← Eesti

1-23-4538/59

1-23-4538 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4538 Kohtukoosseis Eesistuja Inna Ombler, liikmed Elina Elkind ja Janika Kallin Kriminaalasi Armens Večelsi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
  2. detsembri 2023 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav kaitsja Rünno Roosmaa, süüdistatav Armens Večels ja ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo Prokurör Helga Aadamsoo Süüdistatav Kaitsja Armens Večels, isikukood 090696-10909, kodakondsus Läti Vabariik, XXX, emakeel vene keel, XXX, Eesti Vabariigis karistamata, Läti Vabariigi Riia linna Pardugava kohtu 15.05.2020 otsusega karistatud kriminaalseadustiku § 177 lg 3 järgi 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat ja 8 kuud. Vandeadvokaat Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON
  3. Jätta Pärnu Maakohtu
  4. detsembri 2023 otsus Armens Večelsi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 184 lg 1 järgi muutmata.
  5. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri apellatsioonid jätta rahuldamata.
  6. Määrata kaitsja Rünno Roosmaa poolt Armens Večelsile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Roosmaa makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 219, 60 eurot. Mõista riigi õigusabi kulu Eesti Vabariigi kasuks välja Armens Večelsilt. 1/9 1-23-4538 Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Pärnu Maakohtu 8.12.2023 otsusega (terviktekst 21.12.2023) üldmenetluses mõisteti A. Večels süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 6 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks arvestati 10.04.2023 kahtlustatavana kinnipidamisest. Lisakaristusena kohaldati A. Večelsile KarS § 54 lg 1, 3 alusel Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 6 aastaks. Kohtuotsuse jõustumisel otsustati konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel A. Večelsi mootorsõiduk Audi A6 koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega.
  8. Maakohus tegi konfiskeerimise otsustuse ekspertiisiobjekti – narkootilise aine kohta KarS § 191 alusel, mis tuleb jätta ekspertiisiasutusele õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks, samuti tegi kohu otsustused menetluskulude ja asitõendite kohta.
  9. A. Večels anti kohtu alla ja tunnistati KarS § 184 lg 1 alusel süüdi suures koguses narkootiliste ainete protonitaseeni ja alprasolaami ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes kokkuvõtvalt järgmises. A. Večels sai enda valdusesse protonitaseeni sisaldava pulbrilise aine, massiga 2000 grammi (11% protonitaseeni sisaldusega), mis sisaldas 220 grammi narkootilist ainet protonitaseeni ning valdas ja vedas seda 10.04.2023 kell 17:42:31 Jäärja piiripunkti kaudu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki sõiduautoga Audi A6 (Läti Vabariigi registreerimismärgiga XXXXXX), peidetuna sõiduki salongi tagaistme põrandal jalamattide alla mitmekordselt kilesse ja plastikaatkottidesse ja fooliumkoti pakituna ja teibiga mähituna, kuni 10.04.2023 kella 18.20-ni, mil sõiduk Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Reiu külas, Reiu tee bussipeatuses peatati ja narkootiline aine Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Lisaks protonitaseenile valdas ja vedas A. Večels oma taskus fooliumpaberi sees ühte helesinist ovaalset tabletti massiga 0,13 grammi, mis sisaldas alprasolaami, mille protsendilist sisaldust ei määratud.
  10. Maakohtu hinnangul leidis KarS § 184 lg 1 järgi A. Večelsile süüks arvatu tõendamist. Süüdistatav oli teadlik, et käitleb ebaseaduslikult 2 kilogrammi ehk suures koguses heroiinilaadset narkootilist ainet, kuid tõendamist ei leidnud süüdistatava teadmine, et narkootiline aine puhul oli tegu protonitaseeniga. Karistuse mõistmisel hindas kohus süüdistatava süü keskmisest suuremaks lähtuvalt narkootilise aine kogusest, süüdistatava initsiatiivist, teo piiriülesusest, süüd raskendavast omakasu motiivist, kergendava asjaoluna arvestas kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja ennast süüstavate ütluste andmist. Kohus pidas põhjendatuks kohaldada lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga ja konfiskeerida süüdistatavale kuuluva mootorsõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi. APELLATSIOONID Kaitsja apellatsioon
  11. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni A. Večelsile kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, süüdistatava õigeks mõistmist ja vahi alt vabastamist, menetluskulude jätmist riigi kanda ja SKHS alusel hüvitise mõistmist seadusliku aluseta kinnipidamise eest alates 10.04.
  12. Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsuse osaliselt A. Večelsile mõistetud karistuse osas ja lühendada vangistus sanktsiooni alammäära lähedaseks. 2/9 1-23-4538
  13. Kaitsja heidab ette maakohtu otsuses ära võetud narkootilise aine koguse jälgimatust. Maakohus on vastanud kaitsja tõstatatud väidetele aine massi jälgimatuse osas nii napi põhjendusega, et seda ei saa pidada ammendavaks, sest järelduse kujunemine ei ole loogiliselt jälgitav.
  14. Süüdistatavale on esitatud süüdistus narkootilise aine protonitaseeni käitlemises, mis kuulus 10.04.2023 seisuga narkootiliste ainete nimekirja isotonitaseeni isomeerina ja on alates 04.09.2023 kantud viidatud I nimekirja protonitaseenina. Süüdistus esitati ajal, kui protonitaseen ei kuulunud veel I nimekirja. Kohus ei ole aine olemuses järjekindel, leides, et tõendamist leidis süüdistatava teadlikkus, et ta vedas 2 kilogrammi heroiinilaadset narkootilist ainet. Heroiinilaadset ainet narkootiliste ainete nimekirja Lisas 1 ei esine. Teiseliigilise ainega seostamise osas on kaitsjale otsus jälgimatu. Arvestades, et protonitaseeni ega heroiinilaadset ainet 10.04.2023 seisuga narkootiliste ainete nimekirjade lisas I ei olnud nimetatud, tuleb lugeda esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi põhjendamatuks.
  15. Kohtu viidatud kergendaval asjaolul KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses on sedavõrd eriline osa, aga kohus on arvestanud sellega liig vähe karistuse kujundamisel. Samuti ei esine süüdistatava teos mis iganes kahjulikke tagajärgi. Nõus ei saa olla, et invaliidist poja Timuriga seonduvat ei arvestatud karistuse mõistmisel, sest KarS § 57 lg 2 annab võimaluse arvestada § 57 lg-s 1 nimetamata asjaoludega, mis puudutavad isikut iseloomustavat teavet. Lapsinvaliidist poeg vajab tavapärasemast suuremat tähelepanu, mille osutamine vanglast on praktiliselt nullilähedane. Asja tehiolud ja kergendavad asjaolud on piisavad, et mõista karistus miinimumi lähedases määras. Süüdistatava apellatsioon
  16. Süüdistatav A. Večels taotleb kergendada temale KarS § 184 lg 1 järgi maakohtu otsusega mõistetud karistust, sest tunnistab oma süüd ja väga kahetseb teo toimepanemist. Ta ei teadnud, et tema valduses on nii tugeva toimega narkootiline aine, vaid arvas, et see on narkootiline aine, mis võimaldab inimestel vähendada narkootilise aine doose. Saab aru, et rikkus seadust ja peab saama karistuse, kuid palub kergemat karistust, sest teda karistatakse Eesti Vabariigis esimest korda, tal on töö olemas ja tahab elada tavalist elu ja tal on armastav pere, sh ema ja poeg, kes vajab isa. Süüdistatav täpsustab, et
  17. aasta Läti Vabariigi kohtuotsusega mõistetud teod pani toime enne poja olemasolu, kriminaalasi oli tema vastu
  18. aastal. Lisaks palub süüdistatav võimalust edaspidi kanda karistust Läti Vabariigis. Prokuröri apellatsioon
  19. Prokurör leiab, et Pärnu Maakohus on selgete ja arusaadavate põhjendustega seadusliku kohtuotsusega mõistnud A. Večelsi süüdi KarS § 184 lg 1 järgi. Samas ei vasta maakohtu mõistetud karistus ehk vangistuse pikkus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule, süü suurusele ja karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele. Prokurör taotleb tühistada maakohtu otsuse süüdistatavale mõistetud põhi- ja lisakaristuse osas ja mõista talle karistuseks 10 aastat vangistust ja lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks.
  20. Nõustuda ei saa, et süüdistatavat karistati napilt sanktsiooni keskmist ületavas määras. Süü suuruse hindamise oluliseks lähtepunktiks on käideldud narkootilise aine kogus ja süü suurust mõjutab rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub ohustatud isikute arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest. Kohus pole arvestanud ohustatud isikute arvu ja aine ohtlikkust. Protonitaseen, heroiin ja heroiinilaadne aine on inimesele kahjulikud ja kujutavad ohtu rahvatervisele. 3/9 1-23-4538 Süüdistatava käideldud protonitaseen on ülikange nitaseenide ainerühmakuuluv sünteetiline opioid, mida on lihtne üledoseerida. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 0,00021-0,001 grammist protonitaseenist. Süüdistatava käideldud 2 kg pakis olnud 220 grammist piisanuks narkojoobe tekitamiseks enam kui 8 miljonile inimesele. Nt Harju Maakohus mõistis otsusega nr 1-23-5419 välisriigi kodanikule protonitaseeni käitlemise eest (arutatava asjaga võrreldes väiksema koguse eest) 8 aastat vangistust ja lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 10 aastaks.
  21. Süüdistatav on andnud selle kohta, mis ainega on tegemist, ajas muutuvaid ütlusi, nt et tegemist oli heroiini sarnase ainega; et tegemist oli ravimitega; et ei teadnud täpselt, mis pakendis on; et tegemist on heroiini aseainega, mis on sünteetiline opioid. Seega eeldas süüdistatav igasugust narkootilist ainet, sh protoniaseeni, mis on sünteetiline opioid. Ka heroiin on äärmiselt ohtlik narkootiline aine, mis tekitab tugeva sõltuvuse ja aine ohtlikkust ei saa karistuse mõistmisel jätta tähelepanuta. Süüdistatav „otsis tööd“ Telegrammi grupis, eeldades täpselt määratlemata narkootilise aine vedamist, ta tarvitab ka ise 3-4 aastat narkootikume.
  22. Süüdistatava puhul ei esine kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, sest on alust kahelda tema kahetsuse siiruses. Kuriteo tunnistamine ei ole alati kergendav asjaolu, mida tuleks kindlasti arvestada karistuse mõistmisel. Süüdistatava soov oli kohtu silmis vähendada oma kuritegelikku rolli, aga ta pole puhtsüdamlikult kahetsenud, sest kahetsus peaks kajastuma süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes ja olema siiras. A. Večels andis eeluurimisel ja kohtus erinevaid ütlusi aine ja selle omandamise ja vedamise asjaolude kohta. Objektiivne olukord ei näita süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, võttes arvesse tema käitumist ja hoiakuid menetluses, ei oma see karistust kergendavat mõju.
  23. Eripreventiivsete kaalutluste osas on maakohus küll välja toonud süüdistatava varasema karistatuse, et ta on uue kuriteo toime pannud vaid loetud kuud pärast eelmise tingimusliku karistuse kandmiselt vabanemist. Seda asjaolu ei ole aga õigesti karistuse mõistmisel arvesse võetud ja varasem karistus ei ole seega eripreventiivset eesmärki täitnud. Üldpreventsiooni seisukohalt peab rahvatervisevastase kuriteo eest mõistetav karistus olema karm ja andma ühiskonnale selge signaali, et niisugust käitumist otsustavalt ja rangeilmal võimalikul viisil taunitakse. Süüdistatava käitumist mingiligi määral õigustavad või süüd vähendavad asjaolud puuduvad täielikult.
  24. Lisakaristus ei vasta süüdistatava süüle. Tegemist on esimese astme kuriteoga ja ühiskonna kaitseks peab rakendama maksimaalseid abinõusid. Tegemist on korduvkurjategija riigipiiriülese kuriteoga. Seega tuleb kohaldada maksimaalses määras lisakaristust ja mõista maksimaalses määras vangistus. PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONIDELE
  25. Kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja väide aine koguse jälgimatusest on väär. Maakohus on selgitanud kaitsja väidetele vastates, et ekspertiisiasutusse saabus aine pakendatult, aga ekspertiisi käigus uuriti ja kaaluti ainet ilma pakendite kaaluta, millest tuleneb kaalumisel koguste vahe. Õige pole kaitsja väide, et protonitaseen ei kuulunud Lisa 1 I nimekirja. Maakohus tõi välja, et tegu on isotonitaseeni isomeeriga ja narkootilised ained on nimekirjas loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid, soolad ja nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Asjakohatu on kaitsja väide, et kohus pole aine olemuses järjekindel, mõistes süüdistatava süüdi teiseliigilises aines, milles süüdistust ei esitatud. Heroiin on 4/9 1-23-4538 poolsünteetiline opioid nagu nitaseenid, mis on tugevatoimelised sünteetilised opioidid. Aine andis kiirtestil positiivse tulemuse heroiinile.
  26. Kaitsja viitab KarS § 56 lg 2 kaudu võimalusele lugeda kergendavaks ka seaduses loetlemata asjaolusid, kuid süüle vastava karistuse raskust ei saa mõjutada kogutud tõendite liigid ega nende hulk. Maakohus on muu hulgas hinnanud lapse olemasolu ja puude küsimust, seega on aluseta kaitsja etteheide, et maakohus jättis iseloomustavad tõendid tähelepanuta. Kaitsja märgib vääralt, et maakohus pidanuks süü suuruse hindamisel arvestama lapse invaliidsusega, sest süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda teo asjaoludest, millega lapse tervislik seisund pole puutumuses. Laps oli süüdistataval olemas juba enne sellele kuriteole asumist. Kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
  27. Süüdistatavaga ei saa nõustuda, et mõistetud karistust tuleks vähendada. Kohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõigi asjaoludega, mida süüdistatav nimetab. Tähendust ei oma süüdistatava väide, et Lätis mõisteti ta süüdi kuriteos, mille pani toime enne last, kes sündis 21.07.
  28. Kohtus süüdistatav kinnitas, et pani toime teod, kui elukaaslane oli rase (vt Riia Linnakohtu otsus). Mõju ei avalda ka asjaolu, et teda ei ole Eestis karistatud, teda on karistatud Euroopa Liidus, millega tuleb arvestada. Süüdistatava taotlust kanda karistust Läti Vabariigis saab lahendada peale kohtuotsuse jõustumist taotluse esitamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  29. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsusega, kohtutoimiku materjalidega ning apellatsioonide ja prokuratuuri kirjaliku vastusega on seisukohal, et Pärnu Maakohtu 8.12.2023 otsuse tühistamiseks ja apellatsioonide rahuldamiseks alust ei ole.
  30. Esmalt märgib kohtukolleegium, et nõustub suuremas osas maakohtu tõendite analüüsi ja järeldustega. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata, kuid vastab apellantide poolt tõstatatud küsimustele. I
  31. Kohtukolleegium ei soostu kaitsjaga, et maakohtu otsuses ei ole jälgitavalt ja piisavate põhjendustega käsitletud 10.04.2023 süüdistatava sõidukist, Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX, leitud ja ära võetud narkootilise aine kogusega seonduvat. Kaitsja poolt kohtuvaidlustes tõstatatud väited narkootilise aine koguse jälgimatusest on maakohtu otsuses nõustumisväärsete põhjendustega kummutatud. Esimese astme kohtus uuritud ja otsuses käsitletud 10.04.2023 läbivaatuse aktist ja sellele lisatud fototabelitest ilmnevalt kaalus sõidukist leitud aine koos mitmekihilise pakendite materjaliga kokku 2195,3 grammi (I kd, tl-d 36-43). 13.04.2023 ekspertiisiaktist 23E-AN0527 nähtuvalt kaalus kõnealune aine ilma pakenditeta 2000 grammi (sisaldades 11% protonitaseeni ehk kokku 220 grammi, I kd, tl-d 46-49). Järelikult on kaitsja etteheited maakohtule ainetud.
  32. Kolleegium ei jaga kaitsja arvamust, et A. Večels tuleks KarS § 184 lg 1 järgi õigeks mõista põhjusel, et süüdistuse esitamise aja seisuga 10.04.2023 ei kuulunud protonitaseen veel narkootiliste ainete I nimekirja ja heroiinilaadset ainet nimekirja lisas ei ole. Kaitsja jätab tähelepanuta, et protonitaseen kuulus süüdistuse esitamise ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 31 lg 1 ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja isotonitaseeni isomeerina. Maakohtu otsuses on asjakohaselt toodud välja, et 5/9 1-23-4538 narkootiliste ja psühhotroopsete ainetena käsitatakse NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud aineid ning muu hulgas ka nende ainete isomeere. Seega on A. Večelsile õigesti süüks arvatud KarS § 184 lg 1 järgi narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses. Asjaolu, et protonitaseen kanti alates 4.09.2023 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, ei ole süüdistatava teole antava karistusõigusliku hinnangu seisukohalt oluline.
  33. Kaitsja väide, et maakohus ei ole narkootilise aine olemuses järjekindel, on ainetu. Maakohtu otsuses kajastatud põhjendustest ilmneb arusaadavalt ja jälgitavalt, miks saab uuritud tõendikogumi alusel jõuda järeldusele, et A. Večels oli teadlik, et käitleb ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet eesmärgiga teenida tulu. Kõnealuse asjaolu tuvastatust maakohtu otsuses ei ole vaidlustanud kaitsja ega süüdistatav Kolleegium nendib, et maakohus asus seisukohale, et uuritud tõenditega ei leidnud tuvastamist, et A. Večels oli teadlik, et tema poolt käideldav ehk Läti Vabariigist Eesti Vabariiki müügiks veetav suures koguses narkootiline aine on protonitaseen. Tõlgendades sisuliselt kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks, asus maakohus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et A. Večels oli teadlik, et käideldav suures koguses 2 kilogrammi narkootilist ainet on heroiin/heroiinilaadne aine. Heroiin kuulub samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega jääb tagajärjetuks kaitsja taotlus tühistada maakohtu otsus A. Večelsi KarS § 184 lg 1 järgi süüdimõistmises.
  34. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavale mõistetud karistuse osas, paludes mõista karistuse miinimumi lähedases määras. Kolleegiumi hinnangul ei tingi apellandi argumendid süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamist. Väide, et süüdistatava tegu ei põhjustanud kahjulikke tagajärgi, on asjakohatu. KarS §-s 184 sätestatud süüteokoosseis kaitseb õigushüvena rahvatervist ega ole suunatud konkreetsete isikute elu ja tervise kaitsele. Tegemist on abstraktse ohudeliktiga, mis ohustab rahvatervist sõltumata konkreetsete isikute elu ja tervise reaalsest ohustamisest või kahjustamisest. Kolleegium ei jaga kaitsja arvamust, et maakohus ei arvestanud piisavalt KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud kergendava asjaoluga. A. Večelsile karistust mõistes on maakohus arvestanud kõigi KarS § 56 lg-s 1 ettenähtud asjaoludega. Kaitsja jätab tähelepanuta, et kergendava asjaolu kõrval leidis tuvastamist ka süüdistatava süüd suurendav karistust raskendav asjaolu ehk omakasu motiiv. Mõistetavat karistust vaagides hindas maakohus A. Večelsi süü suuruse keskmisest suuremaks arvestades ka käideldud aine suure kogust, käitlemisteo piiriülesust ja süüdistatava initsiatiivikust teo toimepanemisel. Kokkuvõtvalt saab pidada põhjendatuks maakohtu otsustust mõista A. Večelsile karistuseks 6 aasta pikkune vangistus, mis ületab veidi sanktsiooni keskmist määra ehk 5,5 aastat.
  35. Paika ei pea kaitsja väide, et kohus jättis arvestamata kaitsja esitatud süüdistatava alaealist last puudutava teabe. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud iseloomustavate tõenditena andmeid A. Večelsi alaealise lapse ja tema puude kohta. Kolleegium jagab maakohtu põhjendusi ja seisukohta, et arutataval juhul ei ole lapsega seonduv teave aluseks süüdistatavale kergema karistuse mõistmiseks. Kolleegiumi hinnangul puudub alus käsitada lapse kohta esitatut KarS § 57 lg 2 tähenduses sellise süüdlase isikut iseloomustava asjaoluna, mis annaks aluse vähendada mõistetud karistust. II
  36. Süüdistatav A. Večels vaidlustab omakäelises apellatsioonis maakohtu otsust mõistetud karistuse osas, paludes seda kergendada. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonis väljatoodu alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Süüdistatava nimetatud asjaolusid on maakohus karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud, sh arvestas maakohus karistust kergendava asjaoluna seda, et A. Večels tunnistab oma süüd ja kahetseb teo toimepanemist. Maakohus arvestas süü suuruse hindamisel sellegagi, et tuvastamist ei leidnud süüdistatava teadmine, et tema poolt ebaseaduslikult käideldav suures koguses narkootiline aine on väga tugeva toimega protonitaseen, 6/9 1-23-4538 millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 5,5 miljonile inimesele. Süüdistatava väide, et teda karistatakse Eesti Vabariigis esimest korda, ei ole samuti aluseks mõistetud vangistuse vähendamiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel põhjendatult arvestanud, et süüdistatavat on 15.05.2020 Läti Vabariigi Riia linna Pardugava kohtu otsusega karistatud kelmuse toimepanemises ning praeguse kohtuasja esemeks oleva kuriteo pani ta toime juba mõni kuu pärast eelmise otsusega mõistetud tingimusliku karistuse kandmiselt vabanemist. Seda, et süüdistatava alaealist last puudutav teave ei anna alust karistuse kergendamiseks, selgitas ringkonnakohus eelnevalt kaitsja väidetele vastates. Asjakohatu on süüdistatava täpsustus, et Läti Vabariigis toime pandud kuritegu leidis aset enne lapse olemasolu. Toimiku materjalidest, sh süüdistatava enese maakohtus antud ütlustest nähtuvalt, karistati teda Läti Vabariigis kelmuse toimepanemises, mis leidis aset ajal, mil süüdistatava toonane elukaaslane oli lapseootel. Viimaks märgib kolleegium, et süüdistatava taotlus võimaldada jätkata mõistetud karistuse kandmist Läti Vabariigis ei kuulu lahendamisele apellatsioonimenetluses. III
  37. Prokurör taotleb tühistada maakohtu otsus A. Večelsile mõistetud põhi- ja lisakaristuse osas ja mõista süüdistatavale KarS § 184 lg 1 järgi karistuseks 10 aastat vangistust ning lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. Kolleegium ei nõustu prokuröriga, et maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud põhi- ja lisakaristus ei vasta süü suurusele, süüdimõistetu isikule ja karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele. Riigikohtu praktika kohaselt saab maakohtu mõistetud karistuse tühistamise aluseks olla selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, millel on olnud vahetu toime maakohtu siseveendumuse kujunemisele ja mis on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Muu hulgas on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega tegemist juhul, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide kohaldamisel kaalutlusvea (vt RKKKo 1-19-4150, p-d 27-28). Ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on A. Večelsile karistust ja põhikaristust mõistes arvestanud kõigi KarS § 56 lg-s 1 ettenähtud asjaoludega ega ole teinud karistuse mõistmisel vigu.
  38. Prokuröriga saab nõustuda, et süü suuruse hindamisel tuleb arvestada muu hulgas käideldud narkootilise aine kogust ja rahvatervise ohustamise määra. Päri ei saa aga olla prokuröri arvamusega, et maakohus jättis praegusel juhul kõnealused asjaolud arvestamata. Kuigi prokurör märgib apellatsioonis põgusalt, et heroiin ja protonitaseen kujutavad kahjulike ainetena ohtu rahvatervisele, on apellandi keskseks argumendiks mõistetud vangistuse tähtaja pikendamiseks ja lisakaristuse suurendamiseks käideldud protonitaseeni ohtlikkus. Apellant toonitab, et süüdistatava käideldud 2 kilogrammise narkootilise aine pakendis olnud 220 grammist piisanuks narkojoobe tekitamiseks miljonitele inimestele ning viitab Harju Maakohtu
  39. aasta kokkuleppemenetluse otsusele nr 1-23-5419, millega välisriigi kodanikku karistati väiksema koguse protonitaseeni käitlemise eest 8 aasta pikkuse vangistuse ja 10 aasta pikkuse lisakaristusega. Prokuröri arvates pidi süüdistatav eeldama süüdistatav, et käitleb igasugust ainet, sh protonitaseeni, mis on sünteetiline opioid.
  40. Kolleegium tõdeb, et apellatsioonis kirjapandust nähtuvalt on prokurör seisukohal, et Pärnu Maakohus on selgete ja arusaadavate põhjendustega mõistnud seadusliku kohtuotsusega A. Večelsi süüdi KarS § 184 lg 1 järgi. Sellest tulenevalt taotleb prokuratuur maakohtu otsuse tühistamist KrMS § 338 p 4 alusel vaid süüdistatavale mõistetud karistuse ja lisakaristuse tähtaja osas. Apellatsioonis ei vaidlustata maakohtu otsuse põhjendusi ja järeldust, mille kohaselt ei leidnud uuritud tõenditega tuvastamist, et A. Večels oli teadlik, et käitleb süüdistuses nimetatud protonitaseeni. Maakohtu arvates ei kummutanud prokuratuuri esitatud tõendid süüdistatava väiteid, et ta käitles enda arvates ebaseaduslikult suures koguses heroiinilaadset narkootilist ainet (otsuse p 4.3). Karistuse mõistmisel põhjendas maakohus prokuröri taotletud 10 aasta pikkuse 7/9 1-23-4538 vangistusega mittenõustumist muu hulgas tõigaga, et prokurör lähtus A. Večelsi süü suurusele hinnangut andes eeskätt protonitaseeni ohtlikkusest, kuid kohus saab tugineda süü suuruse hindamisel tõendamist leidnud asjaoludele (otsuse p 4.2). KrMS § 331 lg-st 2 tulenevalt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Järelikult saab A. Večelsile mõistetud karistuse seaduslikkust hinnates lähtuda süü suuruse hindamisel maakohtu otsusega tuvastatud faktilistest asjaoludest, mida prokurör pole ka vaidlustanud. Asjakohatu on seega ka prokuröri viide Harju Maakohtu kokkuleppemenetluse otsusega nr 1-23-5419 protonitaseeni käitlemise eest mõistetud karistusele. Ringkonnakohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et esimese astme kohus on süüteo asjaolusid ja omakasu motiivi arvestades, hinnanud süüdistatava süü põhjendatult keskmisest suuremaks, soostumata samas prokuröri taotletud sanktsioonimääraga.
  41. Kolleegium ei jaga prokuröri arvamust, et maakohus luges ekslikult A. Večelsi süüd kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamliku kahetsuse ja ennast süüstavate ütluste andmise. Prokuröri arvates ei saa süüdistatava kahetsust pidada siiraks, sest ta andis kohtueelsel menetlusel ja kohtus erinevaid ütlusi narkootilise aine käitlemise asjaolude kohta. Apellant jätab tähelepanuta, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei eelda puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus arusaadavalt põhjendanud, mille alusel kujunes kohtul veendumus, et puudub alus kahelda A. Večelsi poolt kohtumenetluse kestel korduvalt avaldatud kahetsuse siiruses. Kolleegium ei soostu prokuröriga, et süüdistatava käitumine ja hoiak menetluses ei näita süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, sest süüdistatav tunnistas suures osas kuriteo toimepanemist ja andis selle kohta ka ennast süüstavaid ütlusi.
  42. Prokurör märgib apellatsioonis, et kuigi maakohus on eripreventiivsete kaalutluste osas välja toonud süüdistatava varasema karistatuse, ei ole seda karistuse mõistmisel õigesti arvesse võetud, mistõttu varasem karistus ei ole eripreventiivset eesmärki täitnud. Kolleegium nendib, et prokurör ei ole põhjendanud, millisel õigel viisil pidanuks maakohus varasemat karistust arvesse võtma või milles seisneb maakohtu eksimus. Otsusest nähtuvalt võttis maakohus karistuse mõistmisel arvesse, et A. Večels pani menetletava asja esemeks oleva kuriteo toime mõni kuu pärast tingimusliku karistuse kandmiselt vabanemist. Kolleegiumi arvates jääb praegusel juhul paljasõnaliseks ja deklaratiivseks seegi apellandi väide, et mõistetav karistus peaks andma ühiskonnale selge signaali, et rahvatervisevastast kuritegu taunitakse rangeimal võimalikul viisil, sest karistuse mõistmisel on maakohus kõnealust asjaolu arvestanud. Silmas pidades maakohtu tuvastatud kergendavat asjaolu, ei saa nõustuda prokuröriga selleski, et arutatavas asjas puuduvad täielikult süüdistatava süüd vähendavad asjaolud. Kolleegiumi hinnangul arvestas maakohus KarS § 56 lg-st 1 tulenevalt karistuse mõistmisel nii eri- kui ka üldpreventiivsete kaalutlustega, mõistes süüdistatavale karistuseks üle sanktsiooni keskmise määra ulatuva 6 aastat vangistust.
  43. Prokurör leiab, et A. Večelsile mõistetud 6 aasta pikkune lisakaristus ei vasta samuti süüdistatavale süü suurusele ja seega tuleks nii põhi- kui ka lisakaristus mõista pikkusega 10 aastat, et rakendada ühiskonna kaitseks maksimaalseid abinõusid. Kolleegium apellandiga ei nõustu. Maakohus pidas põhjendatuks Läti Vabariigi kodanikule A. Večelsile kohaldada KarS § 54 lg-s 3 sätestatu alusel Eesti Vabariigi õiguskorra huvide kaitsmise huvidest lähtuvalt lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 6 aastaks. KarS § 54 lg-s 3 sätestatud eelduste kohaselt võib Euroopa Liidu kodanikule mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Euroopa Kohus on 23.11.
  44. a otsuses (EL C-145/09 Tsakouridis) jaatanud, et võitlus narkootiliste ainetega grupiviisilise kaubitsemisega seotud kuritegevuse vastu on hõlmatud mõistega „avaliku korra või julgeolekuga seonduvad tõsised põhjused“ ning seda just riigist väljasaatmise kontekstis. Seega on praegusel juhul KarS § 54 lg-s 8/9 1-23-4538 3 sätestatud tingimused täidetud ja süü suurust arvestades kohaldas maakohus nõustumisväärse põhjendusega A. Večelsile lisakaristuse pikkusega 6 aastat. Riigikohus on märkinud, et kuigi erinevalt põhikaristusest peab lisakaristus eelkõige silmas preventsioone, ei tohi ka lisakaristuse liik ja määr ületada süü suurust KarS § 56 lg 1 tähenduses (RKKKo 3-1-1-38-09, p 9). Samuti on Riigikohus toonitanud, et mõistes süüdistatavale lisakaristuseks väljasaatmise koos sissesõidukeeluga, tuleb arvestada, et põhi- ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada süüdistatava süü suurust (vt nt RKKKo 3-1-1-18-17, p-d 13 ja 16). Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades maakohtu poolt tuvastatud A. Večelsile süüks arvatud kuriteo asjaolusid ja keskmisest suuremat süü suurust, vastab praegusel juhul mõistetud põhikaristus koos lisakaristusega süü suurusele, kuid prokuröri taotletud põhikaristus koos lisakaristusega ületaks süü suurust oluliselt.
  45. Karistuste suurendamise taotlemisel ei arvesta prokurör veel sellega, et valitseva kohtupraktika kohaselt arvestatakse süüdistatavale põhikaristuse mõistmisel ka muid kohtu tehtud õigusjärelmeid, mis omavad mõju karistuse eesmärkidele. Maakohus konfiskeeris tahtliku süüteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 alusel A. Večelsile kuuluva mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX koos selle süütevõtme ja registreerimistunnistusega. Riigikohtu Üldkogu seisukohast tulenevalt on süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus ja seega ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis (vt RKÜKo 3-1-1-37-07, p 23). Seega tuleb Riigikohtu praktika kohaselt arvestada karistuse mõistmisel ka muid mõjutusvahendeid, kuivõrd need omavad mõju karistuse eesmärkide saavutamisele ning isiku suunamisele edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumisele (RKKKo 3-1-1-82-14, p 11). Kolleegiumi hinnangul omavad süüdistatavalt sõiduki konfiskeerimine kogumis maakohtu mõistetud põhi- ja lisakaristusega piisavat mõju karistuse eesmärkide saavutamisele, suunates A. Večelsit hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Järelikult vastavad maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra pikem vangistus ja lisakaristus A. Večelsi süü suurusele ning prokuratuuri taotlus põhi- ja lisakaristuse suurendamiseks jääb rahuldamata. IV
  46. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 8.12.2023 otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata V
  47. Vandeadvokaat R. Roosmaa taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsioonimenetluses A. Večelsile riigi õigusabi osutamisel maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsiooni koostamisele ja esitamisele kokku 150 minutit. Kaitsja taotleb Advokaadibüroole Roosmaa riigi õigusabi osutamise kulude hüvitamist kokku 219,60 euro ulatuses koos käibemaksuga. Ringkonnakohus peab õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks ning rahuldab selle taotluses märgitud ulatuses. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Järelikult tuleb riigi õigusabi kulu 219,60 eurot mõista Eesti Vabariigi kasuks välja süüdistatavalt A. Večelsilt. /allkirjastatud digitaalselt/ 9/9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.