) § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 ja nende sätete alusel esitatud nõude eeldused on täidetud. Lepingu alusel tagasivõitmise kohtumenetluse kulusid kandes tegutses hageja tahtlikult kostja huvides. Teise isiku soodustamise tahe on olemas ka siis, kui asjaajaja vähemalt mingis osas tahab teist isikut soodustada, st olukorras, kus ta tegutseb enda huvides, tahab ta samal ajal teha midagi ka teise isiku kasuks. Kuna kostjale hüvitati menetluskulud, langes lepinguline alus kulude kandmiseks ära. Kostja on kulude kandmise heaks kiitnud lepingu sõlmimisega. Seega on hagejal
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus lepingut valesti tõlgendanud ja leidnud, et juhul, kui tagasivõitmise hagi osutub edukaks, on hagejal õigus saada võlgnikult seoses tsiviilasja nr 2-19-10427 menetlemisega riigilõivuna ja advokaadibüroole makstud raha tagasi. Lepingu kohaselt on kõik kulud hageja kanda sõltumata sellest, milline on tagasivõitmise hagi tulemus. Seetõttu ei ole ka oluline see, kelle huvides on tagasivõitmise hagi esitamine. 4
lg-t 1 p 1 ja § 1023 lg-t 1).
lg 1 kohaselt on olukorras, kus üks isik teeb midagi teise isiku kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, käsundita asjaajajal mh õigus nõuda kulutuste hüvitamist
12. Kui raha maksmise alus tulenes lepingust, tuleb pooltevahelised nõuded lahendada esmajoones lepingusuhtest lähtudes. Riigikohus on varasemas praktikas
lg-t 1 tõlgendades leidnud, et õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude rahuldamise eeldusena tuleb hagejal tõendada mh seda, et ta ei olnud lepingust või seadusest tulenevalt kohustatud asja ajama. Lepingu sõlmimine soorituse tegija ja muu isiku vahel välistab nõuded soodustatu vastu nii käsundita asjaajamise õiguse (
§-d 1018-1026) kui ka alusetu rikastumise õiguse (
§-d 1027-1042) alusel, sest soorituseks on sellisel juhul olemas lepinguline alus ning soorituse tegijal võib olla lepingust tulenev tasunõue isiku vastu, kes on lepingu teiseks pooleks (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 11). Ringkonnakohus leidis vastuoluliselt ühelt poolt seda, et lepingut tõlgendades tuleneb sealt hagejale õigus saada tagasivõitmise hagi edukuse korral raha tagasi, kuid teisalt pidas nõude õiguslikuks aluseks käsundita asjaajamisest tulenevat kulutuste hüvitamise nõuet. 13. Lisaks vastuolulisele põhjendusele nõude õigusliku aluse kohta ei selgu ringkonnakohtu otsusest, kuidas on täidetud käsundita asjaajamise esimene eeldus (hagejal puudus õigus või kohustus raha maksta ehk tegu teha). Ringkonnakohus lähtus sarnaselt maakohtule sellest, et raha maksmise kohustus tulenes hagejale lepingust. See, et hageja täitis oma lepingulised kohustused, ei tähenda vastupidiselt ringkonnakohtu otsuse p-s 14 märgitule, et kohustus oleks tagasiulatuvalt ära langenud. Võlasuhte lõppemine kohase täitmise korral tähendab
lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kui sooritus tehakse lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa esmajoones vaid juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud. Ka lepingu lõppemine, olgu kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu või ka taganemise või ülesütlemisega, ei võta tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise väljanõudmise sätteid (RKTKo 20.06.2018, 2-17-280/31, p 18; RKTKo 24.09.2008, 3-2-1-62-08, p 9). Ringkonnakohus põhjendas hageja kohustuse äralangemist sellega, et OÜ-d BEST IDEA kohustati tsiviilasja nr 2-19-10427 lahendamise tulemusel hüvitama kostjale tagasivõitmise hagiga seonduvad menetluskulud. Niisugune asjaolu oleks saanud hageja ja kostja vahelisest lepingusuhtest tulenevate õiguste ja kohustuste ulatust mõjutada vaid juhul, kui hageja ja võlgniku endise halduri vahelises lepingus oleks selliselt kokku lepitud. 15. Maakohus leidis, et vaidlusalune leping ei sisaldanud sätteid juhuks, kui tagasivõitmise hagi on edukas ning võlgnikule hüvitatakse kohtumenetluse kulud. Ringkonnakohus ei lükanud seda maakohtu järeldust ümber, kuid asus siiski seisukohale, et lepingust ei tulene, et tagasivõitmise hagi edukuse ning võlgnikule kohtumenetluse kulude hüvitamise korral ei ole hagejal õigust saada võlgnikule hüvitatud kulude ulatuses makstud raha tagasi. Ringkonnakohus tõlgendas seega lepingut viisil, et lepinguga kaasnenud raha maksmise kohustus langes ära tsiviilasjas nr 2-19-10427 kohtumenetluse eduka lõpulejõudmise ja kantud menetluskulude võlgniku kasuks vastaspoolelt väljamõistmisega. 16.
lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut
lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest (RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960/54, p 12.1). 17. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtu lepingutõlgendus mõistlik ega majandusliku loogikaga kooskõlas. Kolleegium leiab, et niisugune põhjendus jätab kõrvale
lõike 1, mille järgi tuleb lepingu tõlgendamisel võtta aluseks esmajoones lepingupoolte ühine tegelik tahe, arvestades seejuures ka
Ringkonnakohus ei ole selgitanud, miks ei võinud poolte ühine tahe (
lg 1) olla see, et hageja kannab tagasivõitmise hagi esitamisega kaasnevad kulud igal juhul, nagu leidis kostja. Seda väidet tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel sisuliselt hinnata.
lg 5 p 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel mh arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Seejuures on lepingu olemus üldjoontes tuletatav võlaõigusseaduse eriosas lepinguliikide kohta sätestatust. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta, kas vaidlusalust lepingut tulnuks sisuliselt käsitada laenulepinguna, mille puhul teatud tingimuste saabumisel tekkis hagejal õigus nõuda raha tagastamist. Kolleegium märgib, et laenulepingute sõlmimine pankrotimenetluses on allutatud erinõuetele (pankrotiseadus (PankrS) § 125 lg-d 3 ja 4). 6
Kui ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus lepingu tõlgendamisel, tuleb ringkonnakohtul oma sellekohast järeldust põhjendada ning välja tuua, millest nähtub poolte kokkulepe selle kohta, et kindlate tingimuste täidetuse korral on hagejal õigus kostjalt raha tagasi saada. Hagi rahuldamiseks saab olla alust juhul, kui lepingust tuleneb kostjale kohustus hüvitada hagejale menetluskulud ulatuses, milles need on võlgnikule tsiviilasjas nr 2-19-10427 välja makstud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.