← Eesti

2-22-11306/23

Obsah (7)§ 689§ 115§ 128§ 625§ 619§ 6§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 01.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-11306 Tsiviila

) § 670). Kostja osutas vahendamisteenust püsivalt. Maaklerleping sõlmitakse ühekordselt, näiteks maakleri ja kliendi (ostja/müüja) vahel. Tegemist on käsunduslepingu tüüpi lepinguga.

§ 689

kohaselt on agendilepinguga seotud konkurentsipiirangule kohustuslikud nõuded kirjalik vorm (

§ 689

lg 1), tähtaeg kuni 2 aastat, kehtivus agendilepinguga määratud piirkonnale või klientide ringile ja lepingutele, mida agent pidi vahendama (

§ 689

lg 2), mõistlik hüvitis (

§ 689

lg 3) ja ülesütlemisõigus (

§ 689lg 4 ja 5).

Kui mõni neist nõuetest on täitmata, on konkurentsipiirang või selle tingimus tühine (

§ 689lg 5).

Pooltevaheline leping on sõlmitud kirjalikus vormis, konkurentsipiirangu kokkulepe kehtis 6 kuud pärast lepingu lõpetamist, konkurendid olid piisavalt määratletud ning tegevusvaldkond – kinnisvara vahendamine – pooltele selge. Vaidlus puudub ka piirkonna ja ülesütlemise küsimuste osas. Kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna pidi olema teadlik, et konkurentsikeeld on maakleriga sõlmitavates lepingutes tavapärane. 3

(9)Tuvastatud asjaoludest järeldas maakohus, et konkurentsipiirangu kokkuleppe näol ei olnud tegemist tüüptingimusega. Kostja tegevust Leprofiti juures tuleb lepingu p 6.4 järgi pidada konkurentsi osutamiseks hagejale. 3.
  1. Kuigi TLS sätted agendilepingule ei kehti, saab hüvitise mõistlikkuse hindamisel seda lepingut võrrelda töölepinguga. Konkurentsikeeld piirab isiku tegevusala või töökoha vaba valikut ja selle eest makstav tasu peab olema õiglane ning kompenseerima põhiseaduse § 29 lg-st 1 tulenevat põhiõiguse riivet. Selle suurus ei saa oluliselt erineda sõltuvalt lepingu tüübist. 3.
  2. Konkurentsikeelu talumise tasu osas tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - tasu suurus oli 15% igakordsest teenustasu väljamaksest; - teenustasu maksti kostjale kaks korda kuus kostja Must Invest OÜ nimel esitatud arve alusel; - ajavahemikul 11.08.2021–07.02.2022 maksti kostjale teenustasu kokku 11 679 eurot, s.o 6 kuu eest keskmiselt 1946,50 eurot kuus, millest konkurentsikeelu talumise tasu oli 15% ehk keskmiselt 291,98 eurot kuus või kogumis 1751,85 eurot kogu lepinguperioodi eest; - pärast lepingu kehtivust eraldi hüvitist ette nähtud ei olnud. 3.
  3. Tegemist ei ole mõistliku hüvitisega. Keskmiselt 291,98 eurot ei võimalda hüvitada kostja põhiseaduslikku riivet valida endale vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Selline hüvitis ei kata kulutusi võimalikule ümberõppele ega võimalda mõistlikku äraelamist isegi mitte 1 kuu jooksul, rääkimata tervest 6-kuulisest perioodist. Kohtupraktika kohaselt ei ole töösuhtes õiglane ka näiteks 17% eritasu konkurentsikeelu talumise eest (RKTKo nr 3-2-1-39-11). Ka ei ole makstav tasu (kokku 1751,85 eurot) korrelatsioonis leppetrahvi suurusega (5000 eurot) - leppetrahv on ligi 3 korda suurem kui kostjale makstud tasu kokku. Tasu on nii protsentuaalselt (15%) kui nominaalselt (keskmiselt 291,98 eurot kuus) sümboolne ega ole kooskõlas ei

§ 689lg-ga 3 ega ka hea usu põhimõttega.

Hageja kaotab seetõttu õiguse nõuda, et kostja konkurentsipiirangust kinni peaks. Kuna mõistlik hüvitis on konkurentsikokkuleppe oluline tingimus, mille rikkumine muudab selle

§ 689

lg 6 järgi tühiseks, ei saa hageja nõuda kostjalt konkurentsikeelu rikkumise eest leppetrahvi 5000 eurot. See hageja nõue jääb rahuldamata. 3.6. Hageja kahju nõude aluseks saab olla

§ 115lg 1.

Vastavalt

§ 128lg-le 2 võib kahju olla ka saamata jäänud tulu.

Ärisaladuse hoidmise kohustus on

§ 625lg 1 järgi konkurentsikeelust eraldiseisev kohustus.

Seega ka juhul, kui konkurentsikeeld ei kehti, kehtib endiselt ärisaladuse hoidmise kohustus. Kohus viitas

§ 625

lg-le 1, mille kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Kliendi andmebaas on vastava ettevõtlusega seotud spetsiifiliseks teabeks ning kliendiandmed koos kinnisvarakuulutustega kompleksselt ärisaladuseks. Seega ei või kostja hageja kliendiandmebaasi kasutada. Kostja ei ole lepingulist ega seadusest tulenevat kohustust ärisaladuse hoidmiseks rikkunud. Kostja vahendas oma sõbra JM korteri müüki. Fakti osas, et kostja ja JM on sõbrad, vaidlus puudub. Seetõttu oli kostjal teadmine antud kliendist sõltumata hageja andmebaasist. Kuigi kliendiandmebaas võib olla ärisaladuseks, ei saa sinna lülitada igat teavet, mida hageja vajalikuks 4

(9)peab. Ärisaladus võib tekkida hageja spetsiifilise erialase käitumisega seotud tegevuse tulemusena. Hageja ei saaks näiteks pidada ärisaladuseks avalikku teavet ega selle teabe kasutamist selliselt monopoliseerida. Kuna kostjal oli antud juhul juba hageja andmebaasist eelnevalt ja sõltumata teave selle kliendi kohta tulenevalt oma sõprussuhtest, ei kasutanud kostja hageja andmebaasi viidatud korteriomandi vahendamisel. Seetõttu ei rikkunud kostja lepingut ega seadust. Kuna puudub kostja õigusvastane käitumine, jääb hageja nõue saamata jäänud tulu 1050 euro saamiseks rahuldamata. Samal põhjusel jääb rahuldamata hageja õigusabikulu nõue 409,99 eurot. Seoses hageja põhinõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata kõrvalnõudena esitatud viivisenõue. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asja maakohtule uueks lahendamiseks. Kohus väljus esile toodud asjaolude piirest, jättis täitmata eelmenetluse ülesanded ja ei arutanud pooltega õigussuhte teisiti kvalifitseerimist võrreldes pooltega (agendileping maaklerilepingu asemel). Kohus tugines asjaolule, mille osas hageja ei saanud oma arvamust esitada. 4.
  2. Ebaõige on kohtu järeldus, et konkurentsipiirangu kokkulepe on tühine. Praeguses asjas kostjale konkurentsikeelu talumise eest makstud hüvitis on mõistlik ja hageja saab nõuda kostjalt konkurentsikeelu rikkumise eest leppetrahvi 5000 eurot. Konkurentsikeelu tasumise kohustuse eest makstava hüvitise mõistlikkuse hindamisel ei saa võrrelda agendilepingut töölepinguga. Töölepingu seadus on eriseadus, mille üheks eesmärgiks on töötaja kui töösuhtes nõrgema poole kaitse. Kostja sõlmis lepingu oma kutse- ja majandustegevuses. Kostja nõustus lepingu p-s 4.2 sätestatud tingimusega, mille järgi on igakordsest teenustasu väljamaksest 15% tasu konkurentsipiirangu kohustuse täitmise ees. See näitab makstud hüvitise mõistlikkust ning lükkab ümber kohtu järelduse tasu sümboolsuse kohta. Näiteks
  3. a detsembris makstud tasu ulatus ca 4300 euroni, mis teeb tasu suuruseks üksnes ühe kuu eest ca 645 eurot. Kui kostja oleks osutanud teenust näiteks 3 aastat, oleks kogu tasu olnud ca 23 000 eurot. Arvestades, et antud summa on mõeldud kuue lepingu lõppemisele järgneva kuu jaoks, oleks igakuine kompensatsioon ca 3800 eurot (23 000 : 6), mis ületab Eesti keskmist sissetulekut. Kostja lõpetas ise lepingu. Kui kostja oleks lepingut jätkanud, siis oleks temale makstud tasu olnud suurem. Seetõttu oli kostjal konkurentsi osutamisest hoidumise kohustus ja hageja leppetrahvinõue 5000 eurot tuleb rahuldada. 4.
  4. Kostja kasutas Leprofiti juures kinnisvaramaaklerina tegutsedes hageja kliendi JM korteriomandi vahendamisel hageja andmebaasi ja rikkus sellega lepingu p-st 3.
  5. tulenevat 5
(9)kohustust. Kostja sõlmis hageja juures töötades maaklerilepingu JM korteri müümiseks. Seejärel vahendas kostja viidatud korteri müüki ka enda uues töökohas. JM lõpetas hagejaga lepingu alles pärast kostja lahkumist uude töökohta. Hageja viitab Tallinna Ringkonnakohtu praktikale (TlnRnKo 23.11.2016, nr 2-16-4694). Poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 3.2 tulenev ärisaladuse hoidmise kohustus pidi tagama, et kostja ei saaks pärast lepingu lõppemist hageja kliente üle võtta. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ja JM on sõbrad, kuna info kliendi ja tema kinnisvara kohta oli kostjale teada tulenevalt hagejaga sõlmitud lepingu täitmisest ning väljaspool hageja ja kostja vahelist lepingut ei võinud kostja seda infot kasutada. Nagu ringkonnakohus viidatud lahendis leidis, ei ole usutav see, et klient tahtis ise hagejaga sõlmitud maakleriteenuse osutamise lepingu lõpetada ja sõlmida uue lepingu teise teenuseosutajaga, antud juhul Leprofitiga, kelle juures kostja nüüd tegutseb. Seega on kostja rikkunud lepingulist kohustust ja on kohustatud hüvitama hagejale sellega tekitatud kahju ehk saamata jäänud tulu 1050 eurot. Kuna kostja rikkus lepingut, tuleb hüvitada ka hageja kohtueelsed õigusabikulud 409,99 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-des 3.1 ja 3.4 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha lepingu liigi osas (I), seejärel analüüsib, kas hageja saab tugineda leppetrahvi kokkuleppele (II), kas hageja saab kostjalt nõuda kahju hüvitamist ärisaladuse rikkumise eest (III) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (IV). I
  3. Iseenesest on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohus kvalifitseeris pooltevahelise lepingu liigi pooltest erinevalt agendilepinguna. Maakohtu otsus lepingu kvalifitseerimisel on ka vastuoluline, sest maakohtu hinnangul pidanuks kostja olema teadlik, et konkurentsikeeld on maakleriga sõlmitavates lepingutes tavapärane. Nimetatud maakohtu sedastus viitab maaklerlepingule. Maakohtu järeldus hagi rahuldamata jätmise osas on aga õige sõltumata sellest, kas tegemist on hageja väidetud maaklerlepinguga või kohtu leitud agendilepinguga. 7.
  4. Õiguskirjanduses on agendi- ja maaklerlepingu võrdlemisel ja eristamisel leitud, et agent tegutseb käsundiandja huvides püsivalt ja see eristab agenti maaklerist, kes vahendab lepinguid ühekordselt või ka korduvalt, kuid pidevalt uuendatud ülesannete alusel. Lepingute eristamisel on oluline poolte eesmärk lepingu sõlmimisel - kui kokku lepitakse püsiv lepingute vahendamise kohustus, siis on tegemist agendilepinguga. Maaklerilepinguga on seevastu tegemist siis, kui lepitakse kokku ühe lepingu vahendamises või vahendatakse küll mitmeid lepinguid, aga eri lepingute alusel aeg-ajalt ja mitte püsivalt (

III komm

(2016), § 670, p 3.4.3). 6
(9)7.2. Konkreetse lepingu alaliigi määratlemine ei oma siinse vaidluse lahendamisel siiski määravat tähendust. Poolte vahel on lepinguline suhe, mis vastab käsunduslepingu tunnustele

§ 619

mõttes, mille kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingute puhul on käsundi täitjal konflikti vältimise ja saladuse hoidmise kohustus (

§-d 623 ja 625). Nimetatuga on hõlmatud ka ärisaladuse hoidmise kohustus. Konkurentsipiirangus võivad käsunduslepingu pooled samuti kokku leppida. II

  1. Pooled ei ole apellatsioonimenetluses seadnud kahtluse alla maakohtu järeldust, et konkurentsipiirangu kokkuleppe näol ei olnud tegemist tüüptingimusega, vaid see räägiti läbi. Kolleegium nõustub ka apellatsioonkaebuse väitega, et konkurentsipiirangu kokkulepe ei ole tühine. Samas ei väära see maakohtu järeldust hagi rahuldamata jätmise kohta. 8.
  2. Maakohus tuvastas, et leping sõlmiti tähtajatult ja kehtis ajavahemikul 29.04.2021 ̶ 03.03.
  3. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses, et kostja osutas hagejale konkurentsi, seega rikkus kostja lepingu p-st 6.3 tulenevat kohustust. Maakohus tuvastas, et sellise rikkumise puhuks olid pooled kokku leppinud lepingu p-s 6.6 leppetrahvi tasumise kohustuses 5000 euro ulatuses. 8.
  4. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse seisukoht, et kui kostja oleks jätkanud teenuse osutamist kolm aastat ja saavutanud seejuures detsembriga kui kõige suurema sissetulekuga kuuga võrreldavad tulemused, oleks tasu olnud hüpoteetiliselt mõistliku suurusega. Siinsel juhul täideti lepingut aga alla aasta ja selle jooksul kujunes kostjale makstud konkurentsikeelu talumise eest makstav tasu kokku 1751,85 euro suuruseks, mis teeb ühe kuu tasuks kuue kuu kohta 291,98 eurot.
  5. Kuigi maakohus on viidanud tasukokkuleppe ebamõistlikkusele, mis tähtajatu lepingu puhul ei ole õige, on maakohus viidanud ka hea usu põhimõtte rikkumisele. Nimetatud osas täiendab kolleegium maakohtu põhjendusi. 9.
  6. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et konkurentsipiirangu eest makstava hüvitise mõistlikkuse hindamisel ei saa käsunduslepingut võrrelda töölepinguga. Vastavad seisukohad tuleb otsuse põhjendustest välja jätta. 9.
  7. Samas on maakohus sisuliselt õigesti leidnud, et kostjale makstud tasu (kokku 1751,85 eurot ja jagatuna kuue kuu peale 291,98 eurot) konkurentsi osutamisest hoidumise eest on nii väike, et ei võimaldaks normaalset äraelamist isegi ühe kuu jooksul. 9.
  8. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (

§ 6lg 2).

Kolleegium leiab, et siinsel juhul ei saa hageja tulenevalt hea usu põhimõttest tugineda lepingu p-le 6.6, mis sätestab kostja lepingu p-st 6.3 tuleneva kohustuse rikkumisel 5000-eurose leppetrahvi maksmise kohustuse. Seda põhjusel, et makstud konkurentsitasu ei ole proportsionaalne kostja kohustusega hoiduda hagejaga konkureerimast. III 7

(9)
  1. Maakohus kvalifitseeris õigesti ja jättis põhjendatult rahuldamata hageja saamata jäänud tulu nõude 1050 euro ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et klientide andmed olid hageja andmebaasis sisalduv ärisaladus. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja klient JM oli kostja sõber. 10.
  2. Sõbra elukoha andmed on eeldatavalt inimesele teada. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust see, et JMst sai kostja klient alles pärast seda, kui kostja oli lahkunud hageja juurest ja asunud tegutsema maaklerina Leprofiti juures. Hageja ei ole väitnud, et kostja ei saanud oma sõbra andmeid muul moel kui hageja andmebaasist saada. Sellest tulenevalt ei ole hageja tõendanud kostja lepingu p-st 3.2 tuleneva kohustuse rikkumist. 10.
  3. Hageja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu praktika tsiviilasjas nr 2-16-4694 ei ole siinsel juhul asjakohane, kuna tegemist pole võrreldavate juhtumitega. Viidatud tsiviilasjas avaldas kostja ainuosanik ja juhatuse liige pärast hageja ja kostja lepingu lõppemist teise äriühingu töötajana selle kodulehel müügikuulutused nende kinnisvaraobjektide kohta, mis olid tema hallata hagejaga eelneva koostöö ajal. Siinses asjas on kostja teadnud ühe sõbra andmeid, mis sisaldusid ka hageja andmebaasis. 10.
  4. Hageja kohtueelsete õigusabikulude rahuldamise nõude aluseks saab olla

§ 115lg 1 ja § 128 lg 3.

Kuna kostja ei rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, puudub selle nõude rahuldamiseks alus ja maakohus jättis hageja nõude kostja vastu põhjendatult rahuldamata. 10.4. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus põhjendatult rahuldamata ka viivisenõude, mille õiguslikuks aluseks on

§ 113lg 1. IV 11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (Ts

MS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. 11.

  1. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb enda lepingulise esindaja kulude katteks 546 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja palub kulud välja mõista koos käibemaksuga. Kostjale on osutatud õigusteenust 3 h 30 min tunnihinnaga 130 eurot. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Kostjale osutatud õigusabiteenuse sisuks on tutvumine hageja apellatsioonkaebusega 30 min, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 2 h 30 min ja menetluskulude nimekirja koostamine 30 min. 11.
  2. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud. 11.
  3. Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ning mahtu (vastavalt ca 4 lk ja ca 2,5 lk), peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusega tutvumise, sellele vastuse koostamise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kostja poolt toodud ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks määraga 20%, on keerukust ja mahtu arvestades mõistlik. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja apellatsioonimenetluse hüvitatav menetluskulu 156 * 3 h 30 min = 468 + 78 = 546 eurot. 11.
  4. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega 8

(9)menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.