1-22-3585 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-3585 (22233000027) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri

§ 76, Vang

S § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Viktor Kuznetsov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Margus Viira taotlus Viktor Kuznetsovile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 183,00 eurot (sh 108,00 eurot materjal ja ettevalmistus, 42,00 eurot kohtuistungil osalemine, 33,00 eurot käibemaks). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Viktor Kuznetsovilt menetluskuluna riigituludesse 183,00 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr 1-22-3585 EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700039541 ning selgitus „Viktor Kuznetsov, 1-22-3585, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 26.04.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla. 2. Viru Maakohtu 22.11.2022 otsusega tunnistati V. Kuznetsov süüdi

§ 199

lg 2 p 4,6,8 - § 22 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud vangistus 2 aastat Viru Maakohtu 28.01.2022 otsuse alusel mõistetud karistusega 11 kuud 28 päeva vangistust ning mõisteti V. Kuznetsovile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Lisaks tunnistati V. Kuznetsov süüdi

§ 184

lg 1 - § 25 lg 2 - § 26 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 1 aasta 6 kuud vangistust Viru Maakohtu 28.01.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-8200 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ning mõisteti V. Kuznetsovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 4 aastat 4 kuud ja 28 päeva. V. Kuznetsovi karistuse kandmise algust arvestati alates tema kinnipidamisest 15.02.

1. Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2023 otsusega jäeti nimetatud otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Riigikohtu 09.11.2023 määrusega jäeti V. Kuznetsovi kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtulahendid jõustusid 08.11.
3. Kinnipidamisasutuses V. Kuznetsovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on V. Kuznetsov ohtlik ametnikele (risk vanglas), konkreetsele täiskasvanule/täiskasvanutele (risk ühiskonnas), vangidele (risk vanglas), avalikkusele (risk ühiskonnas) ja kõrgohtlik avalikkusele (risk vanglas). Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises tekitades valu ja kergemaid kehavigastusi ning vägivallaga ähvardamises. Oht seisneb ka üldohtlike kuritegude toimepanemises (süütamine vanglas) ja ähvardamine süütamise toimepanemisega. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav on mõjutatav teiste poolt, ta tunneb, et teda provotseeritakse kuritegu toime panema. Oht on tõenäoline, kui isik jätkab uimastite tarvitamist ja kriminaalse suhtlusringkonnaga lävimist ning kui ta on tegevusetu ja soovib saada teravaid elamusi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 76%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 66%. Lähtuvalt iseloomustuses toodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ei toeta vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks V. Kuznetsov tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Viktor Kuznetsovile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest katseaeg kuni 13.07.2026 ning käitumiskontroll 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Viktor Kuznetsovile järgmised kohustused:

§ 75lg 2 p 2

§75

lg 2 p 7 – mitte suhelda 1-22-3585 talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata v.a lähisugulased;

§ 75

lg 2 p 8 - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammis;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Juhul kui kohus peab otstarbekakas V. Kuznetsovile karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“; sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“. Kriminaalhooldusametniku arvamuse lisa kohaselt teostas 26.03.2024 kriminaalhooldusametnik Kristina Varik-Kilm elukohakontrolli aadressil xxx, et kontrollida V. Kuznetsovi, 39305073726 elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kodukülastuse teostamise tulemusena selgus, et antud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta V. Kuznetsovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve all, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu V. Kuznetsov palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, selgitades, et ta kavatseb tegeleda lapse kasvatamisega, leida töökoha. Tahaks töötada ehitusel, kuid vanglas viibides on tööd leida raske. Selgitas, et võib töötada poole kohaga. Varasemalt on töötanud abitöölisena ehitusel ning töökogemus on tal olemas. Võlgnevusi tahaks võimaluse korral maksta. Vabaduses hakkab suhtlema ainult sugulastega. Selgitas, et tal oli narkootiliste ainete sõltuvus, kuid on praegu kindel, et saaks hakkama narkootikume tarvitamata.
3. Kaitsja selgitas, et V. Kuznetsov on kandnud üle poole talle mõistetud karistusajast. Vangla iseloomustus on positiivne, v.a distsiplinaarkaristus. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks vangla ei toeta V. Kuznetsovi ennetähtaegset vabastamist. Ainukese põhjusena on olukord varasemast elust, et V. Kuznetsov on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid seda ei peaks käsitlema kui kõige olulisemat. Kaitsja leiab, et V. Kuznetsovi vabastamiseks elektroonilise valve alla on tingimused täidetud. Kaitsja leidis, et V. Kuznetsov on piisavalt elukogenud ja suudab enda elukäiku nüüdsest alates muuta. Kaitsja palus taotluse V. Kuznetsovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla rahuldada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et V. Kuznetsovi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. 9.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega 10. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korra § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. V. Kuznetsov esitas vabanemisejärgseks aadressiks xxx. Korteri omanik on 1-22-3585 andnud oma nõusoleku elektroonilise valve rakendamiseks nimetatud elukohas. Kodukülastusel on välja selgitatud, et antud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed eeldused V. Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 11.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et V. Kuznetsov on vanglas motiveeritud töötama, on töötanud xxx ning hetkel töötab xxx. 29.01.2024 alustas V. Kuznetsov vanglas riigikeele tasemeõppes A1 tasemel. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub ametnikesse positiivselt. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).
4. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et V. Kuznetsovile on 16.20.2023 määratud distsiplinaarkaristus seoses allumatusega. Distsiplinaarkaristus on määratud, kuna isik jagas kaaskinnipeetavatele liiga palju kisselli olenemata antud suulistest juhistest. Kohtu hinnangul ei ole tegu raske rikkumisega, kuid ometi annab see olulise hinnangu, et kinnipeetava hoiakute kohta ning näitab, et V. Kuznetsovile valmistab kindlate reeglite järgimine raskusi ka range järelevalve all. Eeltoodu tõttu iseloomustab distsiplinaarkaristus V. Kuznetsovi käitumist vangistuses negatiivselt. Isiku elutingimused
5. Vangla iseloomustusest nähtuvalt asub V. Kuznetsov tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elama oma õele kuuluvasse korterisse, mis asub aadressil xxx. Korteris elavad lisaks õele veel ka ema, õe poeg ja vend. Korter on 3-toaline ning kõik eluks vajalik on olemas. Korteriomanik ning korteris elavad sugulased on andnud kirjaliku nõusoleku 1-22-3585 elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks.
6. V. Kuznetsov on Viru Vanglas lõpetanud xxx. Kinnipeetav on motiveeritud omandama riigikeelt. Alustas 29.01.2024 vanglas riigikeele tasemeõppes A1 tasemele. Töö ja majandusliku toimetuleku kohta on vangla iseloomustuses märgitud, et V. Kuznetsovile on määratud xxx. Kinnipeetava enda sõnul tegi ta väljas olles juhutöid, kuid ei olnud püsivat töökohta. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvustuse 10.04.2024 päringust nähtub, et isikul on maksmata nõudeid 14 282 euro ulatuses ning vabanemisfondis on hoiustatud 72,45 eurot.
7. Kinnipeetaval on vennad, kes kõik on kriminaalkorras karistatud ning õed, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Ühe vennaga, kes elab samuti õele kuuluvas korteris, on toime pannud ka kuritegusid. Emaga suhtlevad tihti, helistavad regulaarselt. V. Kuznetsov on sooritanud kuritegusid varasemalt korduvalt grupis, seega on tema suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. On sooritanud kuritegusid teiste isikute survel ja mõjutusel.
8. Kohtu hinnangul isiku elutingimused ei toeta V. Kuznetsovi vabastamist. Talle on küll garanteeritud riigipoolne xxx ja tal on olemas elukoht, kuhu on võimalik elektroonilist valvet kohaldada, kuid isiku toimetulekut vabaduses mõjutavad suured võlgnevused. Vabastamise võimalikud tagajärjed
9. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
10. Vangla ja prokuratuur on vabastamise vastu. Prokuratuuri seisukoht pole kommenteerimisväärne, kuna sellel polegi põhjendusi. Vangla hinnangu kohaselt seisneb oht füüsilise vägivalla kasutamises tekitades valu ja kergemaid kehavigastusi ning vägivallaga ähvardamises. Oht seisneb ka üldohtlike kuritegude toimepanemises (süütamine vanglas) ja ähvardamine süütamise toimepanemisega. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav on mõjutatav teiste poolt, ta tunneb, et teda provotseeritakse kuritegu toime panema. Oht on tõenäoline, kui isik jätkab uimastite tarvitamist ja kriminaalse suhtlusringkonnaga lävimist ning kui ta on tegevusetu ja soovib saada teravaid elamusi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 76%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 66%. Kohtu jaoks on vangla „ohtlikkuse“ hinnang paljasõnaline ning ebaveenev nagu ka protsentuaalsed ohuhinnangud. Siinkohal ei korda kohus täies mahus üle Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 nimetatud põhjendusi, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Ennekõike pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Selleta aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. Samas lahendis rõhutab Riigikohus, et enne isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmist tuleb ka kaaluda põhjalikult, kuidas oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega, millist mõttekäiku vangla hinnangust ei nähtu.
11. Vangla iseloomustuses märgitakse, et V. Kuznetsovi on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, kõik karistused on kehtivad. Vanglas viibib kolmandat korda. Kinnipeetavat on karistatud varasemalt eriliigiliste (vara-, isiku-, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike) kuritegude toimepanemise eest. Sooritanud kuritegusid nii impulsiivselt kui ka etteplaneerides. Viimane süüdimõistmine on kaasaaitamine võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, suures ulatuses ja korduvalt ning narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse, mida ei saanud süüteo eseme kõlbmatuse tõttu lõpule viia. Mõlemad kuriteo episoodid olid etteplaneeritud. Kuritegude sooritamise soodusteguriks on uimastite kuritarvitamine, majandusliku kasu 1-22-3585 saamine ja grupi mõju. Varasemate kuritegude puhul on soodusteguriks olnud ka seiklushimu ja impulsiivsus.
12. Kohus peab oluliseks sõltuvusainete tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi V. Kuznetsovi õiguskuulekale käitumisele. Tuleb arvestada sellega, et narkootiliste ainete tarvitamine on olnud V. Kuznetsovi puhul õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Vangla meditsiiniosakonna info kohaselt puudub sõltuvuse diagnoos. Samuti on tähelepanuväärne, et süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt mõisteti V. Kuznetsov süüdi narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse, mida ei saanud süüteo eseme kõlbmatuse tõttu lõpule viia. V. Kuznetsovi käitumisaktid annavad aluse arvata, et isiku poolt toime pandud kuriteod on tihedalt seotud isiku narkootiliste ainete tarvitamise harjumusega. Kohtu hinnangul on V. Kuznetsovi puhul narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine äärmiselt oluline. Kohtuistungil on V. Kuznetsov selgitanud, et ei hakka enam narkootilisi aineid tarvitama, kuid ei täpsustanud, milliste abistavaid meetmeid kavatseb ta kasutada. Kuivõrd on alust arvata, et isikul endal puudub ettekujutus, kuidas vältida narkootiliste ainetega kokkupuuteid, siis puudub kohtul veendumus, et V. Kuznetsov on motiveeritud enda käitumist muutma. Samuti ei ole V. Kuznetsov läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille käigus on võimalik tõsta teadlikkus enda probleemidest, riskikohtadest ja valikuvõimalustest. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine on planeeritud
13. aastal. Kohtu hinnangul on negatiivne, et isikul ei ole teadmisi sõltuvusainete tarvitamisega seonduvate probleemide kohta ning leiab, et sõltuvusainete tarvitamisest tulenev risk on suur.
14. Mis puudutab majanduslikke väljavaateid, siis vajab märkimist, et V. Kuznetsovil on xxx. Kohtuistungil on V. Kuznetsov selgitanud, et soovib leida enda võimetele sobiva töökoha ning siiski asuda vabaduses poole kohaga tööle. Varasemalt on V. Kuznetsov teinud juhutöid, kuid ei ole omanud püsivat töökohta. Seejuures on kohtu hinnangul oluline välja tuua, et isikul puuduvad pikaajalised töökogemused vabaduses ning varasemalt on V. Kuznetsovi korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning narkootiliste või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse oli seotud majandusliku kasu saamise eesmärgiga. Seega on V. Kuznetsovi kuritegelik käitumine tihedalt seotud tema majandusliku olukorra parandamise sooviga. Kohtuistungil on V. Kuznetsov selgitanud, et tal on võimalik elatuda xxx ja otsida endale töökoht. Kohtu kõhklusi tööle asumise osas kinnitab see, et isikul on vähene töökogemus ja tema tervislikule seisundile vastava töökoha leidmine võib olla raskendatud. Lisaks leiab kohus, et V. Kuznetsovi majanduslikku olukorda mõjutab negatiivselt maksmata nõuete hulk summas 14 282 eurot. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et V. Kuznetsovi majanduslikust olukorrast tulenev risk on suur ning ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.
15. Kohus peab oluliseks peatuda ka isiku lähedastel ja lastel. V. Kuznetsov on rõhutanud kohtuistungil, et tema lähedased toetavad teda. Lisaks on V. Kuznetsov kohtuistungil rõhutanud, et soovib vabaduses tegeleda oma lapse kasvatamisega, kes on praegu kolmeaastane. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik on seadnud endale realistlikud eesmärgid lapsega suhtlemiseks. Ometi leiab kohus, et lapse olemasolu ja temaga suhtlemise soovi ei saa üle tähtsustada, kuna isikul olid laps olemas juba enne kuritegude toimepanemist ning isaks olemine ei takistanud isikut kuritegusid toimepanemast.
16. Kõike eeltoodut arvestades ei tekita V. Kuznetsovi käitumine vangistuses ja vabastamise võimalikud tagajärjed kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
17. Kohtuistungil osales kinnipeetava V. Kuznetsovi kaitsjana määratud korras kaitsja M. Viira. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 183,00 eurot. Vastavalt KrMS § 1-22-3585 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu V. Kuznetsovilt välja mõista. Kohus leiab, et V. Kuznetsovile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
18. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu V. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik