4-24-1675/6

4-24-1675 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1675 (2302,24,005826) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse liiklussüütegude menetlusgrupi juhi J. M. 14.05.2024 otsus nr 2302,24,005826 Viktor Astahhovi karistamises LS § 228 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kaebuse esitaja Viktor Astahhov ik: 36708030336, Viktor Astahhov, kirja kohaselt tel: xxx, e-post: xxx, muud andmed kirjas puuduvad. Vaidlustatud otsuse kohaselt võimalik elukoht: xxx. RESOLUTSIOON
5. Jätta Viktor Astahhovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse liiklussüütegude menetlusgrupi juhi J. M. 14.05.2024 otsusele nr 2302,24,005826 Viktor Astahhovi karistamises LS § 228 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Saata käesolev määrus kaebuse esitaja elektronposti aadressile ning kuna määrus edastatakse elektrooniliselt, jätab kohus kaebuse paberkandjal tagastamata. Saata käesolev määrus kohtuvälisele menetlejale Põhja prefektuurile, saates määruse kohtuvälise menetleja elektronposti aadressile. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristus, s.o rahatrahv summas 200 eurot tuleb ära tasuda käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja, s.o 15 päeva jooksul. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 189, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui käesolevale määrusele määruskaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuvälise menetleja otsus muutmata kujul. Väärteoasjas kohus tuvastas: 1 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse liiklussüütegude menetlusgrupi juhi J. M.14.05.2024 otsusega nr 2302,24,005826 karistati Viktor Astahhovit LS § 228 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. 14.05.2024 edastas Viktor Astahhovi nimeline isik kohtule kirja, milles kirjutas alljärgnevat: ”Tere . Saadan teile Interneti-lingi hetke kohta, mil politsei mu auto peatas. See näitab, et ma pole midagi rikkunud. https://XXX Ma ei pea seda kuriteoks, kui seade annab infot minu tegeliku kiiruse kohta ja kiirust kontrollib politsei. Sõitsin kiirusepiiranguga ja see seade on lihtsalt signaali vastuvõtja, ma ei saa aru, miks peetakse Eestis ametlikult müüdava seadme kasutamist õigusrikkumiseks, see ei takista politseil minu kiirust jälgimast. kuid aitab mul määrata mu auto tegelikku kiirust ja annab märku, et kiirust jälgib politsei. Ma ei saa ka aru, miks see seade on heaks kiidetud kasutamiseks USA-s, Ühendkuningriigis ja Venemaal. Meil Eestis on radarite ees sildid, mis näitavad, et ees olev radar jälgib kiirust, aga miks ma ei või teada, et politsei jälgib minu auto kiirust. P.S. Kui arvate, et eksin, eemaldage radarite eest hoiatussildid ja keelake radaridetektorite ametlik müük Eestis. https://XXX Tel. (+372) XXX XXX X OÜ Reg. nr XXX Viktor Astahhov GSM : +372 xxx. E-post: xxx” Kuivõrd esitatud kaebus ei vastanud VTMS § 115 kehtestatud nõuetele, jättis kohus kaebuse oma 15.05.2024 määrusega käiguta ning andis kaebuse esitajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva ning kohustas kaebuse esitajat puudused kõrvaldama hiljemalt 27.05.
6. 21.05.2024 esitas Viktor Astahhov kohtule samad dokumendid, ainus erinevus oli selles, et seekord oli kiri digitaalselt allkirjastatud nagu ka venekeelne dokument. 24.05.2024 edastas Viktor Astahhov kohtule taaskord samu dokumente, lisades neile veel Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastuse tema pöördumisele ja ka tema kirja prokuratuurile, milles avaldab oma seisukoha. Samas ei olnud uues kirjas midagi muudetud ega ühtegi teist puudust peale pöördumise allkirjastamise kõrvaldatud. Kohtumäärus oli koostatud kokku neljal lehel ja määruses näidati punkthaaval ära, mida kaebus peab sisaldama. Vaatamata sellele ei lisanud kaebuse esitaja enda elukoha aadressi, ei märkinud kas tal on kaitsja või tal ei ole kaitsjat, ei märkinud põhjendusi mida peaks kohus kohtuvälise menetleja otsusega tegema, s.o kas muutma või tühistama ja miks. Menetlusalust isikut karistati LS § 228 ettenähtud väärteo eest, s.o selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, milles asub kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade. Kohtule esitatud kirjadest ja muudest materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik ei vaidlusta süüteo toimepanemist ja temal 2 on pretensioonid selles osas, miks neid seadmeid müüakse, kui nende sõidukisse paigaldamine on karistatav. Väärteomenetluses ei saa kohus sellise sisuga etteheidet kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuses lahendada ja kohus peab kaebust läbi vaadates lahendama VTMS § 133 sätestatud küsimused. Kaebuses esitatud pretensioonid nendes kaebemenetluses otsustatavate küsimuste loetelus ei sisaldu. Kaebuses ei ole märgitud ühtegi taotlust, mida kohus saaks väärteomenetluses lahendada. Väärteomenetluses konkreetses asjas kaebust lahendades ei kuulu kohtu pädevusse isikute taotluste lahendamine, mille eesmärgiks on hoiatussiltide eemaldamine või mõne kauba jaekaubandusest eemaldamine kui isikut on karistatud liiklusalase väärteo eest. Seda kohus selgitas juba ka kaebuse käiguta jätmise määruses. Lisaks sellele on lisatud kaebusele, nüüd juba digiallkirjastatult taaskord venekeelne dokument, mille kohta kohus juba käiguta jätmise määruses märkis, et toimikusse lisatavad dokumendid peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Võõrkeelse dokumendi allkirjastamine ei muuda dokumenti eestikeelseks. Samamoodi kirjutas kohus kaebuse käiguta jätmise määruses, et kaebuses tuleb märkida kas kaebuse esitaja soovib kaebuse läbivaatamist kohtuistungil või kirjalikus menetluses. Kohtule esitatud uues kaebuses, mis on identne varasemaga, sellist seisukohta endiselt märgitud ei ole. Täiendavalt kohtule saadetud prokuratuuri vastus pöördumisele ja kaebuse esitaja kiri prokuratuurile ei kõrvalda kaebuses esinenud puudusi. Seega on kaebuse esitaja kõrvaldanud vaid ühe puuduse, kuid senini ei ole märkinud seda kas soovitakse kaebuse läbivaatamist kohtuistungil või kirjalikus menetluses, samamoodi ei ole võõrkeelset dokumenti tõlgitud eesti keelde, märgitud kaebusesse oma elukohta, seisukohta kaitsja osavõtu osas ega ka muid asjakohaseid taotlusi. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole kaebuse käiguta jätmise määruses märgitud suuremat osa puudusi kõrvaldanud. Kohus peab kaebuse läbi vaatama VTMS
7. peatükis sätestatud korras. Nimetatud korra § 118 lg 1 kohaselt jätab kohus kaebuse käiguta kui kaebus ei vasta VTMS § 115 nõuetele ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebuse esitaja allkirjastas kaebuse, kõrvaldades ühe puudustest, jättes kõik ülejäänud puudused kõrvaldamata. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 3 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebuse esitanud isik ei ole VTMS § 118 lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. Kuivõrd kaebuse esitaja kaebuse käiguta jätmise määruses märgitud tähtajaks, so 27.05.2024 ega ka määruse koostamise ajaks 29.05.2024 kaebuses esinenud puudusi ei kõrvaldanud, kohalduvad VTMS § 118 lg 2 p 3 sätted ning kohus peab tegema kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, saatma määruse koopia kaebuse esitajale ja tagastama kaebuse selle esitanud isikule. Kuna kaebuse esitaja on kaebuse saatnud oma elektronposti aadressilt, puudub vajadus kaebuse esitajale kaebuse paberkandjal tagastamiseks. Seetõttu edastab kohus käesoleva määruse kaebuse esitaja elektronposti aadressile, jättes kaebuse paberkandjal tagastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3