← Eesti

2-20-13429/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13429 Tsiviilasi AS Tallinna S

§ 327

lg 2,

§ 315lg 2 alusel.

A.K., kes oli hageja juhatuse liige ning TS Laevad OÜ nõukogu liige, tegevuse tulemusena sõlmisid TS Laevad OÜ ja Remontowa Shipbuilding S.A. 23.10.2014 kaks laevaehituslepingut kahe parvlaeva ehitamiseks kokku summas 63 000 000 eurot. Lepingud sõlmis TS Laevad OÜ esindajana A.K., kes oli selleks saanud volituse hageja nõukogult ja TS Laevad OÜ juhatuselt. Lepingute lõplik hind kujunes 1 260 000 euro võrra algsest pakkumisest kõrgemaks, kuna sellele oli lisatud maaklertasu, mis moodustas 2% lõplikust lepinguhinnast, mida esialgne hinnapakkumine ei sisaldanud. 13

  1. Tegelikkuses maakler- ega vahendusteenust ei osutatud. Kuigi 11.12.2014 sõlmisid Remontowa ja R.I.C.H Trading Group Ltd maaklerlepingu, et jätta muljet, nagu kannaks Remontowa selle lepingu alusel RICH-le igakuiselt maaklertasu, siis tegelikkuses teenust ei osutatud. RICH puhul oli tegemist Hong-Kongis asutatud äriühinguga, mille omanik ja juhatuse liige oli T. P., kes oli ühtlasi A.K. sõber. T. P.il ega RICH-l mingit maaklerteenuse osutamise kogemust ei olnud ja teenust ei osutatud. A.K. ei maininud kordagi lepingueelsetel läbirääkimistel, lepingute sõlmimise ajal ega pärast lepingute sõlmimist hageja nõukogule ega TS Laevad OÜ juhatusele vajadust kaasata maakler. Tegelikkuses sisaldas lepingute hind A.K.le mõeldud altkäemaksu, mille Remontowa pidi tasuma RICH-le. T. P.i abil pidi see jõudma A.K.le vastutasuna selle eest, et TS Laevad OÜ sõlmis laevaehituslepingud.
  2. A.K. rikkus TS Laevad OÜ volitatud esindajana ja nõukogu liikmena ning hageja juhatuse liikmena oma kohustusi, kui sõlmis Remontowaga lepingud, mis ei olnud majanduslikult parima kasuga, sest lepingute tasu kujunes 1 260 000 euro võrra suuremaks. A.K. sõlmitud lepingute alusel ning tema tegevuse tõttu toimus TS Laevad OÜ ja hageja vara põhjendamatu käsutamine summas 1 260 000 eurot. See summa oli A.K. altkäemaks. Eeltoodust tulenevalt rikkus A.K. lepingute sõlmimisel VÕS § 620 lg-s 1,

§ 327

lg-s 1,

§ 315lg-s 1 ja Ts

ÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud kohustust täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Samuti rikkus A.K.

§ 306lg-s 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust.

Lisaks rikkus A.K. teenistuslepingu p-des 2.2, 2.3, 2.12 sätestatud kohustusi.

  1. A.K. rikkus enda kohustusi tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Tekitatud kahjuks on see summa, mis tuli maaklertasu tõttu maksta Remontowale rohkem võrreldes summaga, millega Remontowa oleks olnud nõus lepingud sõlmima. Seega on tekitatud kahjuna käsitletav maakleritasu, mis sisaldus lepingute hinnas summas 1 260 000 eurot. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis kuulub hüvitamisele. Kogu maaklertasu on tasutud.
  2. Hageja ja TS Laevad OÜ on kahju hüvitamise nõude osas käsitletavad solidaarvõlausaldajatena VÕS § 73 lg 1 mõttes. Remontowaga laevaehituslepingute sõlmimise tulemusena tekkis kahju nii TS Laevad OÜ-le kui lepingu poolele, kelle jaoks suurenes laevade hind maakleritasu võrra kui ka hagejale, kes asutas tütarettevõtte TS Laevad OÜ saarte ja mandri vahel parvlaevaliikluse korraldamise eesmärgil ja kellele on tekkinud kahju läbi selle, et tema finantseeris tütarettevõtte TS Laevad OÜ laevade ostmist ning pidi kahjulike lepingute tagajärjel tütarettevõttesse rohkem raha investeerima.
  3. Tsiviilhagis on lisaks käesolevale nõudele esitatud analoogne nõue seoses Türgi laevatehaselt Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San Ve Tic A.S tellitud parvlaevadega, mille puhul tasuti näiliku maaklerlepingu alusel maaklerteenuse eest, mida tegelikkuses ei osutatud ja mis läks A.K.le altkäemaksuks, 1 892 000 eurot. Seetõttu on kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud seoses parvlaevadega A.K. vastu kahju hüvitamise nõue kokku summas 3 152 000 eurot (1 260 000 + 1 892 000 = 3 152 000). Kuna hageja soovib tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude A.K. sundtäitmiseks esitatud nõudega, ei hakka hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel põhistama oma nõude suurust A.K. vastu ülejäänud ehk 1 892 000 euro ulatuses.
  4. A.K. koos teise hageja juhatuse liikme K. hageja juhatuse liikmena vastutasuna altkäemaksu eest tegutses Baltic Maritime Logistics Group AS kontserni kuuluvate ettevõtete Esteve Terminal AS, Esteve Stevedoring OÜ ja Norilde OÜ huvides ning hageja ees juhatuse liikme 14 kohustusi rikkudes. A.K. koos teise hageja juhatuse liikmega sõlmis, pikendas ja muutis lepinguid või vastupidi hoidus sellest, arvestades Esteve Terminal AS, Esteve Stevedoring OÜ ja Norilde OÜ soovide ning tingimustega hinna, tähtaja ja muude tingimuste osas. A.K. ei selgitanud välja hagejale parimat lahendust ning lähtunud hageja huvidest.
  5. Nii näiteks võtsid A.K. ja A. K. 2008 vastu otsuse, et hageja ei osuta enam sildumisteenust ise, vaid hakkab sildumisteenust sisse ostma. Nad otsustasid, et sildumisteenuse osutaja leidmiseks ei korraldata riigihanget ega teostata hanget vastavalt AS Tallinna Sadam hanke korrale ja üheks sildumisteenuse osutajaks Vanasadamas sai Esteve Stevedoring OÜ. Hageja ning Esteve Stevedoring OÜ sõlmisid 23.02.2009 töövõtulepingu nr 05509 sildumisteenuse osutamiseks Vanasadamas selliselt, et hageja tasus teenuse osutamise eest tasu liinilaevade osas 75% ning kruiisilaevade ja erandkorras muude laevade osas 100% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast. Leping sõlmiti tähtajaga alates 02.03.2009 kuni 15.01.
  7. 21.01.2010 sõlmisid hageja, keda esindasid A. K. ja A. K., ning Esteve Stevedoring OÜ lepingule lisa nr 2, millega pikendati lepingu tähtaega kuni 11.05.
  8. Kokkuleppe punktiga 2 piirati oluliselt tellija töövõtulepingu lõpetamise aluseid ning täiendati esialgse töövõtulepingu punkti 10.
  9. nii, et tellija võis lõpetada lepingu kirjaliku etteteatamisega vaid siis, kui töövõtja ei täida olulises osas või korduvalt lepingust või seadusest tulenevaid kohustusi kohaselt ega asu lepingut täitma mõistliku aja jooksul peale tellija vastavat nõuet. 06.06.2014 sõlmisid hageja ja Esteve Stevedoring OÜ lepingule lisa nr 3, millega sai Esteve Stevedoring OÜ õiguse teenuse osutamiseks täiendavalt kahel kail. 15.01.2016 Esteve Stevedoringu OÜ avalduse esitamise tagajärjel pikenes leping kuni 11.05.
  11. Seega nõustusid A.K. ja A. K. lepingu sõlmimisel, muutmisel ning pikendamisel tasuma Esteve Stevedoringu OÜ-le sildumisteenuse eest suuremat tasu, kui see oli põhjendatud. KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsi kohaselt jäi hagejal Esteve Stevedoring OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu nr 05509 tagajärjel ainuüksi
  12. a saamata 70 000 eurot kasumit, kusjuures sildumisteenuse sisseostmine kõigil Vanasadama kaidel oli
  13. aastal ligikaudu 160 000 eurot kallim, kui oleks olnud ise teenuse osutamine. KPMG kalkulatsiooni kohaselt saab ainuüksi Esteve Stevedoringu OÜ-ga sõlmitud lepingu tagajärjel hagejale aastatel 2009-2015 saamata jäänud tuluna käsitleda 490 000 euro.
  14. 22.06.2010 sõlmiti hageja ja Esteve Terminal AS vahel riigihanke tulemusena töövõtuleping nr 24110 Paldiski lõunasadamas koristusteenuse osutamiseks ajavahemikul 22.06.2010– 22.06.
  15. Lepingu p 7.1 ja 7.2 kohaselt oli hageja makstav tasu 7602,29 eurot kuus (millele lisandub käibemaks) ning lepingu p 7.3 kohaselt oli tasu lõplik ja muutmisele ei kuulunud. Pakkumuse kutses oli välja toodud, et hind peab sisaldama kõikide õiguste, kohustuste ja riskidega seotud võimalikke kulutusi. Eeltoodule vaatamata saatis Esteve Terminal AS 21.12.2010 hageja juhatusele ettepaneku suurendada tagasiulatuvalt alates 01.12.2010 detsembri kuu eest makstavat töötasu 70% võrra. 06.01.2010 vastas A.K. pöördumisele, et hageja on nõus maksma Esteve Terminal AS-le ühekordselt lisatasu summas 5320,64 eurot.
  16. 02.05.2011 saatis Esteve Terminal AS hageja juhatusele ettepaneku tõsta kokkulepitud tasu 15% tagasiulatuvalt alates 01.05.2011, mida põhjendati kütuse ja personalikulu tõusuga. 06.06.2011 kokkuleppega tõsteti tasu alates 01.05.2011 15% ehk 8742,63 euroni kuus. Selline tasu oli kõrgem kui riigihankel osalenud SOL Eesti OÜ pakkumus 7766,99 eurot. KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsi kohaselt tasus hageja töövõtulepingus nr 24110 sätestatud tasu muutmisega ca 15% võrra Esteve Terminal AS-le esialgses lepingus kokku lepitud summast ca 29 000 eurot rohkem. 15
  17. KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsi kohaselt sai hageja selle lepinguga seoses ainuüksi ajaperioodil perioodil 2013 – 2015 kahju vähemalt 77 000 eurot. Samal ajal võtsid hageja endised juhatuse liikmed A.K. ja A. K. 2008 – 2015 aastal korduvalt ning süstemaatiliselt altkäemaksu Baltic Maritime Logistics Group AS kontserni kuuluvate ettevõtete Esteve Terminal AS, Esteve Stevedoring OÜ ja Norilde OÜ juhatuse liikmelt Ü. R. ning Esteve Terminali nõukogu liikmelt T. P.lt selle eest, et hageja ja Baltic Maritime Logistics Group AS kontserni kuuluvate ettevõtete vaheliste lepinguliste suhete puhul oleks võimalikult suurel määral arvestatud nimetatud ettevõtete huvidega.
  18. Eelkirjeldatud tegudega rikkus A.K. (koos A. K.ga) lepingute sõlmimisel, muutmisel, pikendamisel ning lepingute lõpetamata või tühistamata jätmisel

§ 315lg-s 1, VÕS § 620 lgs 1 ja Ts

ÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ning lojaalsuskohustust,

§ 306

lg-s 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust, VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud kohustust täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, teenistuslepingu p 2.2, 2.3, 2.12, vara kasutusse andmise korda, hageja hanke korda (p 2.1.1., 2.1.2, 2.1.4) ja tehingute tegemise korda. A.K. rikkus enda kohustusi tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes.

  1. Ametiseisundi kuritarvitamine toimus järjepidevat ja süstemaatiliselt vähemalt alates
  2. aastast. A.K. (ja A. K.) tegevus on tekitanud hagejale kahju seeläbi, et esiteks on hageja tasunud Esteve Terminal AS-le, Esteve Stevedoring OÜ-le ja Norilde OÜ-le rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis kuulub hüvitamisele VÕS § 128 lg 2 ja 3 järgi. Teiseks on Esteve Terminal AS, Esteve Stevedoring OÜ ja Norilde OÜ tasunud hagejale vähem, kui hagejale oleks tasutud olukorras, kus A.K. (ja A. K.) oleks järginud juhatuse liikme kohustusi ning oleks toiminud aus konkurents.
  3. KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsiga on tõendatud, et hagejale on tekkinud kahju vähemalt summas 607 320,64 eurot (490 000 + 35 000 + 5320,64 + 77 000 = 607 320,64). Tegelikkuses ületab kahju hageja kriminaalasjas 1-17-9149 31.07.2017 esitatud nõude suurust.
  4. Samuti on hageja esitanud A.K. vastu kahju hüvitamise nõude summas 590 032,52 eurot, millele lisanduvad viivised

§ 315lg 2 ja VÕS § 115 alusel järgmistel asjaoludel.

A.K. (koos hageja teise juhatuse liikme A. K.

  1. ga)vastutasuna altkäemaksu eest tegutses HTG Invest AS huvides ning hageja ees juhatuse liikme kohustusi rikkudes, mis väljendus selles, et ta sõlmis, pikendas ja muutis lepinguid või vastupidi hoidus sellest (jättis hinnad korrigeerimata, mille tulemusena ei tõusnud lepingujärgne tasu), arvestades HTG Invest AS soovide ning tingimustega hinna, tähtaja ja muude tingimuste osas. A.K. toimis selliselt, et HTG Invest AS-le oleks tagatud võimalikult suures mahus ning soodsatel tingimustel lepingulised suhted hagejaga ning üksikküsimuste lahendamine HTG Invest AS huvides. 84. A.K. (koos A. K.
  2. ga)sõlmis, muutis ja pikendas lepinguid ilma neid konkurentsile avamata ning suunas võimalikult suurel määral nii teenuse osutamist kui hoonete ja kinnistute kasutamist HTG Invest AS-le, jättes võimalikult suurel määral arvestamata hageja huvidega. Samuti jättis A.K. korrigeerimata hinnad vaatamata asjaolule, et lepingutes oli antud hagejale õigus ühepoolselt hindasid muuta. A.K. vastu HTG Invest AS-le ega selgitanud välja hagejale parimat lahendust. A.K. ja A. K. ei võtnud midagi ette hagejale kahjulike lepingute muutmiseks, lõpetamiseks või tühistamiseks. 16 85. 23.02.2009 sõlmisid hageja (mida esindasid A.K. ja A. K.) ja HTG Invest AS 23.02.2009 töövõtulepingu nr 05409 sildumisteenuse osutamiseks Vanasadamas selliselt, et hageja tasus HTG Invest AS-le teenuse osutamise eest tasu 75% hageja poolt kehtestatud sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest, millele lisandus käibemaks. Leping sõlmiti tähtajaga 31.12.2010. HTG Invest AS tegi 23.11.2009 A.K.le ja A. K.le ettepaneku muuta lepingut selliselt, et hageja tasub kruiisilaevade ja erandkorras muude laevade puhul 100% sildumistasu määrast. Vaatamata sellele, et lepingu p 6.2 kohaselt oli tasu suurus lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulunud, nõustusid A.K. ja A. K. ettepanekuga ning 03.05.2010 sõlmiti vastav lepingu muudatus. Samuti pikendati 18/26 lepingut kuni 31.12.2015. 86. HTG Invest AS 29.05.2015 avalduse esitamise tagajärjel pikenes leping kuni 31.12.2020. Seega nõustusid A.K. ja A. K. lepingu sõlmimisel, muutmisel ning pikendamisel tasuma HTG Invest AS-le sildumisteenuse eest suuremat tasu, kui see oli põhjendatud. A.K. ja A. K. ei lähtunud hageja kontrolleri poolt läbiviidud kuluanalüüsist. Lepingus toodud tingimustes sildumisteenuse sisse ostmine oli võrreldes tehtud analüüsiga hagejale ainuüksi 2009. a ligikaudu 90 000 eurot kallim. 87. Samuti sõlmisid hageja, mida esindasid A.K. ja A. K. ning HTG Invest AS üürilepingu nr 11109, millega hageja andis üürniku kasutusse Logi tn 3 maa-ala. Seda vaatamata asjaolule, et hageja kommertsjuhi arvates ei olnud see kooskõlas hageja kinnisvara arenduse eesmärkide ja plaanidega ning tema arvates oli rendihind liiga väike. Samuti jätsid A.K. ja A. K. hageja juhatuse liikmetena kasutamata õiguse ühepoolselt korrigeerida üüri suurust Eesti Statistikaameti poolt avaldatava tarbijahinnaindeksi võrra. Samuti sõlmis A.K. koos teise juhatuse liikmega HTG Invest AS-ga üürilepingu nr 12110, mida muudeti korduvalt vastavalt üürniku soovidele. A.K. jättis kasutamata võimaluse üüri korrigeerida. 88. KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsi kohaselt oleks hageja pidanud lepingus kokku leppima kõrgemates tasumäärades ning hagejal oleks olnud võimalik teenida ainuüksi perioodil 2010 – 2012 täiendavat rahavoogu hinnanguliselt 290 000 eurot. Samal ajal võtsid A.K. ja A. K. hageja juhatuse liikmetena aastatel 2008 – 2015 korduvalt ja süstemaatiliselt altkäemaksu HTG Invest AS juhatuse liikmelt selle eest, et hageja ja HTG Invest AS vaheliste lepinguliste suhete puhul oleks võimalikult suurel määral arvestatud HTG Invest AS huvidega. A.K. rikkus

§ 315lg-s 1, VÕS § 620 lg-s 1 ja Ts

ÜS §-s 35 sätestatud hoolsusning lojaalsuskohustust,

§ 306

lg-s 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust, VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud kohustust täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, teenistuslepingu p 2.2, 2.3, 2.12, vara kasutusse andmise korda, AS Tallinna Sadam hanke korda (p 2.1.1., 2.1.2, 2.1.4) ja tehingute tegemise korda.

  1. Hageja tasaarvestab oma kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud kahju hüvitamise nõude A.K. vastu kattuvas ulatuses kostja nõudega hageja vastu summas 52 949,96 eurot (millele lisanduvad viivised), mille kostja on loovutuse teel omandanud A.K.lt ja mille alusel kostja on algatanud hageja suhtes käesoleva menetluse esemeks oleva täitemenetluse. Hageja kasutab tasaarvestamiseks eelkirjeldatud kahju hüvitamise nõuet A.K. vastu. Hageja ei ole põhistanud kõiki kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud nõudeid A.K. vastu ning esitatud nõudeid ei ole hageja põhistanud täielikult. Piisab sellest, kui hageja põhistab oma nõuet vähemalt selles osas, millises ulatuses ta oma nõuet tasaarvestada soovib. 17
  2. Tasaarvestusavalduse tegemiseks ja tasaarvestuse vastuväite esitamiseks piisab nõude põhistamisest. Kohus ei ole selgitanud, et nõuet tuleks tõendada. Käesolevas tsiviilasjas ei saa kohus anda lõplikku ega siduvat hinnangut küsimusele, kas ja millises summas on hagejal A.K. vastu nõuded. Nende nõuete osas käib juba menetlus kriminaalasjas X-XX-XXXX ning A.K. ega tema pärija ei ole käesolevas menetluses osaliseks, mistõttu ei saa siin menetluses lahendada lõplikult ja siduvalt nende õigusi ning huve puudutavaid küsimusi. Lisaks on A.K. tekitanud hagejale kahju ühiselt koos kriminaalasja X-XX-XXXX süüdistatavatega, mistõttu on menetlusökonoomiliselt põhjendatud ja loogiline lahendada need nõuded ühes menetluses. Kui kohtu arvates tuleb nõudeid tõendada, tuleb hagejale anda selleks täiendavalt aega.
  3. Hagejal ei olnud objektiivsetel põhjustel tsiviilasja X-XX-XXXXX menetluses võimalik esitada A.K. nõude suhtes tasaarvestusavaldust, sest hagejale tutvustati kriminaalasjas X-XXXXXX kriminaaltoimikut alles juunis 2017 ehk tsiviilasja X-XX-XXXXX menetluses toimunud esimese apellatsioonimenetluse lõpuks, millal ei olnud enam võimalik tasaarvestuse vastuväidet esitada. Hageja sai talle tekitatud kahjust ning sellest, milliseid nõudeid ja kelle vastu on võimalik esitada, teada alles pärast kriminaalasja X-XX-XXXX toimikuga tutvumist. A.K. esitas Harju Maakohtule hagi tsiviilasjas X-XX-XXXXX 05.08.2016 ning Harju Maakohus tegi otsuse 17.01.
  4. Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse 09.06.
  6. Riigiprokurör Laura Feldmanise 04.06.2017 e-kiri tõendab, et 04.06.2017 ei olnud hageja esindaja veel saanud tutvuda kriminaalasja X-XX-XXXX materjalidega. Riigiprokurör avaldas, et tõenäoliselt õnnestub materjalid nähtavaks teha järgmise nädala teisipäevaks, s.o 06.06.
  7. Hagejal ei olnud oma nõuetest teadasaamisel objektiivselt enam võimalik tasaarvestusavaldust tsiviilasjas X-XX-XXXXX esitada. Hageja ei saanud tõendeid koguda muul moel, kui kriminaalasja toimikuga tutvudes.
  8. Hagejal ei olnud võimalik väljaspool kriminaalasja X-XX-XXXX menetlust saada jälitustegevuse käigus kogutud andmeid ega tõendeid, sh pealt kuulatud vestlusi, läbiotsimiste käigus kolmandatelt isikutelt ära võetud dokumente ja kolmandate isikute pangakontode väljavõtteid. Hageja ei olnud ega saanud olla teadlik niivõrd hästi varjatud skeemist, mis hõlmas kolmandaid isikuid, kes ei olnud hageja lepingupartnerid, vaid kes olid skeemi kaasatud selliselt, et altkäemaksu andjad sõlmisid nendega fiktiivsed lepingud, mille alusel tasutud maksed läksid edasi altkäemaksuks A.K.le. Kriminaalasjas kogutud tõendid tõendavad, et A.K. kahjustas hagejat altkäemaksu saamise tõttu.
  9. Hagejal ei olnud pärast kriminaalasja X-XX-XXXX menetluse materjalide tutvumist lubatud kriminaalasja toimiku materjale kasutada. Prokuratuur on kriminaalasja kohtueelse menetluse toimikut, millega hageja sai esmakordselt tutvuda
  10. a juunis, komplekteerides keelanud tõenditest koopiate tegemise. On üldiselt teada, et prokuratuur ei anna luba kriminaalmenetluses kogutud tõendite esitamiseks tsiviilkohtumenetluses.
  11. Hagejal on õigus tasaarvestada oma nõue A.K. vastu kostja nõudega hageja vastu. Selline hageja õigus tuleneb VÕS § 171 lõikest
  12. Antud juhul ei esine VÕS § 171 lg 3 p-des 1 ja 2 nimetatud tasaarvestuse piiranguid. Kui kohus leiab, et hageja kohustus ei ole kohaselt täidetud ja hagejal ei ole õigust keelduda nõude täitmisest kostjale, esitab hageja kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab A.K. vastu kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses 31.07.2017 esitatud tsiviilhagis esitatud kahju hüvitamise nõude summas 1 260 000 eurot sundtäitmisele antud nõudega hageja vastu summas 52 949,96 eurot. Alternatiivselt tasaarvestab hageja nõude A.K. vastu summas 562 136,86 eurot kattuvas ulatuses kostja nõudega hageja vastu. 18
  13. 14.03.2022 seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta oleks saanud esitada tasaarvestuse avalduse X-XX-XXXXX menetluses, sest KPMG Baltics OÜ erikontrolli aruanne valmis enne 18.11.2016 ning seda tutvustati hageja nõukogu liikmetele enne nimetatud kuupäeva, mistõttu oli hagejale teada kahju tekitamine ja kahju suurus. Hageja sai A.K. toime pandud juhatuse liikme kohustuste rikkumistest ning nende rikkumiste tulemusena hagejale tekitatud kahjust ja selle suurusest teada alles pärast kriminaalasja X-XXXXXX toimikuga tutvumist
  14. a juunis. Hageja esitas väljavõtte KPMG Baltics OÜ koostatud AS Tallinna Sadam erikontrolli märgukirjast. See tõendab, et KPMG Baltics OÜ hindas üksnes hageja poolt sõlmitud lepingute majanduslikku põhjendatust, aga mitte, kas A.K. on rikkunud oma kohustusi hageja ees ning hagejale on tekkinud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu kahju.
  15. Samuti tõendab väljavõte KPMG Baltics OÜ erikontrolli märgukirjast, et KPMG Baltics OÜ hindas hageja ning Poola ja Türgi laevatehaste vahel sõlmitud parvlaevade lepinguid, kuid jõudis järeldusele, et need tehingud võisid olla hageja jaoks majanduslikult põhjendamata, kuid puudusid piisavad tõendid väitmaks, kas tehing oli hageja jaoks majanduslikult põhjendatud või mitte. Seega KMPG Baltics OÜ konkreetseid A.K. rikkumisi ega hagejal kahju tekkimist või selle suurust ei tuvastanud. Hageja ei saanud KPMG Baltics OÜ koostatud AS Tallinna Sadam erikontrolli märgukirjast teada, et tal on A.K. vastu nõue seoses Poola ja Türgi laevatehastega sõlmitud parvlaevade lepingutega, milline nõue on esitatud kriminaalasjas X-XX-XXXX A.K. vastu 31.07.2017 esitatud tsiviilhagi alapeatükis II ning millise nõude A.K. vastu soovib hageja kattuvas ulatuses tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu.
  16. Hageja sai alles pärast kriminaalasja X-XX-XXXX toimikuga tutvumist teada, et A.K. oli sõlminud Poola ja Türgi laevatehastega parvlaevalepingud 3 152 000 euro võrra kõrgema hinnaga ning saab altkäemaksu. Hageja sai A.K. kohustuse rikkumistest ja sellega tekitatud kahjust ning selle suurusest teada alles kriminaalasja materjalidega tutvudes, kuna siis sai hageja teada ja talle said kättesaadavaks Poola ja Türgi laevatehastega sõlmitud lepingud ning läbiotsimistel äravõetud dokumendid, samuti jälitustegevuse protokollid. Erikontrolli aruandest ei selgunud, kelle vastu oleks hagejal olnud võimalik nõudeid esitada.
  17. 31.10.2022 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Nõude loovutamise heade kommete vastasust tõendavad antud kaasuse asjaolud kogumis. Hagejalt ei saa eeldada, et ta esitab kohtule kirjalikud tõendid, milles on sõnaselgelt kirjas, et nõue loovutati selleks, et vältida hageja tasaarvestuse tegemist või et nõude loovutamise eesmärgiks oli hagejat kahjustada. Neid asjaolusid tõendavad kohtu ette toodud ning 01.02.2022 seisukohas käsitletud faktilised ja elulised asjaolud kogumis. Seda näitab ilmekalt notari 12.09.2022 vastus kohtule, milles notar selgitas, et A.K. ja kostja 03.03.2020 vahel sõlmitud nõude loovutamise tehingu tõestamistoimingu juures puuduvad kirjalikud taasesitamist võimaldavad andmed esmase pöördumine kohta, millest võib oletada, et tehingu aeg on broneeritud telefoni teel, mida ei salvestata.
  18. Heade kommete vastasus on üldine kategooria, mis võimaldab kohtul kõiki faktilisi asjaolusid kogumis hinnates öelda, kas õiguskord peaks aktsepteerima olukorda, kus nõue loovutatakse tasuta eesmärgiga hoiduda kõrvale kuriteo tunnustele vastava tegevusega tekitatud kahju hüvitamisest väiksemaski ulatuses. Antud juhul on tegemist JOKK-skeemiga, kus A.K. teatas hagejale nõude loovutamisest, A.K.l ei olnud seadusest tulenevat keeldu nõuet tasuta kostjale loovutada, aga hageja arvates ei peaks õiguskord võimaldama sellisel viisil vältida 19 tasaarvestust ning hoiduda kuriteo tunnustele vastava tegevusega tekitatud kahju hüvitamisest ega läbi selle kahjustada hagejat.
  19. Alternatiivselt on hageja esitanud 01.02.2022 tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab kattuvas ulatuses oma kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses esitatud kahju hüvitamise nõude A.K. vastu kostja nõudega summas 52 949,96 eurot. Hageja on esitanud tasaarvestusavalduse ja tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus ei jäta hagi rahuldamata ühegi muu hageja vastuväite tõttu.
  20. Hageja on esitanud kriminaalasjas X-XX-XXXX A.K. vastu kahju hüvitamise nõudeid kokku summas 4 724 149,16 eurot. Oluline on see, et täitemenetluses ei avataks juba lahendatud vaidlust uuesti ning praegusel juhul seda ei tehta, kuna hagejal ei olnud tsiviilasja X-XXXXXXX menetluses objektiivselt võimalik tasaarvestuse vastuväidet maksma panna. Hageja sai talle tekitatud kahjust ning sellest, milliseid nõudeid ja kelle vastu tal on võimalik esitada, teada alles pärast kriminaalasja X-XX-XXXX toimikuga tutvumist.
  21. Kohtu põhjendused menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisel on ebaõiged ja alusetud. Hageja esitatud tasaarvestusavaldus ei ole ebamäärane. Samuti ei ole tegemist tingimusliku tasaarvestusavaldusega VÕS § 198 tähenduses. Kohtumenetluse käigus teise isiku nõude suhtes tehtav tasaarvestus ja sellega kaasnev tasaarvestuse vastuväide, mis tehakse olukorras, kus teise poole nõue on vaieldav ja juhuks, kus kohus peaks leidma, et teisel poolel on nõue, ei ole tingimuslik tasaarvestus VÕS § 198 mõttes. Kohtumenetluses on alternatiivsete vastuväidete esitamine lubatud. Samuti ei muuda hageja tasaarvestusavaldust tingimuslikuks see, et ühe hageja nõude osas on solidaarvõlausaldajaks TS Laevad OÜ ja solidaarvõlgnikeks on ka teised kriminaalmenetluse X-XX-XXXX osalised. Samuti ei muuda hageja tasaarvestusavaldust tingimuslikuks see, et kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses alles selgub, kas ja millises summas on hagejal nõudeid A.K. vastu rahuldada saab.
  22. Hageja pidas ebatõenäoliseks, et kriminaalasjas ei rahuldata tema nõuet ulatuses, milles ta soovib kostja nõuet tasaarvestada. Samuti ei muuda asjaolu, et hageja nõuete lõplik suurus selgub kriminaalasja X-XX-XXXX menetluses tsiviilasja menetluse peatamist ebaotstarbekaks ega lubamatuks. Olukorras, kus käesoleva tsiviilasja tulemus sõltub otseselt kriminaalasja XXX-XXXX tulemusest, ongi tegemist TsMS § 356 lg 1 kohaldamise tüüpjuhtumiga ning käesoleva tsiviilasja menetlus tulnuks peatada.
  23. 17.11.2022 seisukohtadega koos palus hageja tõendina vastu võtta M. K. 14.11.2022 taotlus kriminaalasjas X-XX-XXXX esitatud taotlus. 14.11.2022 esitas M. K. kriminaalasjas X-XXXXXX taotluse menetluse lõpetamiseks. Samuti palus M. K. tühistada hagi tagamise määruse. M. K. peab tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX A.K. kasuks väljamõistetud nõuet endiselt endale kui A.K. ainupärijale kuuluvaks. See tõendab, et A.K. ainupärija teadmise kohaselt ei ole A.K. oma nõuet hageja vastu tegelikkuses kostjale loovutanud. See omakorda tõendab hageja väidet, et A.K. ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud nõude loovutamise lepingu puhul on tegemist näiliku ja tühise tehinguga.
  24. Hageja leidis, et TsMS § 331 lg 1 järgi tuleb tõend vastu võtta. Hagejal oli tõendi hilinemisega esitamiseks mõjuv põhjus, sest tõend tekkis alles 14.11.
  25. Tõendi vastuvõtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist, kuna kostjal on tähtaeg seisukoha esitamiseks 21.11.2022 ja kohus on määranud, et teeb kohtuotsuse 16.12.
  26. 20
  27. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 45 472 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Hagejale on osutanud õigusabi vandeadvokaat Paul Varul tunnihinnaga 140 eurot ja vandeadvokaat Kedli Anvelt tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Samuti on hageja menetluskuluks riigilõivud summas 350 eurot.
  28. Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Mõistlik ja vajalik ei ole ajakulu 16 tundi seoses hagi tagamise määruse tühistamise taotluse koostamisega, sest taotlus jäi rahuldamata. Ekirjavahetus kliendiga seoses M. K. nõude tasumisega ning suhtlus M. K. lepingulise esindajaga advokaadibüroost Küllike Nammiga ei ole seotud käesoleva vaidlusega. KOSTJA VASTUVÄITED
  29. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et tema
  30. augusti 2020 avalduse alusel alustati täitemenetlust täiteasjas nr 024/2020/
  31. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX, mille alusel mõisteti AS-lt Tallinna Sadam välja põhivõlg 24 000 eurot, menetluskulud 20 073,20 eurot ja viivis nii põhivõlalt kui menetluskuludelt. Kostja omandas nõude hageja vastu
  32. märtsi 2020 nõude loovutamise lepinguga.
  33. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldused ei ole täidetud, kuna kostja nõue hageja vastu ei ole rahuldatud. Hageja ei ole täitnud kohustust vastuvõtmiseks õigustatud isikule, seega ei ole täitedokumendist tulenev kohustus kohaselt täidetud.
  34. märtsi 2020 nõude loovutamise leping omab asja lahendamisel keskset õiguslikku tähendust. Esialgne võlausaldaja A.K. loovutas nõude
  35. märtsil 2020 kostjale ning teavitas samal päeval hagejat nõude loovutamisest. Kostja viitas VÕS §-e
  36. Võlausaldajal on õigus nõuet käsutada ilma võlgniku nõusolekuta. Samaväärne õigus on kuriteos süüdistataval võlausaldajal. Hageja püüab jätta mulje, justkui oleks A. K. juba süüdi mõistetud ja tema vastu esitatud tsiviilhagid rahuldatud, mis ei vasta tegelikkusele. Ükskõik kui veendunud on hageja või TS Laevad OÜ oma tsiviilhagide perspektiivis, tuleb neil arvestada võimalusega, et nõuded jäävad rahuldamata.
  37. A.K. õigus tsiviilasja nr X-XX-XXXXX kohtulahenditest tulenevat nõuet käsutada ei olnud piiratud nõude loovutamise hetkel
  38. märtsil 2020 ega ole siiani. Nõue ei ole TsMS § 378 lg 1 p 2 ja § 389 tähenduses arestitud ning sellele ei laienenud ega laiene käsutuskeeld. Hagiavalduses esitatud vastupidised väited on eksitavad. Harju Maakohtu
  39. märtsi 2020 kohtumäärusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei arestitud nõuet ega piiratud selle käsutamise õigust. Väited, et A.K. on kuritarvitanud nõuet loovutades kohtu usaldust, on alusetud.
  40. Kostja nõustus, et Harju Maakohtu
  41. märtsi 2020 kohtumäärusega jäeti hageja tsiviilhagi tagamise avaldus rahuldamata, kuid rahuldati TS Laevad OÜ avaldus ning rakendati TsMS § 378 lg 1 punkti 4 ehk keelati AS-l Tallinna Sadam kohustuse täitmine A.K.le. Hageja on jätnud märkimata, et maakohus tegi määruse olukorras, kus ta ei olnud tehnilistel põhjustel saanud kätte teadet nõude loovutamise kohta. Oluline on, et kohtumäärus tehti pärast nõude loovutamist ning kostja ei ole kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlusosaline, seega ei saa selles asjas tehtavad lahendid olla tema suhtes õiguslikult siduva toimega.
  42. Hageja on püüdnud eksitavalt jätta muljet, nagu oleks tagamise määrusele esitatud määruskaebuste rahuldamata jätmine kinnitus määruse sisulise õigsuse kohta. Hageja jätab märkimata, et Harju Maakohtu
  43. märtsi 2020 kohtumäärus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tsiviilhagi tagamise kohta ei olnud määruskaebe korras vaidlustatav ning kõrgema astme kohtud ei ole määruse õiguspärasust sisuliselt kontrollinud. Eksitavad on hageja väited nõude arestimise 21 kohta. A.K. nõue hageja vastu ei ole arestitud, vaid Harju Maakohus kohaldas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamiseks TsMS § 378 lg 1 punkti 4 järgset abinõu ja keelas hagejal kohustuse täitmise A.K.le. TsMS § 378 lg 1 punktis 4 sätestatud hagi tagamise abinõu rakendamisel ei panda kolmandale isikule aktiivseid kohustusi elik temalt ei mõisteta raha välja. Hagejale ei pandud Harju Maakohtu
  44. märtsi 2020 kohtumäärusega aktiivset kohustust, hageja otsustas vabatahtlikult raha kanda Rahandusministeeriumi kontole.
  45. Riigikohus on selgitanud, et nõude arestimine oleks taotluse alusel võimalik TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi (RKTKm 20.03.2013.a, nr 3-2-1-135-12, p 13). Nõude arestimisel tekib TsMS § 389 lg 1 kohaselt lisaks käsutamiskeelule arestipandiõigus, mis annab sissenõudjale tulevases täitemenetluses eelisõiguse oma nõude rahuldamiseks. Praegusel juhul ei ole TsMS § 378 lg 1 p 2 järgset taotlust esitatud ega rahuldatud, seega ei olnud nõue arestitud.
  46. Ebaõige on hageja väide, et A.K. avalduse alusel algatatud täitemenetlus lõppes nõude rahuldamise tõttu. Täitemenetlus lõpetati pärast nõude loovutamist TMS § 48 lg 1 p 3 alusel ning endise võlausaldaja poolt täitemenetluse algatamine või lõpetamine ei ole kostja mõjualas ega kostjale siduv. Arvestades nõude loovutust ei pidanudki endisel võlausaldajal olema huvi täitemenetlust jätkata.
  47. Erinevalt Harju Maakohtust said nõude loovutamise teate
  48. märtsil 2020 kätte hageja esindajad. Enda kinnitusel oli hageja esindaja valmis
  49. märtsi 2020 kohtuistungil esitama nõude loovutuse kehtivuse osas kirjaliku sisulise seisukoha. Seega oli hageja enne
  50. märtsi 2020 teadlik, et nõue on loovutatud ja uus võlausaldaja on kostja. Sellega oli võlgniku suhtes loovutus VÕS § 170 esimese lause kohaselt toimunud. Eelnevat ei muuda Harju Maakohtu
  51. märtsi 2020 kohtumäärus, millega keelati kohustuse täitmine A.K.le. Kohustuse täitmine A.K.le oli välistatud loovutuse tõttu seadusest tulenevalt nagunii, mistõttu ei ole kohtumäärusel õiguslikku toimet.
  52. Tänaseks on ära langenud tsiviilhagi tagamise määruse täitmine. Nimelt määras maakohus lahendi resolutsiooni punktis 6, et tsiviilhagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse, kui hageja tasub 52 072,71 eurot tagatiste kontole. Hageja tasus
  53. märtsil 2020 kohtu näidatud tagatise. Seega on TsMS § 385 eeldused täidetud ning hagi tagamise abinõu on asendatud raha maksmisega. TsMS § 385 järgse makse tegemisel lõpetatakse automaatselt hagi tagamise määruse täitmine ning see ei eelda täiendavaid tahteavaldusi ega toiminguid kohtu või menetlusosalise poolt. Tagatise tasumisega lõppes hagejale seatud kohustuse täitmise keeld. Hagejal ei ole mistahes õigustust keelduda kohustuse täitmisest.
  54. Hageja tasus
  55. märtsil 2020 ehk pärast nõude loovutamisest teadasaamist Rahandusministeeriumi deposiitkontole 52 072,71 eurot selgitusega „Hagi tagamine kriminaalasjas nr X-XX-XXXX.“ Selle ülekandega ei ole täidetud hageja kohustus kostja ees. Kui võlgnik täidab kohustuse vanale võlausaldajale, hoolimata viimase poolt tehtud loovutamisteatest või loovutamisdokumendi esitamisest, toimub täitmine valele isikule ning see ei too kaasa kohustuse ja sellele vastava uue võlausaldaja nõude lõppemist. Hageja ei ole kohustust kohaselt täitnud, mistõttu on eksitavad hageja väited, justkui nõutaks temalt sama kohustuse täitmist mitmendat korda. Sundtäitemenetluse läbiviimine hageja suhtes ei ole lubamatu ega ebaõiglane.
  56. Hageja ei käitunud
  57. märtsil 2020 ülekannet tehes heas usus. Hageja teadis, et nõue on loovutatud ning et nõue tuleb täita uuele võlausaldajale, kuid eiras seda ja kiirustas deposiitkontole makse tegemisega. Kohtumäärus tehti
  58. märtsil 2020 ning ülekanne järgmisel 22 päeval
  59. märtsil
  60. Seejuures ei kohustanud Harju Maakohus hagejat ülekannet tegema. Harju Maakohtu kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt oli esmane abinõu kohustuse täitmise keelamine. Hagejal ei olnud mingit sisulist ega mõistlikku põhjendust ülekande tegemisega kiirustada.
  61. Kuna kohustus täideti VÕS § 76 lg 3 mõttes valele isikule, on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmist. Täitemenetluse jätkumine ei põhjusta hagejale pöörduvat kahju. Selle peatamine ei ole vajalik omavoli ega olulise kahju vältimiseks. Kui kohus peaks käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi rahuldama, saab hageja rahalised vahendid tagasi.
  62. Hageja ei saa tugineda nõude loovutamise lepingu tühisusele. Hageja väited lepingu sõlmimise eesmärgi ja hageja õiguste kahjustamise kohta on paljasõnalised, emotsionaalsed ning alusetud. Nõude loovutamise leping ei kahjusta hageja huve mis tahes viisil, kuna võlgnikul ei ole vahet, kes on võlausaldaja, kellele kohustus täita. Seepärast näeb võlaõigusseadus ette, et nõude loovutamiseks ei ole võlgniku nõusolekut vaja.
  63. Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Vaidlus puudub, et hageja ei ole nõude loovutamise lepingu pool. Riigikohtu praktika kohaselt saab käsutustehingu pooleks mitteolev isik erandina tugineda üksnes sellise tehingu tühisusele, mis mõjutab tema õigusi. Kuna hageja ei ole nõude loovutamise lepingu pool, peab tal selle tehingu tühisusele tuginemiseks olema õigustatud huvi. Eelnevat ei väära kohtu kohustus veenduda tehingu kehtivuses. Kohtu kohustus veenduda lepingu kehtivuses piirdub olukordadega, kus lepingu kehtivus on asja lahendamisel määrav. Praegusel juhul omab tähendust vaid VÕS § 170 – nõude loovutus on hageja suhtes toimunud igal juhul, sõltumata aluslepingu kehtivusest. Kohustuse täitmine senisele võlausaldajale ei ole VÕS § 169 tähenduses kohustuse täitmine õigele isikule.
  64. Nõude loovutamine ei kahjustanud hageja huve, sest hageja on minetanud nõuete tasaarvestamise õiguse ning hageja tsiviilhagi tagamise avaldus on kriminaalasjas nr X-XXXXXX kostjale teadaolevalt vähemalt kahel korral rahuldamata jäetud. Hageja ei saaks vaidlusaluse nõude arvel oma teoreetilist nõuet A.K. vastu mingil moel vähendada.
  65. Nõude loovutamine ei ole vastuolus heade kommete ega avaliku korraga. Hageja väitel on tehingu eesmärk teise isiku kahjustamine ja selline eesmärk on heade kommete vastane. Hageja väitel oli tehingu eesmärk hageja ja TS Laevad OÜ kahjustamine. Kostja eelnevaga ei nõustu, sellist eesmärki tehingul ei olnud. Pealegi ei kahjustanud loovutamine hageja õigusi, sest võlgnikul ei ole vahet, kellele oma kohustus täita. Hageja õiguseid ei ole kahjustatud.
  66. Leping ei saa olla korraga vastuolus heade kommetega ja näilik. Hageja väited on materiaalõiguslikult teineteist välistavad. TsÜS § 86 lg 1 ja § 89 lg 1 kohaldamise juures ei tohi ära unustada abstraktsioonipõhimõtet. Käsutustehingu kehtivus ei olene õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Erandina võib käsutustehing osutuda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud neid erandlikke asjaolusid, mille tõttu tuleks lugeda käsutustehingu eesmärk või käsutustehing heade kommete vastaseks. Kõik kostja suhtes hagiavaldus tehtud etteheited on ainetud. 23
  67. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kostja ajendiks tehingu sõlmimisel olnud hageja ja TS Laevad OÜ kahjustamine. Asjaoludest, mida hageja kirjeldab, sai kostja teada pärast nõude omandamist ning kas ja mida A.K. võis teada, ei ole kostjale ülekantav. Pealegi ei kahjustanud nõude loovutamine hageja huve. Hageja väited selle kohta, et A.K. on varatu või et tehingu eesmärk oli A.K. varatuks muutmine või vara raiskamine, on paljasõnalised. Kostjale teadaolevalt ei ole A.K. varatu, vaid ta vara on suures ulatuses juba koormatud erinevate tsiviilhagide tagamiseks. Kostja ei ole kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX seotud.
  68. Alusetu on väide, et kostja omandas nõude vastusoorituseta. A.K. võlgnevus kostja ees on suurem, kui kostja omandatud nõue. Poolte omavahelise kokkuleppe kohaselt vähendatakse A.K. võlgnevust kostja ees loovutatud nõude arvel. Isegi, kui hageja väide vastusoorituse puudumise kohta vastaks tõele, ei muudaks see käsutustehingut tühiseks. Hinda puutuvad väited ei saa käsutustehingu kehtivust mõjutada.
  69. Nõude loovutamine ei ole näilik TsÜS § 89 lg 1 tähenduses. Tehing on näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad üksnes jätta mulje tehingu olemasolust. Kostja ei tahtnud jätta muljet nõude omandamisest, vaid tahtis nõude omandada. Kostja ei ole sõlminud kokkulepet, et
  70. märtsi 2020.a nõude loovutamise lepingu sõlmimisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. A.K. ei säilitanud nõude osas omaniku positsiooni.
  71. Hageja argumentatsioon nõude loovutamise näilikkuse tõttu on lünklik. Väidetavalt oli nõude loovutamise tegelik eesmärk nõude arestimisele vastuväite tekitamine, millega kostja ei nõustu. See ei ole ka sisuliselt õige, sest hageja ei taotlenud nõude aresti, vaid kohustuse täitmise keelamist A.K.le ning nõude loovutamine ei takistanud Harju Maakohtul
  72. märtsil 2020 kohtumäärust tegemast. Loovutamise eesmärk ei saanud olla tagamise „blokeerimine“ nagu hageja väidab, kuna see objektiivselt ei „blokeerinud“ tagamist. Ebaõige on hageja väide nagu kinnitaks nõude loovutamise tühisust see, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei ole tsiviilhagi tagamise määrust tühistatud, märgib kostja taas, et tegemist ei olnud vaidlustatava kohtumäärusega.
  73. Hea usu põhimõttega ei saa tervet lepingut välistada, kui lepingu kehtetuks tunnistamise ega tühisuse aluseid ei esine. Hageja ei järginud hea usu põhimõtet, kui täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale (Rahandusministeeriumi deposiitkonto kaudu). Sellise käigu eesmärk oli tekitada kahju J. M.le ja jätta talle kohustus täitmata. Kostja ei ole hageja ja A. K. vahelises erimeelsuses süüdi. Hageja hoiab
  74. detsembril 2019 jõustunud kohtulahendite täitmisest kõrvale, algatades uusi kohtuvaidlusi eesmärgiga jätkata vaidlust juba lõppenud kohtumenetluses. Hagejalt väljamõistetud rahalised vahendid tulnuks tasuda esialgsele võlausaldajale enam kui neli aastat tagasi ehk
  75. aastal. Nagu nähtub hagiavaldusele lisatud lahenditest, on kohtud tsiviilasja nr X-XX-XXXXX raames põhjalikult analüüsinud AS Tallinna Sadama hea usu põhimõttel tuginevaid vastuväiteid nõudele. Kohtud on analüüsi tulemusena jõudnud põhjendatud järeldusele, et hea usu põhimõtet rikutud ei ole. Nüüd on hageja algatanud menetluse käesolevas asjas ning keskendunud taas peamiselt hea usu põhimõtte rikkumise argumendile. Seejuures õigustab hageja jõustunud kohtulahendite mittetäitmist viitega nõudele, mis on siiamaani alles esimese astme kohtu menetluses. Hea usu põhimõtte alusel ei hinnata tehingu kehtivust ning hea usu vastasus ei too kaasa tehingu tühisust. Hagi on õiguslikult perspektiivitu. 24
  76. 18.02.2021 seisukohtades leidis kostja, et hageja
  77. jaanuari 2021 tasaarvestusavaldus on vastuolus seaduse ja pikaajalise Riigikohtu praktikaga. Täiteasjas nr 024/2020/1204 on täitedokumendiks jõustunud kohtulahend, mistõttu piiravad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lõikes 2 nõude tasaarvestamisele kehtestatud erireeglid. Regulatsiooni eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Sel põhjusel on TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväited (sh tasaarvestamine) kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Vaatamata sellele, et ammendavat loetelu selle kohta, millised sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjused olla võivad, on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
  78. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX, mis jõustusid
  79. detsembril
  80. Hageja ei ole nõuete tasaarvestamisel tuginenud ühelegi elusündmusele, mis oleks toimunud või tekkinud pärast kohtulahendite jõustumist. AS Tallinna Sadam ei saanud enne nõude loovutamist tasaarvestada oma nõuet A.K. nõudega, seega ei saa ta nõuet tasaarvestada ka pärast loovutamist. Asjaolu, et nõude loovutamine on toimunud pärast täitedokumendi (kohtulahendi) jõustumist, ei anna hagejale tasaarvestuseks alust, kui seda enne loovutust ei esinenud.
  81. Hageja tugineb talle aastatel 2005-2015 väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõudele. Kõik etteheited, millel hageja nõue tugineb, pärinevad sellest ajaperioodist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuna praegusel juhul sellist olukorda ei esine, on hageja
  82. jaanuari 2021 menetlusliku tasaarvestuse avaldus lubamatu.
  83. Kostja nõustus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna, on võimalik sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Hageja jätab tähelepanuta, et tasaarvestuse olukord ei tekkinud tsiviilasja nr X-XXXXXXX käigus. Hageja nõue A. K. vastu tugineb aastatel 2005-
  84. a toime pandud tegudel. Seega tekkis hageja nõue enne, kui A.K. pöördus tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX kohtusse, mitte kohtumenetluse käigus. Teiseks ei esine objektiivset põhjust, mis takistanuks menetlusõiguslikult tõusalt nõude maksmapanekut tsiviilasja nr X-XX-XXXXX raames. Isegi kui hagejale tutvustati kriminaalmenetluses kogutud tõendeid alles
  85. aastal, ei takistanud see hagejal endal nõuete väljaselgitamist ja tõendite kogumist.
  86. Kui hageja soovib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses maksma panna õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise, kehtib sellisele nõudele tavaline tõendamiskoormis. Hageja peaks tasaarvestuse vastuväite arvesse võtmiseks käesolevas tsiviilasjas tõendama A.K. õigusvastase teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju vahel. Sama kehtib

§ 315järgse nõude puhul.

Praegusel juhul hageja seda teinud pole, seega ei ole tasaarvestuse vastuväide lubatav. Liiati välistab vaieldavate nõuetega tasaarvestamise VÕS § 200 lg

  2. Hageja nõue tekkis enne kui see A.K. nõue, mida tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX menetleti. Sellise nõude tasaarvestusega maksmapanekuks pärast täitedokumendi jõustumist õiguslikku võimalust ega alust ei ole. Menetluse peatamine teise menetluse tõttu TsMS § 356 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mitte kohustus. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetu venimise, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema täiesti veendunud, et teine menetlus võib lahendamisel olevat asja mõjutada. Menetluse peatamiseks peab teises asjas tehtavast 25 lahendist olenema arutatava asja tulemus. Kostja on seisukohal, et kriminaalasjas nr X-XXXXXX tehtav lahend ei mõjuta täiteasja nr 024/2020/1204 lubatavust. Pealegi on kriminaalasjas lähiajal otsuse tegemine ja selle jõustumine on ebatõenäoline, arvestades menetlusosaliste suurt ringi ning asjaolu, et vaidlus on endiselt alles esimese astme kohtus. Kuna tasaarvestus pole lubatav, ei saa sellel alusel menetlust peatada.
  3. Täitemenetlus täiteasjas nr 024/2020/1204 on õiguspärane, kuna hageja ei ole tänaseni täitnud tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tehtud kohtulahenditest tulenevat kohustust. Hageja peab täitemenetlust lubamatuks, kuna Harju Maakohus keelas
  4. märtsil 2020 hagejal kohustuse täitmise A. K.le ning andis võimaluse kanda rahalised vahendid kohtu deposiitkontole, mida hageja tegi. Vaidlus puudub, et enne Harju Maakohtu
  5. märtsi 2020 kohtumääruse tegemist oli A.K. loovutanud nõude kostjale ning hageja oli sellest teadlik. Harju Maakohus ei keelanud kohustuse täitmist kostjale ega saakski seda kriminaalmenetluses teha.
  6. 01.03.2022 seisukohas nõustus kostja, et Harju Maakohus tegi 05.03.2020 hageja viidatud määruse. Kostja jaoks määrus õiguslikku toimet ei omanud. Deposiitkontole ülekande tegemisega oleks hageja saanud teoreetiliselt täita oma kohustuse A.K. ees, kuid mitte kostja ees. Tegu ei ole VÕS § 169 lõikes 1 märgitud olukorraga. Hagejale teatati nõude loovutamisest tehingu toimumise päeval. Vaidlus puudub, et hageja ja viimase esindajad olid
  7. märtsil 2020 nõude loovutamisest teadlikud ning jõudnud selle kohta põhjaliku seisukoha kujundada.
  8. Nõude loovutamine ei ole iseenesest täitemenetluse lõpetamise aluseks. A.K. kinnitas, et nõude loovutamisest teavitati kohtutäitur Risto Seppa. Kostja lähtus sellest teadmisest. Kas A.K. tegelikult kohtutäiturit teavitas või mitte, ei oma õiguslikku tähendust. Määrav on, et ta teatas hagejale, et nõue on loovutatud. Seejuures ei pea võlausaldaja võlgnikule edastama nõude loovutamise lepingut. Kostja vaidles vastu hageja väitele, et tal oli
  9. märtsil 2020 põhjendatud alus arvata, et nõude loovutamist tegelikult ei toimunud. Hagejal ei olnud
  10. märtsil 2020 mingit alust arvata, et A.K. on endiselt kohustuse täitmist vastu võtma õigustatud isik.
  11. Kostja pidas arusaamatuks hageja väidet, et viimasel ei olnud muud võimalust, kui kanda raha kohtu deposiitkontole. Hageja oleks saanud lisakulude tekkimist vältida jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse täitmisega kostjale. Hageja etteheited A.K. käitumisele on otsitud. Nõue loovutati
  12. märtsil 2020, võlgnikku teavitati nõude loovutamisest samal päeval. Harju Maakohus keelas
  13. märtsil 2020 kohustuse täitmise esialgsele võlausaldajale ning hageja kandis raha
  14. märtsil 2020 kohtu määratud deposiitkontole. Kostja pidas arusaamatuks, mida enamat oleks A.K. saanud teha või pidanud selle vähem kui kolme päeva jooksul tegema. Hageja ei käitunud nõude loovutamise teadet ignoreerides heas usus.
  15. Ebaõige on hageja arusaam, et nõue on rahuldatud sõltumata sellest, kellele nõue kuulub. Selline väide on vastuolus võlaõiguse alusprintsiipidega. Võlasuhe on VÕS § 2 lõike 1 kohaselt õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Hindamaks, kas nõue on lõppenud või mitte elik kas kohustus on kohaselt täidetud, on määrava tähendusega, kes on selles võlasuhtes õigustatud isik ehk võlausaldaja. Kohustust saab VÕS § 76 lõikest 3 tulenevalt kohaselt täita vaid õigele võlausaldajale.
  16. Harju Maakohtu
  17. märtsi 2020 kohtumäärusega keelati hagejal kohustuse täitmine otse A.K.le, mitte ei arestitud A.K. nõuet. Kriminaalmenetluse raames on vara arestimise vältimatu eeltingimus prokuratuuri taotlus (KrMS § 142 lg 2). Prokuratuur ei taotlenud kriminaalasjas nr 126 17-9149 nõude aresti ning maakohus jättis kannatanute vastavad taotlused
  18. märtsil 2020 põhjendatult läbi vaatamata. A.K. õigus nõuet käsutada ei olnud piiratud enne ega pärast kohtumääruse tegemist.
  19. Hageja on hilinenult 01.02.2022 menetlusdokumendis asunud väitma, et 05.03.2020 määrusest tulenes talle keeld täita nõuet kostjale. Kostja ei luba hagi alust muuta. Sisuliselt on väide vale, sest määruse resolutsiooni punktis 4 on selgesõnaliselt keelatud kohustuse täitmine A.K.le. Kohustuse täitmist nõuab võlausaldajana kostja, mistõttu ei oma kohtumäärus kostja osas toimet. Harju Maakohus ei keelanud ega oleks saanud keelata kriminaalasjas TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamiseks hagejal kohustuse täitmist J. M.le. Sellist hagi tagamise abinõu TsMS § 378 lg 1 punktides 1-10 ette nähtud ei ole. J. M. ei ole kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tsiviilkostja. TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel ei saa keelata teisel isikul (s.o mitte hagejal) kolmandale (s.o menetlusvälisele) isikule vara üle andmist. Hagi tagamisel kehtib põhimõte, et kolmandate isikute õigustesse ei sekkuta. Hageja taotlusel kolmanda isiku vara koormamine on vastuolus hagi tagamise olemusega.
  20. Harju Maakohtu
  21. märtsi 2020.a kohtumäärus ei olnud vaidlustatav (KrMS § 385 p 20), seetõttu pole seda kõrgema astme kohtud muutnud. Hiljem on kriminaalasja lahendav kohtunik olnud selgel seisukohal, et nõude loovutuse kehtivusele antakse vajadusel hinnang tsiviilasjas, mitte kriminaalasjas. Ei otse ega kaudselt pole kriminaalasjas avaldatud seisukohta, et nõuet ei tohi täita sõltumata sellest, kellele see nõue kuulub. J. M. ei ole kriminaalasjas nr X-XX-XXXX menetlusosaline.
  22. Kostja ei nõustunud, et nõude loovutamise tehing oli näiline tehing. Hageja väitel jäi pärast
  23. märtsi 2020 lepingu sõlmimist nõude tegelikuks omanikuks A.K.. See väide on vale. Kohustustehingu näilikkus ei muuda näilikuks omandi üleandmisele suunatud käsutustehingut. Lisaks sellele, et tehingu näilikkusel tuginev argument on perspektiivitu, on see ka alusetu. Asjaolu, et A.K. just
  24. märtsil 2020 nõude loovutas ja mitte varem või hiljem, ei näita poolte tahet nõuet mitte loovutada. Samuti ei väära poolte tahet hind, mille eest nõue loovutati. Kostja tahe oli saada nõude omanikuks ning seda tahet ta notarile avaldas. Notar kinnitas tehingu tõestamisseaduse alusel. Seejuures selgitas notar vastavalt TõS § 18 lõikele 1 välja osalejate tahte – kostja tahe oli saada nõude omanikuks ning muid tahteavaldusi kostja varem ega hiljem teinud ei ole. Loovutus ei olnud suunatud õigusnäivuse tekitamisele ning vastupidist hageja tõendanud ei ole.
  25. Kostja ei nõustunud, et tehing on vastuolus heade kommetega. Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Erandina võib käsutustehing osutuda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise oli heade kommete vastane. Nõude loovutamise lepingu tühiseks lugemiseks tuleks hagejal tõendada, et A.K. ja kostja tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Kostja ei ole käitunud heade kommete vastaselt, ei ole teinud ühtegi toimingut eesmärgiga hagejat kahjustada ega olnud nõude loovutamise ajal teadlik kõigist nendest asjaoludest, mida hageja nüüd kostjale omistada üritab. Isegi kui A.K.l oli selline eesmärk, ei piisa kogu lepingu heade kommete vastaseks lugemiseks ja selle tulemusel tühisuse tuvastamiseks ühe lepingupoole võimalikust halvas usus käitumisest. Kostja käitus nõude loovutamise lepingut sõlmides heas usus. 27
  26. Hageja ei saa tugineda A.K. ja kostja vahelise käsutustehingu tühisusele, kuna see tema asjaõiguslikku positsiooni ei mõjuta. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt ei ole ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine piisav. Hageja positsiooni nõude loovutamise leping ei mõjuta, sest hageja ei saaks nõuda kohustuse täitmist endale. Hageja väited on eksitavad.
  27. Hageja poolt vaadates on küsimus selles, kas 52 072,71 eurot peaks olema deposiitkontol või kostja kontol. Kohustus tuleb täita vaid korra, seetõttu ei mõjuta nõude loovutamise leping hageja omandiõigust. Hageja jaoks saldo ei muutu, sest makstes kostjale ära, saab hageja taotleda deposiiti tasutu tagastamist. Ka tasaarvestuse olukorras ei oma nõude käsutus tema suhtes mis tahes kahjulikku mõju. Kui käsutus hageja positsiooni ei mõjuta, ei ole tal õigust selle tühisusele tugineda.
  28. Sisuliselt tugineb hageja vaid nõude loovutamise hagile ja enda tsiviilhagi tekstile. Kõik ülejäänud on hageja teooria, millest ei piisa nõude rahuldamiseks. Kõik kostjale tehtud etteheited on hageja sidunud sõnaga tõenäoliselt. Kostja soov ega eesmärk ei ole kunagi olnud hagejat kahjustada, hageja vastupidised oletused on alusetud. Kostja eesmärk oli ja on saada tagasi vähemalt osagi kuludest, mis ta A.K. eest kandis. Advokaadibüroo Leadell Pilv osutas A.K.le õigusteenust ning kostja tasus selle eest aastatel 2018-2019 enam kui 60 000 eurot. Kokkulepet, et A.K. kostja kantud kulusid hüvitama ei pea, ei olnud. Kas või kuidas A.K., M. K. ja advokaadibüroo kliendilepingu sõlmisid või kellele arveid väljastasid, ei olnud kostja mõjusfääris ega väära kostja õigust rahalised vahendid tagasi saada.
  29. Hageja ei saa tugineda TS Laevad OÜ huvide kahjustamisele. Kohtusse saab pöörduda vaid enda õiguste kaitseks. TsMS § 3 lõike 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Praegusel juhul saaks arvesse tulla vaid hageja huvide kahjustamine. Seejuures ei saa eirata asjaolu, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on AS Tallinna Sadama tsiviilhagi tagamise avaldus jäetud vähemalt kahel korral rahuldamata. Vaidlusaluse
  30. märtsi 2020 kohtumäärusega rakendati hagi tagamise abinõu üksnes TS Laevad OÜ tsiviilhagi osas, hageja tsiviilhagi jäi tagamata. Hageja ei oleks nagunii vaidlusaluse nõude arvel oma nõuet rahuldada saanud.
  31. Hageja on sisustanud oma õiguste rikkumist sellega, et nõude loovutamisega võidi kahjustada TS Laevad OÜ õigusi ning kuna hageja ja TS Laevad OÜ on 3 152 000 euro suuruse nõude osas A.K. solidaarvõlausaldajad, võib tekkida olukord, et loovutus kahjustas mõlemat. Kostja on seisukohal, et nõude loovutamise mõju hageja õigustele on sedavõrd kaudne ja seotud erinevate tingimustega, et pole kindel, kas see üldse realiseerub. Kirjeldatud kaudne mõju ei ole piisav, et jaatada hageja õigust tugineda
  32. märtsil 2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisusele. Hageja võimaliku nõude täitmist
  33. märtsi 2020 kohtumäärusega ei tagatud.
  34. Nõude loovutamise tagajärjel ei vähenenud A.K. vara (saldo ei muutunud). A.K. oli kostjale võlgu, kuna kostja tasus talle osutatud õigusteenuse eest suuremas ulatuses kui vaidlusalune nõue. Kokkulepet, et A.K. ei pea J. M.le kantud kulusid hüvitama. Nõude loovutamise eesmärk oli vähendada A.K. kohustusi J. M. ees. Kogumis A.K. varade ja kohustuste saldo sellest ei muutunud. Nõude loovutamise põhjus ega eesmärk ei olnud ega saanud olla hageja kahjustamine.
  35. Hageja avaldab, justkui oleks A.K. kuriteos süüdi mõistetud ja tema suhtes esitatud tsiviilhagid tingimusteta rahuldatud. Kostja vaidlustab hageja faktina esitatud väite, et A.K. on põhjustanud kuriteo tunnustele vastavate tegudega ulatusliku kahju. Ainuüksi nõude loovutamise fakt, aeg või nõude tasuta loovutamine ei ole heade kommete vastane ega näilik. Seegi ei muuda 28 loovutust tühiseks, et nõue loovutati pärast kohtulahendi jõustumist. Nõude loovutamise lepingu täies ulatuses tühiseks lugemine toob kaasa kostja jaoks ebaõiglase tagajärje ning Eesti Vabariigi jõustunud kohtuotsuse mittetäitmise. Hageja avaldustest on mõista, et ta ei ole senini leppinud tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tehtud lõpplahendiga.
  36. Ühtegi täiendavat ning pärast otsuse jõustumist aset asjaolu peale Harju Maakohtu
  37. märtsi 2020 määruse ei ole hageja esile toonud. Kriminaalasjas tehtud kohtumäärus ei keela ega keelanud nõude käsutamist, kostja ei teadnud ega pidanudki teadma sellest kohtumäärusest. Hageja esitab kostja suunal vaid halvustavaid ja süüdistavaid spekulatsioone. Need oletused ei vasta tõele. Tsiviilkohtumenetluses tuleb väiteid tõendada, mitte oletada. Kostja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning sel alusel ei saaks kohaldamata jätta tervet lepingut.
  38. Kostja tegevus, nõude omandamine ja selle maksmapanek hageja suhtes ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole kostjale ühtegi konkreetset käitumisakti ette heitnud, kõik etteheited on esitatud kogumis A.K. ja kostja suhtes reservatsiooniga tõenäoliselt. Sellised spekulatsioonid on alusetud, tõendamata ja solvavad. Üksnes isiku vahi alla võtmine kahtlusega, et ta võib olla pannud toime kuritegusid, ei anna alust pidada tõendatuks isiku ametikohustuste rikkumist.
  39. Kohtud analüüsisid tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX põhjalikult A.K. käitumise kooskõla hea usu põhimõttega ning jõudsid järeldusele, et hageja peab vastavalt pooltevahelisele lepingule hüvitise välja maksma. Kui A.K. tegevus nõude maksmapanekul ei olnud hea usu põhimõttega vastuolus, ei ole nõude täitmisele pööramine hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja püüab avada tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX juba lahendatud vaidlust.
  40. Kostja vaidlustas
  41. veebruari 2022.a tasaarvestuse arvesse võtmise, kuna hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi enne kui tasaarvestusavalduse. Tegemist on hagi muutmise katsega ning kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei anna. Lisaks on tasaarvestus esitatud tingimuslikuna, mis ei ole VÕS § 198 teisest lausest tulenevalt lubatav. Kostja on seisukohal, et selline tasaarvestus ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses lubatav.
  42. Tasaarvestus on TMS § 221 lõikest 2 tulenevalt välistatud. Menetlus tsiviilasjas nr X-XXXXXXX algas
  43. augustil 2016, esimese astme kohus tegi otsuse
  44. jaanuaril
  45. Kohtulahendid, mille täitmist kostja nõuab, jõustusid
  46. detsembril
  47. Hageja avaldatust nähtub, et tasaarvestusolukord tekkis varem. Hageja ei ole esitanud ühtegi faktilist elusündmust, mis oleks aset leidnud pärast täitedokumendiks olevate kohtulahendite jõustumist ning mis õigustaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
  48. Kõik asjaolud ja sündmused, mida hageja kirjeldab oma nõude alusena leidsid aset aastatel 2008-2015 ehk enne, kui algas menetlus tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX. Kriminaaltoimiku tutvustamine ei mõjuta hageja nõude sissenõutavaks muutumist. Nõue tekkis ja muutus sissenõutavaks varem, sest hageja oli teadlik kahju tekkimisest ja tekitajast. Asjaolu, et kriminaalmenetluses kogutud materjalide kasutamine võis muuta nõude tõendamise mõnevõrra lihtsamaks, ei tähenda, et hageja objektiivselt varem tasaarvestuse avaldust esitada ei saanud.
  49. Hageja teadis kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust enne kui tal võimaldati kriminaaltoimikuga tutvuda. Hageja on maininud KPMG erikontrolli käigus tuvastatud majandusliku kahju analüüsi, kuid on jätnud selle analüüsi esitamata ning sellega seotud asjaolud täpsustamata. A.K. peeti kahtlustatavana kinni
  50. augustil
  51. Kaks päeva hiljem
  52. 29 augustil 2015 avaldas Riigiprokuratuur, et A.K. kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ning kahtlustuse saab jagada kahte ossa – suurem ja põhiline osa on seotud praamihankega ning teine osa on seotud Tallinna Sadama ning HTG Investi ja Esteve vaheliste tehingutega. Riigikogu
  53. oktoobri 2015 otsusega moodustati uurimiskomisjon, et muuhulgas välja selgitada, kas omanikujärelevalve AS Tallinna Sadama üle on olnud seaduslik ja tõhus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas
  54. novembril 2015 välja riigihanke, mille esemeks oli AS Tallinna Sadamale tekitatud kahju suuruse tuvastamine. Hanke kirjelduse kohaselt tuvastab erikontrolli teostaja tehingute kontrollimisel AS-le Tallinna Sadam tekitatud kahju esinemisel tekitatud kahju suuruse. Seega teadis hageja kahju tekkimisest ja kahju tekitajast juba
  55. aasta lõpus. Täpsustada jäi vaid kahju suurus.
  56. Riigikogu otsusega moodustatud uurimiskomisjon koostas ja esitas lõpparuande hiljemalt
  57. juunil
  58. Uurimiskomisjoni lõpparuanne on täies mahus kättesaadaval Internetis. Tsiviilasja toimiku mittekoormamiseks esitab kostja tõendina lõpparuandest vaid väljavõtte. Aruande valguses on kostja seisukohal, et hageja pidi teadma kahju tekkimisest, kahju tekitajast ja selle suurusest enne tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX menetluse algust. Hageja võimalikku mitteteadmist ei õigusta ainuaktsionäri ja nõukogu liikmete tegemata töö.
  59. KPMG Baltics OÜ erikontrolli aruanne valmis enne
  60. novembrit 2016 ning seda tutvustati hageja nõukogu liikmetele enne nimetatud kuupäeva. Hiljemalt selleks ajaks oli seega hagejale teada lisaks kahju tekkimisele ja tekitajale kahju suurus nagu riigihanke üldtingimused ette nägid. Seejuures ei ole TsÜS § 150 lg 1 kohaselt nõude sissenõutavaks muutumiseks nõutav, et hageja teaks kõiki kahju tekitamise ja kahjuga seonduvaid asjaolusid. Harju Maakohtu kohtuistung tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX toimus
  61. detsembril
  62. Seega oleks hageja jõudnud tasaarvestusavalduse esitada tsiviilasja nr X-XX-XXXXX raames. Hagejal ei olnud objektiivseid takistusi tasaarvestusõiguse kasutamiseks tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX. Tallinna Ringkonnakohus on sellele
  63. mai 2017 kohtuistungil tähelepanu juhtinud, küsides miks rikkumise asjaolusid esitatud pole.
  64. Kui hageja usub kehtiva tasaarvestuse tegemise võimalikkusesse, tekib küsimus, miks seda kohe kohtulahendite jõustumisel
  65. detsembril 2019 ei tehtud. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et hageja
  66. veebruari 2022.a tasaarvestuse avaldus ei muuda täitemenetlust täiteasjas nr 024/2020/1204 lubamatuks. Hageja
  67. jaanuari 2021.a menetluslikule tasaarvestuse avaldusele vaidleb kostja vastu põhjusel, et käesoleva menetluse hagi ese on mitterahaline. Menetluslikku tasaarvestust saab kasutada vaid rahalise nõude korral.
  68. Hageja on taotlenud notarilt
  69. märtsi 2020 lepingu sõlmimisega seotud kirjavahetuse väljanõudmist. Hageja väitel tõendab kirjavahetus, millal pöörduti notari poole tehingu tegemise aja broneerimiseks. Kostja on eelpool avaldanud seisukohta, et tehingu tegemise aeg ei muuda tehingut heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja hinnangul ei näita tehingu tegemise aja broneerimise aeg tehingu vastuolu heade kommetega ega poolte ebaausat või muud madalat motiivi tehingu tegemisel. Notari poole pöördumine ei oma sellist tähendust, nagu hageja on sellele püüdnud omistada.
  70. Selle üle, et notariaalses lepingus on märgitud, et nõue loovutatakse tasuta, poolte vahel vaidlust pole. Kostja ei pidanud
  71. märtsil 2020 A K.le nõude loovutamise eest midagi tasuma. A.K. oli kostjale võlgu seoses õigusteenuse eest tasumisega ning nõude loovutamine andis võimaluse oma võlgnevust kostja ees vähendada. Liiati on notaritasu väiksem tasuta loovutamise korral. Hageja on omistanud nõude loovutamise lepingu punktile 3.2 tähtsuse, mida sel ei ole. 30
  72. Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Hageja keskendub jätkuvalt Harju Maakohtu
  73. märtsi 2020 kohtumäärusele kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja määruse tegemisega seotud asjaoludele. Hagejat ei kohustatud makset tegema, ta tegi selle vabatahtlikult, olles enne makse tegemist saanud teada nõude loovutamisest. Hageja ei saa tugineda väitele, et ta täitis kohustuse
  74. märtsil 2020 õigele isikule. A.K. ei olnud alates
  75. märtsist 2020 kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik ning hageja oli sellest teadlik anne ülekande tegemist
  76. märtsil
  78. Maakohus lahendas menetluse peatamise küsimuse kohtuistungil lõplikult ning selgitas täiendavalt hageja esindajate poolse vastuväite kohtu tegevusele (TsMS § 333) asjatundmatust. Kehtiv Riigikohtu praktika ei näe võimalust, liiati puudub vajadus TsMS § 333 alusel vastuväite esitamiseks, kui esimese astme kohtumenetluses jäetakse poole taotlus rahuldamata või tõend vastu võtmata. Sellisele asjaolule saab pool vajaduse korral tugineda apellatsioonkaebuses ja viimase eelduseks ei ole vastuväite esitamine maakohtus. On asjatundmatu ja eesmärgitu naasta menetluse peatamise küsimuse juurde
  79. oktoobri 2022 seisukohas olukorras, kus vastav taotlus on korra jäetud rahuldamata. Liiati ei leidu hageja kordavas seisukohas uusi asjaolusid, mis võiksid tuua kaasa menetluse peatamise, s.h TsMS § 356 lg 1 alusel kohtu omal algatusel.
  80. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud 79 tundi ja 40 minutit õigusteenust hinnaga 180 eurot koos käibemaksuga, samuti on kostja kandnud asja läbivaatamise kuluna (kinnistusraamatu väljatrükid) 9 eurot. Lepingulise esindaja kulud sisaldavad käibemaksu ning kostja taotleb käibemaksu hüvitamist. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt. KOHTU PÕHJENDUSED
  81. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
  82. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) A.K. esitas 05.08.2016 hageja vastu tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX rahalise nõude; 2) Harju Maakohus rahuldas 16.01.2017 tehtud otsusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX A.K. nõude hageja vastu, mõistis hagejalt A.K. kasuks välja põhinõudena 24 779,76 eurot, viivise ja menetluskuludena 6 462,40 eurot; 3) Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.10.2019 tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tehtud otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning mõistis hagejalt A.K. kasuks täiendavalt menetluskuludena välja 13 610,80 eurot; 4) Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 otsus nõustus 19.12.2019; 5) 27.01.2020 saatis kohtutäitur Risto Sepp hagejale täitmisteate, mille kohaselt oli A.K. avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 027/2020/181 tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tehtud kohtuotsuse täitmiseks; 6) A.K. oli süüdistatavaks kriminaalasjas 1-17-9149, milles hageja ja OÜ TS Laevad olid kannatanuteks; 7) kriminaalasjas nr 1-17-9149 on hageja, OÜ TS Laevad esitanud A.K. ja teiste süüdistatavate vastu solidaarse tsiviilhagi, milles nad nõuavad 4 724 149,16 euro ja viivise hüvitamist; 8) 19.02.2020 esitasid hageja ja OÜ TS Laevad kriminaalmenetluses nr X-XX-XXXXX tsiviilhagi tagamise taotluse; 9) kohus edastas taotluse 21.02.2020 e-kirjaga A.K. kaitsjale ning palus taotlusele vastata 31 hiljemalt 03.03.2020; 10) A.K. loovutas 03.03.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga tsiviilasjas nr X-XXXXXXX tehtud kohtuotsusest tuleneva nõude kostjale ning teatas nõude loovutamisest hagejale; 11) 05.03.2020 rahuldas Harju Maakohus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX OÜ TS Laevad taotluse ning keelas hagejal tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX A.K. kasuks hagejalt väljamõistetud raha 52 072,71 euro väljamaksmise kuni kohtuasjas nr X-XX-XXXX kohtulahendi jõustumiseni ning määras, et juhul, kui hageja asub A.K.le nimetatud rahasummat välja maksma, on hageja kohustatud kandma raha kohtu tagatiste kontole; 12) 06.03.2020 kandis hageja kohtumääruse alusel 52 072,71 eurot kohtu deposiidi kontole; 13) 06.03.2020 esitas hageja kohtutäiturile Risto Sepale avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 027/2020/181 ning 08.04.2020 otsusega lõpetas kohtutäitur Risto Sepp hageja suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/181; 14) kostja avalduse alusel alustas kohtutäitur Arvi Pink täitemenetluse nr 024/2020/1204 tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tuleneva nõude täitmiseks.
  83. Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine on hageja suhtes lubatav, kuna hageja on enda hinnangul nõude täitnud. Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas kostja ja A.K. vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on kehtiv ning täidetav ning kas hagejal on lepingu kehtivuse korral õigus tasaarvestada enda nõue A.K. vastu kostja nõudega hageja vastu.
  84. Algse hagiavalduse punktis 4 esitas hageja nõude jätta täiteasja nr 024/2020/1204 täitekulud kostja kanda ning mõista hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja. 05.09.2022 eelistungil (toimiku
  85. kd, lk 58-60) teatas hageja, et loobub hagiavalduse punktis 4 toodud nõudest.
  86. Kuna hageja on ühest nõudest loobunud, tuleb loobumine vastu võtta ning loobutud nõude osas menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
  87. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Kostja ei vaielnud ühest nõudest loobumisele vastu.
  88. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja loobumise nõudest jätta täiteasjas nr 024/2020/1204 täitekulud kostja kanda ning mõista hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja. Loobutud nõude osas lõpetab kohus menetluse. 32
  89. 17.11.2022 esitas hageja kohtule taotluse võtta vastu täiendav tõend. Eelnevalt oli kohus 05.09.2022 eelistungil (toimiku
  90. kd, lk 58-60) lõpetanud eelmenetluse. Kohus andis hagejale aega lõplike seisukohtade ning menetluskulude esitamiseks kuni 31.10.2022, kuid täiendavate tõendite esitamiseks kohus hagejale aega ei andnud. 17.11.2022 palus hageja tõendina vastu võtta M. K. esindaja 14.11.2022 kriminaalasjas nr X-XX-XXXX esitatud taotluse vastuvõtmiseks. Hageja põhistas, et kuna taotlus esitati 14.11.2022, ei olnud tal võimalik tõendit esitada enne eelmenetluse lõpetamist. Kostja tõendi vastuvõtmisele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et hageja 17.11.2022 täiendav tõend tuleb vastu võtta. Hagejal ei olnud võimalik tõendit varem esitada ning tõendi vastuvõtmine ei venita menetlust. Järgnevalt asub kohus hindama, kas hageja nõue võiks mõnel tema esile toodud alternatiivsel alusel rahuldamisele kuuluda. Täitemenetluse lõpetamine nõude tasumise tõttu
  91. Hageja leidis esmalt, et täitemenetlus on lubamatu, sest ta on nõude rahuldanud. Nõue arestiti kriminaalmenetluses nr X-XX-XXXX ning hageja täitis nõude, kui kandis summa kohtu deposiidi kontole. Kuna A.K. nõue on arestitud, ei saa hageja suhtes täitemenetlust läbi viia. Harju Maakohtu 05.03.2020 määrust ei ole muudetud ega tühistatud ning määruse kehtivuse tõttu ei oma nõude loovutamine tähendust. Hageja on nõude täitnud sõltumata sellest, kellele nõue kuulub. Hageja oli sunnitud kandma raha 06.03.2020 kohtu deposiidi kontole, et vältida täitemenetluse täitekulusid.
  92. Kostja leidis, et hageja ei ole tasunud õigele võlausaldajale. Hageja teadis 03.03.30202 toimunud nõude loovutamisest. 05.03.2020 määrusega ei piiratud A.K. õigust nõuet loovutada ning nõuet ei arestitud. Maakohus tegi 05.03.2020 määruse olukorras, kus tehnilistel põhjustel ei olnud kohtuni nõudnud A.K. teavitus nõude loovutamisest. Kostja ei ole kriminaalasjas nr XXX-XXXX menetlusosaline, mistõttu ei ole asjas tehtud määrused talle siduvad. Hagejale ei tulenenud 05.03.2020 määrusest kohustust summat kohtu deposiiti kanda. Ebaõige on hageja arusaam, et ta on nõude täitnud sõltumata sellest, kellele nõue kuulub.
  93. Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Esmalt osundab kohus, et hageja on menetluse kestel korduvalt esitanud kohtule selgelt eksitavaid ehk tõenditega vastuolus olevaid või tõendamata väiteid. Korduv ja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.