate – infomaterjalid # lapse-ohutusoiduta) asuvast infomaterjalist „Lapse ohutu sõidutamine autos“ alajaotuses „Turvavarustuseta 3 sõitmine“, lk 3, on selgitatud, et lapsi peab sõidutama spetsiaalses lapse pikkusele ja kaalule vastavas turvaseadmes. Kui lapse pikkus võimaldab teda nõuetekohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, siis pole rohkem turvaseadmeid vaja kasutada. Turvavöö peab kinnitama nii, et selle diagonaalrihm jookseb võimalikult keha lähedalt õlanuki ja kaela vahelt üle rangluu, mitte üle kaela või õlast allpool ning horisontaalrihm üle vaagna võimalikult puusaliigese lähedalt, mitte üle kõhu. 4.
  3. Menetlusalune isik on 12.04.2024.a. kiirmenetluse otsuses andnud järgnevad ütlused: „Kõrvalistuja, x-aastane, sõitis ilmaturvavarustuseta, kuna eeldasin, et on piisavalt suur / pikk, et ilma sõita“. Menetlusalune isik on avaldanud oma kaebuses tema juhitud sõidukis 12.04.2024.a viibinud xaastase lapse pikkuse ja kaalu: x.xx m ja xx kg ja selgitanud, et sõidutas last ilma turvavarustuseta (s.o turvatoolita), kuna turvavöö oli ka ilma toolita õiges kohas. 4.
  4. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku väide selle kohta, et tema laps, sõites 12.04.2024.a. mootorsõidukis, ei vajanud

§ 36lg 6 kohast turvaseadet, on tõendatud kaebusele lisatud fotodega (tl 4).

Viidatud fotodelt nähtub, et kinnitatud turvavöö diagonaalrihm jookseb lapse keha lähedalt üle rangluu, sealjuures õlanuki ja kaela vahelt ning horisontaalrihm üle vaagna puusaliigese lähedalt. Fotodelt ei nähtu, et turvavöö diagonaalrihm jookseks üle lapse kaela või horisontaalrihm üle kõhu. Seega ei kujuta antud juhul turvarihma kinnitamine menetlusaluse isiku fotodel kujutatud viisil lapsele ohtu sõiduki äkkpidurdamise või liiklusõnnetuse korral. Kohtuväline menetleja on 17.05.2024.a. kirjalikus seisukohas nõustunud, et Merlin Metsniku kaebus on põhjendatud rahuldada. 4.9. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud menetlusalune isik, kes sõidutas kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas sõidukis Ford Mondeo XXX XXX alla 16-aastast last (x-aastast last)

§ 33

lg 11 p 4,

§ 36lg 6 sätteid, kuna laps ei vajanud turvavarustust tulenevalt enda pikkusest.

Seega ei realiseerinud Merlin Metsnik 12.04.2024.a. kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas alla 16-aastast last sõidutades väärteo objektiivset teokoosseisu VTMS § 240 lg 1 järgi, see tähendab, et tema teos väärteo tunnused puuduvad. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud rahuldada Merlin Metsniku kaebus ning tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 12. aprilli 2024.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 284024000428

§ 240lg 1 järgi ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.