TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-503 7. märts 2024 Karin Jõks

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4.

1. Riive intensiivsust hinnatakse eeskätt sellest lähtudes, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Subjektiivseks õiguseks, mille riivele kaebaja tugineb, on VangS § 60 tulenev õigus sotsiaalhoolekandele kinnipeetava vabastamisel. VangS § 60 lg 1 sätestab, et kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Vastustaja kinnitas, et ta ei juhtinud omal algatusel kaebaja tähelepanu vajadusele esitada taotlus uue ID-kaardi saamiseks, kuna vastustaja ekslikult arvas, et ID-kaart on kaebaja vabanemise ajal kehtiv. Vastustaja ei saa tagantjärele kindlaks teha, kas kaebaja ise küsis oma ID-kaardi kehtivusaja kohta ja millist teavet talle anti, ning seetõttu ei saa vastustaja välistada, et kaebajale anti eksitavat teavet. Tegemist ei ole kaebaja õiguste intensiivse riivega. Määruse „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 4-10 sätestavad toimingud, mis on vabastamise ettevalmistamisel kohustuslikud. Nende hulgas ei ole kohustust teha omal algatusel toiminguid olukorras, kus vangla valduses oleva isikut tõendava dokumendi kehtivusaeg lõpeb vangistuse ajal (määruse § 41 reguleerib olukorda, kus dokumendid puudusid vanglasse vastuvõtmisel). Kohus nõustub vastustajaga, et mõistlik on juhtida kinnipeetava tähelepanu vajadusele kontrollida, kas tema isikut tõendav dokument on vabanemise ajal kehtiv, ning vajadusel abistada kinnipeetavat dokumendi taotlemisel. See, et need toimingud jäid praeguses asjas tegemata, ei mõjutanud kaebaja õigusi intensiivselt. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja teovõimet oleks piiratud. See tähendab, et 2 kaebaja on eeskätt ise vastutav oma elu korraldamise eest. Kaebuse põhjal oli kaebaja vangistuse kestus ligikaudu 1,5 aastat ning ka enne seda pidi kaebaja ise teadma, kui kaua kehtivad tema dokumendid. Avalikult kättesaadavatel andmetel (www.politsei.ee/et/juhend/idkaardi-taotlemine-taeiskasvanule) saab ID-kaarti taotleda kiirkorras, kättesaamise tähtajaga viis päeva arvates taotluse esitamisele järgnevast tööpäevast. Sellise taotluse saab esitada kõigis teenindustes ning riigilõiv on 15 euro võrra suurem kui ID-kaardi taotlemisel tavakorras (30 eurot vs 45 eurot). Kiirkorras taotletud kaardi saab küll kätte ainult kahes Tallinnas asuvas teeninduses, kuid kaebaja kinnitusel oli tal niikuinii kindel plaan reisida Rootsi ja see toimub reeglina läbi Tallinna. Seega oli kaebaja õiguste võimalik rikkumine leebete tagajärgedega ja kergesti kõrvaldatav. 4.
2. Kaebaja taotletud rahalise hüvitise väljamõistmine kaebaja kasuks on väga vähe tõenäoline. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused ilmselgelt ei ole täidetud. Kohus nõustub määruse punktis 2 toodud vastustaja põhjendustega ja ei korda neid.
3. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus selgitab kaebajale, et kohus kaalus ka võimalust jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata, anda kaebajale võimalus tasuda riigilõiv 1050 eurot ja selle tasumise korral võtta kaebus menetlusse. Kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole võimalik, kuna kaebusel puuduvad eduväljavaated (

§ 111lg 1).

Täielikku riigilõivust vabastamist ei võimalda ka kaebaja majanduslik olukord - kaebaja vanglasisese isikukonto andmete põhjal on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ajavahemikul 20.10.2023 – 19.02.2024 (

§ 112

lg 1 p 1) pärast kohtupraktikas aktsepteeritud mahaarvamisi 212,13 eurot ning konto jääk kaebuse esitamise seisuga oli 265,27 eurot. Kohus pidas siiski õigeks kaebuse tagastamist, kuna kaebuse eduväljavaated on sedavõrd väikesed. Kohus selgitab kaebajale eeltoodut, et kaebajal oleks käesoleva määruse vaidlustamise otsustamisel täielik ülevaade oma võimalustest ja menetluse võimalikust käigust tulevikus. 6. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3