lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja XX Xx OÜ sõlmisid 17.09.2020 laenulepingu (dtl 31-33), mille alusel väljastas krediidiandja kostjale laenu 505 eurot, ning 25.08.2021 lisalaenu lepingu (dtl 5361), milles lepiti kokku laenusummas 483 eurot, millest 49,66 eurot oli refinantseeritava lepingu põhiosa jääk, 406 eurot laenu väljamakse ja 27,34 eurot lepingutasu. 9.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on 2/8 võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. XX Xx OÜ loovutas oma nõuded 06.09.2022 hagejale, millest teavitati kostjat 06.09.2022 teatisega (dtl 77). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. 10.
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. 11. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust 3/8 (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta. Hageja esitatud kostja 17.09.2019-14.09.2020 pangakonto väljavõtte kokkuvõttest (dtl 111-191) nähtuvalt tegi kostja perioodil september 2019 kuni veebruar 2020 makseid kohtutäitur xxx. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõtte kokkuvõttest, et kostja tegi ainuüksi 01.09.2020-14.09.2020 makseid xxx AS-ile summas 4,80 eurot, laenu nr xxx katteks makseid summas 126,23 eurot, xxx OÜ-le summas 78,65 eurot, xxx summas 224,53 eurot ja xxx AS-ile summas 131,62 eurot. Seega olid kostjal juba enne 17.09.2020 laenulepingu sõlmimist finantskohustused vähemalt 5 võlausaldaja ees ning kostja finantskohustused ületasid märkimisväärselt laenuandja poolt arvestatud 138 eurot. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõtte kokkuvõttest perioodi 27.04.2021-25.08.2021 kohta (dtl 201-222), et kostjal olid finantskohustused xxx AS-i, XX Xx OÜ, xxx OÜ, xxx Xx AS-i, xxx, xxx AS-i ja xxx ees ning juunis 2021 tegi kostja finantskohustuste katteks makseid kokku summas 1225,88 eurot ning juulis 2021 summas 1391,56 eurot. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et xxx OÜ makse summas 509 eurot on ühekordne ning seda ei saa arvestada perioodiliseks finantskohustuseks, kuivõrd kostja pangakonto väljavõtte kokkuvõttest nähtuvalt tasus kostja xxx OÜ-le 14.06.2021 509,17 eurot, 12.07.2021 712,75 eurot ning 25.08.2021 34,15 eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja esitas krediidiandjale pangakonto väljavõtted, millest nähtuvalt olid kostjal märkimisväärsemalt suuremad finantskohustused laenutaotlusel nimetatust, ei saanud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks lähtuda üksnes kostja poolt taotluses esitatud andmetest. Täiendavalt märgib kohus, et kostja pangakonto väljavõtetelt ei nähtu kommunaalkulusid ning hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks krediidiandja küsinud kostjalt täiendavat informatsiooni majapidamiskulude osas, sh kas keegi teine kannab kostja asemel tema majapidamiskulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja kontoväljavõtetest nähtub, et kostjal oli arvukalt finantskohustusi ning krediidiandjal ei saanud tekkida esitatud andmete alusel
Seega on krediidiandja eiranud
lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Krediidiandja on eiranud
§-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud. 15.
lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub
lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt
lõigetele 3 ja 4 või võltsinud 5/8 krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär. 16. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10). 17.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja oli viivituses 21.06.2022, 21.07.2022 ja 20.08.2022 osamaksetega, saatis krediidiandja kostjale 21.08.2022 teatise lepingu ülesütlemise kohta (dtl 76), millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe sõlmimiseks hiljemalt 04.09.2022 ning märkis, et juhul, kui kostja eelnimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasu või ei jõua selle tasumise osas muule kokkuleppele, loeb krediidiandja lepingu ülesöelduks alates 05.09.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja 25.08.2021 lepingu 05.09.2022 üles. Kohus märgib, et hageja esitatud ümberarvestatud tagasimaksegraafiku kohaselt (dtl 303) oli kostja võlgnevuses alates 18.03.2023 osamaksest. Seega ei olnud kostja 21.08.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega ning antud juhul ei olnud täidetud
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 25.08.2021 leping ei olnud 05.09.2022 kehtivalt üles öeldud ning kohus loeb lepingu lõppenuks hageja esitatud tagasimaksegraafikus viimase osamakse tähtaja saabumisega 17.05.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 7 kohased ümberarvestused, mille kohaselt loeb hageja tasutuks 17.09.2020 lepingust tulenevad osamaksed täielikult ning 25.08.2021 lisalaenu lepingust tulenevad osamaksed täielikult kuni 16.02.2023 osamakseni ning osaliselt 18.03.2023 osamakse summas 2,26 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 41,76 eurot (505+406-647,37-221,87). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 417,35 euro ulatuses. Tagasimaksegraafiku kohaselt ei nõua hageja kostjalt 6/8 seadusest tuleneva intressi tasumist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 59,86 eurot. 20. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot.
lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 16.09.2022 maksumusega 15 eurot, 30.09.2022 maksumusega 5 eurot, 12.10.2022 maksumusega 5 eurot ja 24.10.2022 maksumusega 5 eurot. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et leping ei olnud 05.09.2022 kehtivalt üles öeldud ning lõppes 17.05.2023, ei pea kohus hageja sissenõudmiskulude nõuet põhjendatuks, kuivõrd hageja saadetud meeldetuletuskirjad ei ole saadetud pärast lepingu lõppemist. Samuti saab pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulusid nõuda üksnes kolme meeldetuletuskirja saatmise eest. Täiendavalt märgib kohus, et hageja ei ole kohtu ette toonud
lg-s 1 sätestatud eelduseid lepingu kehtivusajal sissenõudmiskulude väljanõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 30 euro ulatuses. 21. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.09.2022 kuni hagi esitamiseni 11.04.2023 summas 120,10 eurot.
lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd hageja palub viivise väljamõistmist tasumata põhivõlgnevuselt alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni ning kohus on tuvastanud, et leping lõppes 17.05.2023, s.o pärast hagi esitamist 11.04.2023, jätab kohus rahuldamata hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 120,10 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.