Obsah (5)

§ 2§ 121§ 4§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-638 Määruse kuupäev 29. aprill 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi kaebus Viru Vangla ja kohtunike trahvimiseks, samuti Viru Vang

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
2. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse, milles palub kohtul trahvida Viru Vangla direktoreid Riigikohtu
3. mai
4. a otsuse asjas nr 31-1-41-12 mittetäitmise eest, samuti Viru Maakohtu kohtunikke Innokenti Menšikovi ja Larissa Prokopenkot, kes ei täitnud oma kohustusi kriminaalasjas nr 1-21-
5. Ühtlasi taotleb kaebaja viitega Viru Vangla
6. veebruari
7. a kirjale nr 6-10/24/2639-2, et kohus kohustaks Viru Vanglat täitma Riigikohtu otsust asjas nr 3-1-1-41-12 ja maksma talle alates
8. juunist 2010 kestva alusetult vabaduse võtmise eest kompensatsiooni. Kohus korraldas kaebuse tõlkimise eesti keelde.
9. Viru Vangla edastas
10. märtsil 2024 vastuses kohtunõudele kaebuses viidatud Viru Vangla
11. veebruari
12. a vastuse nr 6-10/24/2639-2 ja Xi järgmised pöördumised vanglale: nr 6-10/24/2639-1; nr 6-10/24/2641-1; nr 6-10/24/2605-1; nr 6-14/24/2836-1; nr 6-10/24/2883-1; nr 6-14/24/2997-1; nr 6-10/24/3190-1 ja nr 6-10/24/3146-
13. 3-24-638 KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

1. Kaebaja taotleb, et kohus trahviks Viru Vangla direktorit Riigikohtu
2. mai
3. a otsuse asjas nr 3-1-1-41-12 mittetäitmise eest. Kaebaja väitel mõisteti ta nimetatud kohtulahendiga õigeks ning vangla direktorid oleksid pidanud ta kohe vabastama. Samuti taotleb kaebaja, et kohus trahviks Viru Maakohtu kohtunikke, kes ignoreerisid Riigikohtu lahendist tulenevat süüteokoosseisu ümberkvalifitseerimise kohustust, mille tõttu on kaebaja hinnangul
4. juuni
5. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-21-3195 tühine.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vangla trahvimist kriminaalasjas tehtud kohtulahendi väidetava täitmata jätmise eest. Samuti ei anna kehtiv õigus kaebajale subjektiivset õigust nõuda kohtunike trahvimist väidetavalt ebaõige kohtulahendi eest. Õigusnormid ei näe selliseid õiguskaitsevahendeid ette. Kuna kaebajal puudub nende nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus, tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

5. Kaebaja palub ka kohustada Viru Vanglat täitma Riigikohtu otsust asjas nr 3-1-1-41-12, ehk siis teda vangistusest vabastama, ning hüvitama talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vangla ülesandeks on vangistuse täideviimine. Selle ülesande täitmisel tegutseb vangla valdavalt haldusorganina. Siiski ei otsusta kinnipeetava karistuse kandmiselt vabastamise üle vangla, vaid kohus. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine, sh isiku karistuse kandmisest vabastamine, on kriminaalmenetluse seadustiku § 431 lg 1 kohaselt täitmiskohtuniku ehk maakohtu pädevuses. Halduskohus ei sekku kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisse (vrd nt Riigikohtu erikogu määrus nr 3-23-1188/11, p-d 6 ja 7). Samuti taotleb kaebaja, et Viru Vangla hüvitaks talle kahju, mis on tekkinud väidetavalt Riigikohtu otsuse asjas nr 3-1-1-41-12 täitmata jätmise tõttu. Nagu kohus eespool selgitas, ei otsusta kinnipeetava karistuse kandmiselt vabastamise üle vangla. Kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Sellisel juhul tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2) ning pärast kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses. Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des 14–21. 2 3-24-638 Kuna nõuded kohustada vanglat kaebajat vangistusest vabastama ning hüvitama talle kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega tekitatud kahju ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse nende nõuete osas

§ 121lg 1 p 1 alusel.

6. Kokkuvõttes kuulub kaebus tervikuna tagastamisele. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse, kuna kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3