1-15-311/45

(4)Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kinnipeetavale Vladimir Botškole ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 16.12.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-163/92 tunnistati Vladimir Botško süüdi KrK § 1151 lg 2, § 117, § 101 p 3, 6 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks surmanuhtlus. Tallinna Linnakohtu 02.05.
2. a määrusega asendati Vladimir Botškole mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega. Harju Maakohtu 18.02.
3. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-15-311 jäeti Vladimir Botškole mõistetud karistus muutmata ja Vladimir Botško karistusest vabastamata. XXX Vangla esitas 09.02.
4. a Harju Maakohtule materjalid Vladimir Botško tingimisi vanglast vabastamise otsustamiseks. Süüdimõistetu Vladimir Botško taotles kohtult tingimisi vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Eleri Kästik teatas kohtuistungil, et abiprokurör ei toeta Vladimir Botško tingimisi vabastamist. Vladimir Botškol puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on peale vabanemist võimalik asuda elama aadressil Sompa 36c, Jõhvi, Ida-Virumaa asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Rehabilitatsioon kestab 1 aasta ja sellele järgneb 6 kuu pikkune adaptsiooniaeg. Keskusesse elama asumisel on Vladimir Botško kohustatud alluma rehabilitatsiooniprogrammi tingimustele. Rehabilitatsioonikeskuse näol ei ole tegemist isiku elukohaga, lisaks peab isik alluma keskuse reeglitele ning juhul kui ta neid ei täida, peab ta keskusest lahkuma. Isegi kui jaatada rehabilitatsioonikeskust kui isiku elukohta, kestab rehabilitatsiooniprogramm kokku ainult 1,5 aastat ning muud elukohta isikul vabanedes ei ole. Vastavalt KarS § 77 lg 3 allutatakse eluaegset vanglakaristust kandev isik tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral käitumiskontrollile vähemalt 3-aastaks, vangla on teinud ettepaneku kohaldada käitumiskontrolli 7-aastaks, kuid keskuse programm kestab 1,5 aastat ja isikul muu elukoht vabanedes puudub, seega ei ole võimalik Vladimir Botškod käitumiskontrollile allutada. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isiku retsidiivsusoht on jätkuvalt suur, nimelt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 19%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 23-40%. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Vladimir Botško tingimisi ennetähtaegset vabastamist katseajaga ja käitumiskontrolliga. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Vladimir Botško tingimisi vanglast. Ta läheb peale vanglast vabastamist elama rehabilitatsioonikeskusesse, kus on range režiim. Ta lubas, et ta keskusest ei lahku ja rehabilitatsiooniajal on tal võimalik uus elukoht leida. Ta on pikka aega – 32 aastat vangistuses viibinud ja uusi kuritegusid enam toime ei pane. Tal ei ole enam alkoholiprobleemi, sest ta on nii pikka aega alkoholi mitte tarvitanud. 2

(4)KarS § 77 lg 1 kohaselt võib eluaegse vangistusega karistatud isiku kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Vladimir Botško on käesolevaks ajaks ära kandnud temale mõistetud karistusajast rohkem kui 31 aastat vangistust. Seega on praeguses asjas eluaegse vangistusega karistatud Vladimir Botškol vangistusest tingimisi vabanemiseks täidetud KarS § 77 lg 1 sätestatud formaalsed tingimused. Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi vabastamise materiaalsed eeldused aga ei erine tähtajalist vangistust kandva isiku ennetähtaegse vabastamise omadest. Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi vabastamise otsustamisel tuleb arvestada mõistetud karistuse võimalike eripäradega – eeskätt sellega, et vangistus on olnud väga pikk ja isik tavaelust ebatavaliselt kaua eemal. Eluaegset vangistust kandva isiku tingimisi vabanemiseks peab kinnipeetava retsidiivsusrisk (s.o hinnang isiku soodumusele uusi kuritegusid toime panna) olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked (RKKKm nr 1-15-400, p 9). KarS § 77 lg 2 ja § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu Vladimir Botško läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Ta töötab praegusel ajal väljaspool avavanglat. Vangistuse jooksul on Vladimir Botško läbinud sotsiaalprogrammi „Uus suund“. Läbiviija tagasisidest järeldub, et Vladimir Botškol on puudulik analüüsioskus ja kuritegu tunnistas osaliselt, kuid nentis pidevalt, et kahetseb kuritegu. Vladimir Botško läbis riigikeele A1 taseme, õppis riigikeele A2 kursusel, kuid see kursus jäi lõpetamata – järeleksam ebaõnnestus. Kinnipeetav on vestelnud sotsiaaltöötajaga. Kinnipeetav ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Süüdimõistetu asuks vabanemisjärgselt elama rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“ Jõhvis. Rehabilitatsioon kestab keskuses 1 aasta ja sellele järgneb 6-kuuline adaptatsiooniaeg. Keskus on kinnine ja seal viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme ning Vladimir Botškol peaks keskuses viibides alluma rehabilitatsiooniprogrammile. Rahvastikuregistri andmetel asub V. Botško kehtiv elukoht Venemaal. Eestis ta kindlat elukohta ei oma. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele – aktiivne osavõtt vanglas pakutavatest tegevustest, töötamine ja distsiplinaarkaristuste puudumine ning võimalusega asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, leiab kohus, et Vladimir Botško vanglast vabastamine tingimisi ei ole võimalik. Vladimir Botško pani toime rasked isikuvastased kuriteod, mille eest kohus karistas teda surmanuhtlusega. Surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega. Käesolevaks ajaks on Vladimir Botško viibinud vangistuses 31 aastat. Asjaolu, et isik on vangistusest ära kandnud 31 aastat, näitab üksnes formaalsete eelduste täidetust. V. Botško tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Karistusregistri andmetel omab Vladimir Botško käesoleval ajal ühte kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat vangistust kannab isikuvastase kuriteo toimepanemise eest sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil teadlikult noorema kui 16-aastase isiku suhtes, sugukõlvatu tegevus noorema kui 16-aastase isiku suhtes, tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel - teise kuriteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil või seoses vägistamisega ja süüdlasele teadvalt lapseealise suhtes. Kannatanu oli üksnes 5-aastane laps, kelle suhtes on Vladimir Botško kuritegusid toime pannud eriti piinaval ja jõhkral viisil (meelitas lapse enda juurde korterisse, võttis riidest lahti, üritas suguühendusse astuda, kasutas vägistamiseks vägivalda ja kuritegude varjamiseks tappis lapse). Käesoleva kuriteo 3

(4)toimepanemise ajendiks oli seksuaalne motiiv ja soodusteguriks sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemilahendusoskus. Tema kuriteod on muutunud raskemaks ja vägivaldsemaks, kuna viimase kuriteo tagajärjena saabus isiku surm, samuti on lisandunud seksuaalkomponent. Kuritegu oli ette planeeritud, kuna meelitas lapse endale külla eesmärgiga ta vägistada. Küll aga ei olnud peale seksuaalkuritegu tapmine ette planeeritud, pani toime hetke emotsiooni ajel teise kuriteo varjamiseks. Praegusel kohtuistungil V. Botško selgitas, et pani toime rasked kuriteod lapseealise suhtes juhuslikult. Vladimir Botškot on võimalik vanglast tingimisi vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kohus on arvamusel, et V. Botško puhul on retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning isiku vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohustused ei maanda seda piisavalt. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad Vladimir Botškol lähedaste nii materiaalne kui ka moraalne toetus. Tal on olemas poeg ja väidetavalt ka tütar, kuid lastega ta ei suhtle. Kinnipeetaval on olemas ka vend, kes on vangistuse jooksul vaid 3-korral helistatud, viimati 3 aastat tagasi. Seega V. Botškol puudub pärast vabanemist lähedaste moraalne toetus. Vladimir Botško soovib vabanemisjärgselt asuda elama kinnisesse rehabilitatsioonikeskusesse Jõhvis. Rehabilitatsioon kestab 1 aasta ja sellele järgneb 6-kuuline adaptsiooniaeg. Keskusesse elama asumisel on Vladimir Botško kohustatud alluma rehabilitatsiooniprogrammi tingimustele. Rehabilitatsioonikeskuse näol ei ole tegemist isiku elukohaga, lisaks peab isik alluma keskuse reeglitele ning juhul kui ta neid ei täida, peab ta keskusest lahkuma. Isegi kui pidada rehabilitatsioonikeskust isiku elukohaks, kestab rehabilitatsiooniprogramm kokku ainult 1,5 aastat ning muud elukohta isikul vabanedes ei ole. Vastavalt KarS § 77 lg 3 allutatakse eluaegset vanglakaristust kandev isik tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral käitumiskontrollile vähemalt 3-aastaks, vangla on teinud ettepaneku kohaldada käitumiskontrolli 7-aastaks, kuid keskuse programm kestab 1,5 aastat ja isikul muu elukoht vabanedes puudub, seega ei ole võimalik Vladimir Botškod käitumiskontrollile allutada. Arvestades Vladimir Botško vanust, kriminaalset tausta ning avatud tööturult eemalolekust tingitud töökogemuste puudumist, vähest riigikeele oskust, on tema konkurentsivõime üsna madal ning seejärel töökoha leidmine on suure küsimärgi all, mis omakorda võib mõjutada kinnipeetava toimetulekut. Kuna Vladimir Botškol puudub vabaduses garanteeritud töökoht, isik on vanaduspensioni ealine ja tal oleks õigus rahvapensionile, kuid käesoleval hetkel ei ole võimalik seda taotleda, kuna tal puudub kehtiv elamisluba ja elukoha registreering. Seega V. Botškol puuduks vabanemisjärgselt kindel sissetulek ja puuduksid edaspidi rahalised vahendid enda elatamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et kinnipeetava tingimisi vabastamine ei ole õigustatud, põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Vladimir Botško tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolud, vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik. Vladimir Botško tingimisi vabastamise sisulised eeldused ei ole praeguseks veel täidetud ning ta peab jätkama vanglakaristuse kandmist. Samuti Vladimir Botško praegusel ajal vanglast tingimisi vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetu peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Ka prokurör ei ole nõus Vladimir Botško tingimisi vanglast vabastamisega. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76, § 77 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4