KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-103804 Tsiviilasi M.P, M.P1, L.

§ 164lg 1).

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 9. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2) Asjaolud, menetluse käik 1.

M.P, L.A ja M.P1 esitasid 29.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 788,49 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 30.01.2024 võlgnikule makseettepaneku millele võlgnik esitas 12.02.2024 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväidetega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 23.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi 28.02.2024 hagejatele ettepaneku esitada alaealiste elatisenõue P.A vastu Pärnu Maakohtule Kuressaares hagiavaldusena ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Nõuetekohane hagiavaldus esitati kohtule 29.04.2024 ning kohus võttis hagi 29.04.2024 menetlusse. 2. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult kättetoimetamiseportaali KÄPO vahendusel 30.04.2024. Kohtu määratud tähtajaks (14.05.2024) kostja nõuetekohast vastust hagile ei esitanud. Kohtu seisukoht 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 4. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise 2

(2)2-23-116809 ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Hagejad nõuavad kostjalt elatist kindlas summas: M.P summas 222,83 eurot, M.P1 summas 222,83 eurot ja L.A 212,83 eurot. Hagiavalduse kohaselt on M.P igakuised vajadused kokku 555 eurot, M.P igakuised vajadused 547 eurot ja L.A igakuised vajadused 526 eurot. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
Rahvastikuregistri andmetel on P.A hagejate M.P, M.P1 ja L.A ema. P.Alt on 25.03.2024 hagejate osas täielikult ära võetud isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus. A.Ail on hagejate täielik varahooldusõigus alates 25.10.2023 ja täielik isikuhooldusõigus alates 05.03.
Lapse vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtmine ei võta vanemalt kohustust anda enda alaealisele lapsele ülalpidamist. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus

§ 407

lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hagejate väite, et kostja ei ole hagejate ülalpidamist alates 01.02.2024 tasunud.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 01.02.2024 ehk peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kohtule 29.01.2024.

§ 486

lg 2 ütleb, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Õiguskirjanduses on märgitud, et hagi esitamise ajaks on tavaliselt hagi kohtusse jõudmise aeg, kuid see kehtib ainult juhul, kui hagi on kostjale ka hiljem kätte toimetatud (§ 362 lg 1). Seega on hagi esitatuks lugemise eeldusteks nõuetele vastava hagi esitamine, mis on menetlusse võetud (§ 372 lg 1) ja kostjale kätte toimetatud (§ 393 lg 1). Nimetatud eeldused on kohaldatavad ka olukorras, kus maksekäsu kiirmenetluses esitatava nõude lahendamine jätkub hagimenetluses. Seega saab hagi lugeda esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest vaid siis, 3

(2)2-23-116809 kui hiljem on hagi ka menetlusse võetud ja kostjale kätte toimetatud. Lisaks saab hagi lugeda esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega vaid kiirmenetluse avaldusega kattuvas osas, mitte aga suuremas osas. (V.Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, 2018, lk 198-199, p 3.3. Hagiavalduse esitatuks lugemine (lg 2)). Kohus on seisukohal, et

§ 486lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud.

Hagejad esitasid maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.01.2024, mis kostja vastuväitest tulenevalt anti üle Pärnu Maakohutule hagimenetluse jätkamiseks. Kohus on 29.04.2024 esitatud hagiavalduse menetlusse võtnud ja selle kostjale kätte toimetanud. Hagis esitatud nõue ei ole suurem kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue.

§ 4

lg 2 ütleb, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ja

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt elatis hagejate kasuks välja mõista alates 01.02.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 9.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

10. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb iga hageja osas kanda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud konkreetse hageja arvelduskontole. 11.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 12.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-24-103804/15