2-20-7210/87

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-7210 Otsuse kuupäev Tartu,

1. juuni
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull ja Vahur-Peeter Liin Kohtuasi M.S. hagi OÜ Combiwood vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.S. kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus 10 299 eurot 83 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja M.S., esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja OÜ Combiwood, Värvimann Asja läbivaatamine esindaja vandeadvokaat Anne Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-7210 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
8. Rahuldada kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. M.S. (hageja) esitas
10. mail 2020 Tartu Maakohtule hagi OÜ Combiwood (kostja) vastu kutsehaigusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitise ning viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja
11. märtsist 2003 kuni
12. juunini 2017 kostja ja tema õiguseellase puidutööstuses erinevatel töökohtadel. Hageja tegi peamiselt liinitööd, mis oli seotud ühetaoliste liigutuste, sundasendite ja raskuste tõstmisega. Kostja ütles hagejale alates
13. juunist 2017 töölepingu erakorraliselt üles hageja tervise tõttu (töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1). Enne töösuhte lõppemist töötas hageja kostja juures koristajana, mis eeldas samuti ühetaoliste liigutuste tegemist ja sundasendis töötamist. 2-20-7210 Töötervishoiuarsti
14. mai
15. a teatisest nähtuvalt diagnoositi hagejal kutsehaigus, mis kujunes välja alates
16. juulist 2001 kuni
17. juunini 2017 erinevates puidutööstustes töötamise ajal. Hageja töötas sellest ajast 10,54% likvideeritud tööandja juures ning 89,46% kostja ja tema õiguseellase juures. Kutsehaigusena diagnoositi hagejal ülekoormushaigus, millest tulenevalt on tal erinevad vaevused. Kostja rikkus töötervishoiualaseid kohustusi, mis soodustas kutsehaiguse väljakujunemist ja kahju tekkimist. Seetõttu peab kostja hüvitama hagejale enne kahju tekkimist saadud keskmise sissetuleku alusel arvutatud saamata jäänud tulu ja indekseerima seda igal aastal puidutöötlemise tegevusala keskmise töötasu muutuse järgi. Hageja keskmine töötasu enne kutsehaigestumist oli 831 eurot 41 senti kuus, mille alusel maksab temale likvideeritud tööandja asemel tervisekahju hüvitist ka Sotsiaalkindlustusamet. Kuna hagejal on kutsehaiguse tõttu püsiv tervisekahjustus, mis põhjustab valu ja elukvaliteedi languse, peab kostja maksma hagejale ka õiglase mittevaralise kahju hüvitise. Kostja peab hüvitama hagejale ajavahemikus
18. juuni 2017 kuni
19. aprill 2020 saamata jäänud tulu 14 204 eurot 52 senti ning maksma alates
20. maist 2020 iga kuu hüvitist 454 eurot 17 senti, mida tuleb üks kord aastas indekseerida puidutööstuse valdkonna palgamuutuse alusel, ja viiviseid nendelt hüvitistelt. Lisaks peab kostja maksma hagejale õiglase mittevaralise kahju hüvitise.
21. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on aegunud, sest hagejale tekkis kahju juba augustis 2014, mil ta viidi liinitöölt üle koristaja tööle ning tema töötasu vähenes. Lisaks ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud või on alust hüvitist vähendada hageja enda käitumise tõttu. Samuti ei ole alust indekseerida hagejale väljamõistetavat hüvitist puidutöötlemise tegevusala palgamuutusega, sest hageja töötas kostja juures kolm viimast aastat koristajana. Ei ole tõendatud, et hageja teeniks üldhaigestumist arvestades puidutööstuse keskmist töötasu.
22. Tartu Maakohus rahuldas
23. juuli
24. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kutsehaigusega tekitatud saamata jäänud tulu ajavahemiku
25. juuni 2017 kuni
26. juuni 2022 eest 15 084 eurot 44 senti ja alates
27. juulist 2019 igakuise hüvitise 295 eurot 42 senti, viivise saamata jäänud tulu hüvitistelt ning mittevaralise kahju hüvitise 4300 eurot. Maakohus määras kindlaks hagejale iga kuu makstava hüvitise suuruse arvutamise metoodika ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hagejal on diagnoositud
28. juulist 2001 kuni
29. juunini 2017 väljakujunenud kutsehaigus ülekoormushaigus, hageja kutsehaigusest tingitud töövõimekaotus on 50%, kostja juures töötatud osakaal kutsehaiguse väljakujunemise perioodist on 89,46%, hageja keskmine töötasu enne kahju tekkimist oli 831 eurot 41 senti kuus, hageja ja kostja töösuhe lõppes
30. juulil 2017 ning pärast seda ei ole hageja töötasu saanud. Hagi ei ole aegunud, kuna hageja nõuab, et hüvitataks kahju, mis on tekkinud võimetusest teenida kutsehaiguse tõttu sissetulekut alates
31. juunist
32. Hageja ei nõua selle kahju hüvitamist, mis tekkis enne kutsehaigestumist tema
33. augustil 2014 teisele töökohale üleviimisest. Kostja ei ole esitanud ühtegi arvutust või tõendit, millest nähtuks, et hagejal tekkis
34. a-l kutsehaiguse tõttu varaline kahju. Samuti ei olnud hagejal
35. a-l diagnoositud kutsehaigust ega määratud selle kujunemise perioodi ja põhjusi. Järelikult ei saanud hageja
36. a-l teada, et tal võidakse tulevikus diagnoosida kutsehaigus. Samuti ei saanud ta enne
37. maid 2017 teada seda, milliste tööandjate juures on tema kutsehaigus välja kujunenud ja kas selline tööandja on ka kostja. Kuna hagis nõutav kahju hakkas tekkima alates
38. juunist 2017, tuleb aegumise kulgemist lugeda sellest ajast. Hagi esitamise ajaks ei olnud hageja nõude aegumistähtaeg möödunud. Eeltoodut ei lükka ümber kostja kohtuistungil viidatud dokumendid, mille kohaselt väljendusid hagejal kutsehaigusena diagnoositud terviseprobleemid juba alates
39. a-st ning erinevad sundasenditega seotud vaevused alates
40. a-st. Sellest, et hageja pidi juba
41. a-l teadma oma terviseprobleeme ja sundasendites 2