← Eesti

2-23-135612/11

Obsah (9)§ 313§ 394§ 416§ 413§ 444§ 367§ 468§ 174§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-23-135612 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2024. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OK Incure OÜ

§ 313

, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale tagaseljaotsusele, tahteavaldus kaja esitamiseks, samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamiselt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD 2

(4)
  1. OK Incure OÜ esitas 07.09.
  2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. T. vastu 5 365,95 euro võlgnevuse nõudes. 12.09.
  3. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 11.10.
  4. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Ferratum Bank plc 18.12.
  5. a krediidilepingu, mille kohaselt laenuandja võimaldas kostjal kasutada laenulimiiti 1 200 euro ulatuses, intressimääraga 46,72 % ja krediidikulukuse määraga 58,16% aastas. 11.01.
  6. a sõlmitud lepingu lisaga suurendati krediidilimiiti 2000 eurole intressimääraga 45,22% aastas. 22.01.
  7. a laenulepingu linsana suurendati krediidilimiiti 5 000 eurole intressimääraga 49,09% aastas. 08.11.
  8. a sõlmitud laenulepingu lisana moodustas krediidi ülempiir 4 000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 10 561 eurot. Kostja kohustus tagasi maksma laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 11 685,24 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 6 561,73 eurot, kulude katteks 255,88 eurot ja intressi katteks 4 867,63 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 3 999,27 eurot (10561-6561,73). Kostjale on 02.05.
  9. a edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb
  10. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati jaanuaris
  11. a, siis oli kostja alates veebruarist
  12. a viivituses täielikult vähemalt kolme, 02.02.
  13. a, 02.03.
  14. a ja 02.04.
  15. a osamaksete tasumisega. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 17.05.
  16. a ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 02.06.
  17. a edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes. Vastustustundliku laenamise põhimõtte järgimises eesmärgi tõendamiseks kogus krediidiandja kliendi andmeid erinevatest allikatest. Krediidiandja kontrollis isikusamasust rahvastikuregistris. Maksehäirete registris puudusid kliendi kohta registreeritud kehtivaid maksehäireid. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. Vastutustundliku laenamise asjaolule viitab ka see, et kostja tasus ca 6 aastase perioodi jooksul lepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3 999,27 eurot, intressi 699,24 eurot, viivis 660,70 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud summas 595 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  18. Kostja esitas kohtule vastuväite, milles märgib, et ei tunnista võlgnevust ja palub menetluse lõpetamist ja kohtumenetluse kulud jätta hageja kanda.
  19. 16.05.
  20. a määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja on isiklikult kohtukutse kättesaamist kinnitanud e-toimiku kaudu (KÄPO-s). Mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks kohut ei teavitanud. Kohtuistungil taotles hageja esindaja tagaseljaotsuse tegemist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3
(4)4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 5. Vastavalt

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. 7.

§ 444

lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 8. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 1132 lg 2,

§ 367. 9.

Vastavalt

§ 468

lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 10.

§ 174

lõike ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 595 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 595 eurot. 11. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.