) (redaktsioon, mis kehtis
sätestab, et
lg-tes 7 ja 8 nimetatud menetlustähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, pikendada, määrates menetlustoiminguks uue tähtaja.
lg 13 kohaselt kohaldatakse
enne 01.01.2020 algatatud KMH-le käesoleva lõike jõustumisel kehtivas redaktsioonis; 2) menetlustähtaja pikendamiseks esineb põhjendatud vajadus. Heaks kiidetud Liivi lahe tuulepargi KMH programmis toodud väliuuringud on hooajalised ning ajamahukad. Näiteks on programmis muuhulgas märgitud, et kalastiku inventuur viiakse läbi kevadel, suvel ja hilissügisel ning selle kestus on umbes kaks aastat. Kevadräime uuringud viiakse läbi aprill– juuli ning selle kestus on kaks aastat. Mereimetajate uuringu kestuseks on kavandatud 18 kuud, sh telemeetriaseadmetega jälgimist 10 kuud. Uuringutega alustati
lg-s 7 sätestatud KMH programmi kehtivuse tähtaeg on ette nähtud ka teiste turuosaliste, sh kaebaja õiguste kaitseks, mistõttu peab tal olema võimalik selle tähtaja põhjendamatut pikendamist vaidlustada. Saare-Liivi meretuulepargi KMH menetluses omab kumulatiivse mõju hindamise seisukohast olulist tähtsust see, kas Liivi lahe meretuulepargi KMH programm kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, kas kaebaja peab oma projekti KMH-s Liivi lahe meretuulepargi projektiga arvestama. Kui Liivi lahe meretuulepargi jaoks tuleks koostada uus KMH programm, oleks tõenäoline, et kaebaja jõuab oma KHM aruande koostada enne, kui koostataks Liivi lahe meretuulepargi KMH aruanne, millisel juhul peaks Liivi lahe 2
§-ga 24 ja § 18 lgst 7 ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda nende sätete järgimist teise arendaja projekti KMH menetluses ega vaidlustada tähtaja pikendamist. Viidatud sätete eesmärk ei ole kaitsta teiste arendajate (sh kaebaja) huve, vaid üksnes avalikke huve ning seetõttu ei saa neist normidest kasvada kaebaja jaoks välja kohtus kaitstavat subjektiivset õigust; 2) kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda see, et võimaliku õigusvastase tähtaja pikendamise tõttu ei pääse ta kohustusest võtta oma projekti (Saare-Liivi meretuulepargi) keskkonnamõju hindamisel arvesse võimalikku kumulatiivset mõju, mille tingib Liivi lahe meretuulepargi rajamine või selle olemasolu. Sõltumata kaebaja viidatud planeeringute ning Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmi lõikude sõnastustest, tuleb Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamisel igal juhul arvesse võtta selle meretuulepargi ja Liivi lahe meretuulepargi rajamisest ja/või käitamisest tingitud koosmõjusid. See nõue tuleneb
lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (määrus nr 34) § 6 lg 1 p-st 6. Asjaolu, et keskkonnamõju tuleb hinnata KMH programmist lähtudes (
lg 1) või selle alusel (määrus nr 34 § 2) ei võimalda ühelgi juhul jätta KMH aruandes käsitlemata teisi juba teadaoleva sisuga projekte, mille mõjude hindamiseks on tehtud asjassepuutuvaid uuringuid, ning seda sõltumata sellest, kas teise projekti KMH on läbi viidud nõuetekohaselt ning kas selle tulemusena koostatud KMH aruanne on asjakohane ja piisav; 3) mis puudutab kaebaja viidatud Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmis kumuleeruva mõju hindamise kohta märgitut, siis selle programmi p-s 5.2 oleva tabeli p 4.1 tulbas „Eeldavalt olulised mõjud“ on konkreetselt ära mainitud Liivi lahe meretuulepark kui projekt, mille realiseerimisel oleks eeldatav koosmõju kaebaja arendatava meretuulepargiga. Sama punkti järgmises tulbas „Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning vajalike uuringute kirjeldus“ on märgitud: „KMH aruande koostamisel hinnatakse koosmõjusid nii teiste sarnaste elluviidud kui ka võimalusel kavandatavate planeeringute ja projektidega, et vältida merealal kumulatiivseid mõjusid […]. KMH aruande koostamisel on võimalik kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on jõudnud käesoleva KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja 3
sätete kohaselt ei ole KMH programmi heakskiitmise ja KMH aruande avalikustamise vahel ette nähtud ühtki formaalset otsuse tegemise või heakskiidu andmise etappi. Teisisõnu puudub võimalus – isegi kui nt otsustaja leiab, et asjaomane KMH menetlus ei ole toimunud nõuetekohaselt – takistada KMH aruande avalikku väljapanekut, kui arendaja on selle aruande esitanud. Vastus küsimusele, kas esitatav KMH aruanne on nõuetekohane ning piisav, antakse
sätete kohaselt pärast aruande avalikustamist ja avalikku arutelu toimuva KMH aruande heakskiitmise etapis. Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmist ei tulene, et Liivi lahe meretuulepargi kui mõjude kuhjumist kaasa tuua võivat projekti tuleks kaebajal kumuleeruvate mõjude hindamisel arvesse võtta üksnes juhul, kui vastav Liivi lahe meretuulepargi KMH aruanne on heaks kiidetud, või eeldusel, et eelnev KMH menetlus on olnud õiguspärane. Seega tuleb Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmis märgitut, et „[k]äesolev KMH ei saa hinnata kumulatiivseid mõjusid […] projektide osas, mis on veel hoonestusloa või KMH programmi etapis ehk välja pole selgitatud realistlik ja elluviidav alternatiivne lahendus ja maht,“ mõista selliselt, et kaebaja ei pea keskkonnamõju hindamisel arvesse võtma puhtalt hüpoteetilisi projekte ja projekte, mille osas ei ole vastav arendaja nende mõjusid hinnanud selliselt, et kaebaja projekti KMH menetluses oleks mingisuguseid selle teise projekti raames tehtud uuringuid võimalik kasutada. Seda, kas asjaomane kavandatav teine projekt tegelikult realiseeritakse või millises ulatuses see realiseeritakse, ei saa kaebaja oma projekti KMH menetluse raames niikuinii teada. Võimalik on, et otsustaja ei kiida hiljem Liivi lahe meretuulepargi KMH aruannet heaks (
), ent see ei mõjuta kaebaja kohustust oma projekti KMH läbi viimisel arvestada Liivi lahe meretuulepargi KMH raames koostatud uuringutega vähemalt juhul, kui need uuringud on Liivi lahe meretuulepargi avaliku väljapaneku tulemusena – mille toimumine omakorda ei sõltu sellest, kas aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaja pikendamine toimus õiguspäraselt või mitte – kaebajale kättesaadavaks tehtud; 4) samuti ei määra ühe ega teise projekti KMH aruanne kindlaks seda, kui suures ulatuses ühe või teise projekti realiseerimiseks lõpuks luba antakse. Paralleelselt käimas olevate hoonestusloa menetluste korral, mille mõlema realiseerimine vastavates taotlustes soovitud maksimaalses ulatuses ületaks keskkonnataluvuse, peab otsustaja kõiki asjaolusid ja huve kaaludes otsustama, millised load anda. Lähenemine, et oma projekti keskkonnamõju hindamisega esimesena valmis saaval arendajal on õigus realiseerida oma projekt kogu soovitud ulatuses ning keskkonnataluvust ületavate kumumeeruvate mõjude esinemise korral tuleb tingimata koomale tõmmata hilisemat projekti, ei ole õige. Seejuures tuleb tähele panna, et nii kehtiva
kui
v.r sätete kohaselt võis vajadus täiendada KMH aruannet vahepeal ilmnenud uute asjaolude (nt teise projekti KMH menetluses läbi viidud uuringutulemuste teatavaks saamise) tõttu tekkida KMH programmis ette nähtust hoolimata ka KMH menetluse viimases etapis, kuna KMH aruande heakskiitmisel (selle nõuetele vastavuse kontrollimisel) ei saa otsustaja piirduda aruande asjakohasuse ja piisavuse hindamisel rangelt 4
Seejuures kohustus teise projekti KMH tulemusi arvesse võtta ei tähenda ühelgi juhul kohustust pidada neid piisavaks, täielikuks või õiguspärase KMH tulemusena saaduks. Vajadusel saab kaebaja esitada oma vastuväiteid teise projekti KMH aruande avalikul väljapanekul või juhul, kui lõpuks tehakse kaebaja suhtes kahjulik ja teist arendajat n-ö kaebaja arvelt soodustav lõppotsus, vaidlustada see muuhulgas argumendiga, et teise projekti KMH menetlus ei olnud nõuetekohane; 6) kaebajal on õigus selles, et
lg-s 7 sätestatud tähtaja eesmärk on vältida keskkonnamõju hindamise läbiviimist eelduslikult vananenud programmi alusel. Selle normi eesmärk on aga üksnes avalike huvide kaitse. Mis puudutab kaebaja viidatud kohtupraktikat, mille kohaselt on ettevõtjal subjektiivne õigus nõuda, et konkureerival ettevõtjal ei võimaldataks turul tegutseda õigusaktides sätestatud nõudeid rikkudes, siis see ei ole asjassepuutuv põhjusel, et see kohtupraktika puudutab otsuseid, millega avalik võim jagab konkureerivate turuosaliste vahel teatavat piiratud ressurssi (näiteks tegevuslubasid teatavas asulas apteegi käitamiseks). Käesoleval juhul on vaidlustatud otsus põhimõtteliselt teistsuguse iseloomuga. Vastustaja ei ole sellega mingil moel ära määranud, kes kui ulatusliku tuulikupargi võib rajada. Kaebaja kohustus võtta arvesse Liivi lahe meretuulepargi KMH tulemusi ja eeskätt selle menetluse raames läbi viidud uuringuid tähendab lihtsalt kohustust võtta oma projekti mõjude hindamisel arvesse kogu olemasolevat teadusteadmist ja arvestada seejuures mitte üksnes aruande koostamise ajal valitseva faktilise olukorraga, vaid ka aruande koostamise ajaks määratletava potentsialase sisu ja mahuga projektidega, mille realiseerimine on võimalik, ent kaugeltki mitte kindel, ent mille mõjusid on selle teise projekti raames tehtud mõjude uuringud on kaebajale kättesaadavad. Samamoodi peab Liivi lahe meretuulepargi arendaja võtma arvesse kaebaja arendatava meretuulepargi mõjusid määral, mil kaebaja arenduse sisu, maht ja võimalikud mõju uuringud on talle teada, pidamata samas hakkama kaebaja projekti mõjusid ise välja selgitama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 11. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) KMH programmi kehtivusaja regulatsioon kaitseb ka kaebaja huve; 2) Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi kehtivus omab kaebaja Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamisel kumulatiivsete mõjude hindamise kontekstis olulist tähendust. Kumulatiivse mõju hindamisel saab arvestada projekti, mille realistlik maht on selgunud ehk mis on jõudnud vähemalt KMH aruande avalikustamise faasi. Liivi lahe 5
lg 7 tähtaja rikkumine ei vii pelgalt KMH menetluse õigusvastasuseni, vaid sõnaselge kohustuseni koostada uus KMH programm. Kohustus koostada Liivi lahe meretuulepargi KMH menetluses uus KMH programm ei ole formaalsus. Uus Liivi lahe meretuulepargi KMH programm tähendab uut lähteülesannet, raamistikku ja sisendit Liivi lahe meretuulepargi KMH läbiviimiseks ja KMH aruande koostamiseks. Nii võib uuel KMH programmil olla mõju KMH tulemustele. Liivi lahe meretuulepargi KMH menetluse etapp mõjutab oluliselt Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamisel Liivi lahe meretuulepargi projekti kumulatiivse mõjuga arvestamist. Koosmõju hindamisel tuleb arvestada ainult teadaoleva sisu, mahu ja ulatusega teisi projekte. Alles Liivi lahe meretuulepargi KMH aruande etapis on määratletav Liivi lahe meretuulepargi sisu, maht ja ulatus. Liivi lahe meretuulepargi projekti koosmõju saab Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamisel arvestada, kui Liivi lahe meretuulepargi realistlik maht, sisu ja ulatus on Liivi lahe meretuulepargi KMH aruandest teada. Liivi lahe meretuulepargi KMH menetluse faas (k.a küsimus, kas koostada tuleb uus KMH programm) mõjutab eeltoodust tulenevalt oluliselt ka kaebaja huve; 3) Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi kehtivuse õigusvastane pikendamine rikub kaebaja õigusi ka juhul, kui väita, et Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamisel tuleks Liivi lahe meretuulepargi projekti arvestada olenemata Liivi lahe meretuulepargi KMH menetlusetapist. Sisult vananenud Liivi lahe meretuulepargi KMH programm muudaks SaareLiivi meretuulepargi KMH aruande õiguspärase ja kõiki (ka kumulatiivseid) keskkonnamõjusid arvestava koostamise ebamõistlikult keeruliseks. Liivi lahes ongi aga üheks kõige olulisemaks mõjutatud keskkonnaelemendiks just nimelt linnud. Tegemist on vaid ühe näitega, kui keeruline on koosmõju hinnata, kui teise projekti KMH viiakse paralleelselt läbi vananenud sisendi põhjal; 4) kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et tema ja teised arendajad tegutseksid võrdsetel ja õiguspärastel alustel. Hetkel on teisele arendajale antud oluline õigusvastane konkurentsieelis.
lg 7 kohustab otsesõnu niisuguses olukorras uue KMH programmi koostama; 5) TTJA 24.04.2023 otsus on haldusakt. Isegi kui tegemist on menetlustoiminguga, siis selle vaidlustamine on lubatud. Keelates selliste menetlustoimingute vaidlustamise enne menetluse lõppemist, raisatakse asjatult ressursse ja aega, kuna on selge, et sellise menetluse lõpptulemus on õigusvastane ja menetlus tuleb uuesti läbi viia. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 13. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel põhjusel, et
ja
v.r § 18 lg 7 ei tulnud kaebajale subjektiivset õigust nõuda seda, et TTJA järgiks kolmanda isiku taotluse lahendamisel viidatud normis sätestatud eelduseid. Halduskohtu hinnangul olid viidatud normid loodud kaitsma üksnes avalikke huve. 14. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse võib sel alusel tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtluseta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist, kui muud seaduses ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud, ning kontrollida kaebeõigust otsust tehes (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.07.2023 määrus asjas nr 3-23-428, p 17 ja seal viidatud praktika). 6
Menetlus lõpeb hoonestusloa andmise või sellest keeldumisega. Sellised teabe kogumise toimingud ei ole vahetult suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele ega lõpetamisele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2022 määrus asjas nr 3-21-2106, p 17 ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2021 määrus nr 3-19-2198, p-d 4 ja 9). Praegusel juhul on tegemist vaidlusaluse menetluse kestel tehtud menetlustoiminguga, millega pikendati Liivi lahe tuulepargi KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega kuni 14.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.